Taas on kätte jõudnud midagi imelist, põnevat...Midagi mõtlema panevat ja südamlikku...Käes on imede aeg ja jõuluootus...Täna on esimene advent...Kodudes/kirikutes süüdatakse küünlad, erinevates linnades koguneb rahvas kuuse alla, süüdatakse tuled ja kuulutatakse välja rahuaeg. Ka mina olen täna kuidagi erilisemas tujus, sättisime just jõuluehteid akendele jne, advendi ja muud küünlad põlevad. Südames on eriline ja soe tunne.
Naljakas on see, et ma igal jõuluajal mõtlen ja räägin sama juttu. Aastast aastasse. Olgem head, olgem sõbralikud, olgem rahus. Andestage, leppige ära. Külastage kaugeid sugulasi, helistage, kui külla minna ei saa. Märgakem abivajajaid enda ümber. Andke enda panus headusesse, ükskõik mil moel. Ja sellele järgneb tavaliselt ka küsimus- Miks just jõulude ajal? Miks ei võiks me olla aastaringselt head ja sõbralikud? Miks me üldse peame tülitsema? Miks me ei võiks kogu aeg sugulastega suhelda ja abivajajaid märgata? Miks just jõulude ajal? Ma ei tea sellele vastust. Ma ise püüan olla aastaringselt olla sõbralik, lahke jne jne jne. Kindlasti jääb palju vajaka ja tuleb ka mul mõni andeks andmine ja loodan, et ka leppimine nüüd ära teha. Ei saa ju uude aastasse ometi tüliga minna. Kuid vot just täna advendiküünla süütamisega ma järsku nagu tundsin, et peaks veel parem olema. Tulid väga paljud korda ajamata asjad meelde, inimesed...Mälestused. Tahtmine olla hea.
Eks ma siis kordan, end sel aastal taas. Käes on rahuaeg, jõuluootus. Imede aeg. Olge olemas oma lähedastele, aidake abivajajaid, andestage ja leppige. Kuid ärge unustage, et selline mõtteviis võiks meid alati saata, nii kevadel, suvel, sügisel...Alati..
Soovin kõikidele oma lugejatele, teistele blogijatele, oma sõpradele, lähedastele ja absoluutselt kõigile rahulikku ja imede rohket jõuluootust!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar