Hei mu armsakesed. Mõtlesin, et kirjutan veidi. Täna on nii külm ja kõle, mul vaba päev nüüd, olen teki all, joon teed ja teen oma plaane. Täna mul nüüd vaba päev, ametlikult tunde enam pole koolis. Saan nüüd oma blogiga tegeleda ja iseendale elama hakata. Kahjuks on mul väga valulikud naisteasjad ja suure hurraaga ma tegutsema täna kohe ei hakka, kuid siht on silme ees ja plaane on vägevaid.
Kõigepealt tahaks külmast rääkida. Alles eile ma vingusin, et issand jumal, kui kuum on, et see on ikka liig, mis liig. No voilaa, soove võeti kuulda ja ilmataat muutis ilma. Aga jälle probleem, nüüd on liiga külm. Kas inimesed üldse kunagi ilmaga rahul on? :D
Aga päris niisama lobajuttu ma ei tulnud ka siia ajama. Tulin teatama, et Merlin läheb taas Värska maratonile ja taas on mu distantsiks 42km!!! Ma tegelikult juba mõnda aega tagasi regasin end ära. Sellel aastal toimub see 14.08.2016. Eelmisel aastal oli 16.08.2015.
Ma lugesin oma postitusi selle maratoni kohta, ja mul pisarad voolavad...See tunne oli ikka nii võimas. Jaaa see oli tohutult raske, see oli väga väga suur eneseületus ja just eriti vaimse poole pealt. Jaa ka füüsiliselt oli raske, sest mingi hetk su jalad lihtsalt ei tööta sinuga kaasa, sa pm roomad lõpuni. Aga ats sõitis mul ikka vahepeal täiega ära, ma nägin luulusi, kujutasin asju ette, tahtsin lõpetada, nutsin, karjusin...Aga ma tegin ära. Ja seda tunnet, kui sa olen ületanud finiši, seda tunnet on võimatu kirjeldada...See tunne oli ülim!!!
Kui sa pole lugenud minu kogemusest maratonil, siis saad teha seda järgmistel linkidel:
Ma tegin selle ära!!! 42km maratoni on läbitud!!!
Värska maraton läbi minu silmade...
Need postitused on kirjutatud otse südamest, ehtsate tunnetega ja täpselt nii nagu oli!
Miks ma seda teen? Esiteks tahan ma endale ja ka teistele tõestada, et ma suudan, ma saan ja ma saavutan. Mäletan neid kommentaare alguses, et oi sa ei tee seda ära, sa oled nõrk, mõtetu minna sul sinna. Aga ei, ma tegin selle ära. Ja ma tahan seda taas tunda! Ma tahan tõestada endale ja kogu maailmale, et ma ei ole nõrk! Teiseks ma tahan seda tunnet, tahan seda võimsat tunnet tunda, mis mind valdasid peale neid hulle 42 läbitud kilomeetreid. See oli lihtsalt mega! Ja kolmandaks, kuna ma enam pole nii rumal, et ma lähen sinna ilma treenimata, tookord ma vist tegin trenni 1-2 nädalat vaid enne seda? Sest suvel oli mul ju pm madalseis ja täielik paus mitu kuud...Nüüd ma enam nii ei tee, nüüd ma hakkan kohe end treenima ja ette valmistama. See tähendab seda, et see maraton on mulle nüüd suur eesmärk, tahan paremat aega saavutada ja see on nüüd mu motivatsioon, et krt oma paks perse kodust välja vedada! Ja neljadaks...MA TAHAN NÄIDATA, ET MITTE MISKI POLE SIIN MAAILMAS VÕIMATU. Kui sa ikka väga soovid ja väga tahad, palud ja unistad ja selle nimel ka vaeva näed, siis on võimalik saavutada KÕIK. Mina tegin seda, suure ülekaaluga, treenimata, hambad ristis, veremaitse suus, roomates...Aga tegin. Ja teen veel!
Ma mäletan seda päeva...Kui paljud inimesed mulle erinevates gruppides kaasa elasid. Neid oli niiii niiii palju....Te ergutasite mind, toetasite...Mitmes grupis käis nagu otseülekanne minust ja maratonist. Ja pärast see juubeldamine... Kallikesed, see oli nii võimas. Üksi ma ei oleks suutnud. Sest ühel hetkel, kui ma peaaegu lõpus tahtsin lõpetada, postitasin ma fbsse, et ma ei suuda enam...Siis te kõik ütlesite ühest suust, et te usute minusse, et go go go Merlin....Ja ma läksin, ma sain nii palju tuge ja jõudu ja ma läksin...
Teate, oma mineviku pärast olen ma end alati vihanud, ma pole endasse uskunud, ka praegu tunnen ma ennast tihti nii. Ma olen kartnud, et keegi minusse ei usu, kuid ma nägin, kui palju on hoolivaid ja armastavaid inimesi. See, et te minusse nii uskusite, see jääb mulle igaveseks meelde ja südamesse ja ma tänan teid kõiki!!! Kahjuks olen ma praegu suht mõtetu kaalulangetaja olnud, kuid ma luban, et ma tõusen veel tuhast ja kõik, kes te minusse usute, te ei pea pettuma. I CAN AND I WILL, JUST WATCH ME!!!
Mida ma teeks teisiti sellel aastal? Teate ma ei tea, ma ei ole täpselt kõike läbi mõelnud. Ma soovin treenimisega alustada kohe, kindlasti ootan ma nüüd kõikide spordiga tegelevate inimeste nõuandeid, soovitusi...Kuidas, kuna ja kui palju...Kõike ootan. Aga 1 asi mida ma teeks teisiti maratonil on see, et ma võtaks pusa kaasa, sest mul oli tookord lõpus niii külm, kuigi oli ju kuum suvepäev. Mul on nii külm, et ma lõdisesin lausa. Okei eks neid tõsisemaid punkte tuleb veel, mida ma teeks teisiti. Pean endaga aru ja kirjutan sellest eraldi postituse...
Tegelikult oli mul mõttes 2 maratoni. Ma ei lubanud, et läbin 2, kuid plaanisin oma uueaasta lubadustes. Kuid ma siiski loobun teise mõttest ja keskendun sellel aastal veel ühele. Usun, et see on tark tegu?
Ühesõnaga kallid lugejad, ma lähen taas! Värska Maraton 42km 14.08.2016, siit ma tulen!!!
I can and i will, just watch me!!!