Neljapäev, 26. mai 2016

Värska siit ma tulen taas! Hull läheb taas maratonile!


Hei mu armsakesed. Mõtlesin, et kirjutan veidi. Täna on nii külm ja kõle, mul vaba päev nüüd, olen teki all, joon teed ja teen oma plaane. Täna mul nüüd vaba päev, ametlikult tunde enam pole koolis. Saan nüüd oma blogiga tegeleda ja iseendale elama hakata. Kahjuks on mul väga valulikud naisteasjad ja suure hurraaga ma tegutsema täna kohe ei hakka, kuid siht on silme ees ja plaane on vägevaid.

Kõigepealt tahaks külmast rääkida. Alles eile ma vingusin, et issand jumal, kui kuum on, et see on ikka liig, mis liig. No voilaa, soove võeti kuulda ja ilmataat muutis ilma. Aga jälle probleem, nüüd on liiga külm. Kas inimesed üldse kunagi ilmaga rahul on? :D

Aga päris niisama lobajuttu ma ei tulnud ka siia ajama. Tulin teatama, et Merlin läheb taas Värska maratonile ja taas on mu distantsiks 42km!!! Ma tegelikult juba mõnda aega tagasi regasin end ära. Sellel aastal toimub see 14.08.2016. Eelmisel aastal oli 16.08.2015.

Ma lugesin oma postitusi selle maratoni kohta, ja mul pisarad voolavad...See tunne oli ikka nii võimas. Jaaa see oli tohutult raske, see oli väga väga suur eneseületus ja just eriti vaimse poole pealt. Jaa ka füüsiliselt oli raske, sest mingi hetk su jalad lihtsalt ei tööta sinuga kaasa, sa pm roomad lõpuni. Aga ats sõitis mul ikka vahepeal täiega ära, ma nägin luulusi, kujutasin asju ette, tahtsin lõpetada, nutsin, karjusin...Aga ma tegin ära. Ja seda tunnet, kui sa olen ületanud finiši, seda tunnet on võimatu kirjeldada...See tunne oli ülim!!!

Kui sa pole lugenud minu kogemusest maratonil, siis saad teha seda järgmistel linkidel:

Ma tegin selle ära!!! 42km maratoni on läbitud!!!

Värska maraton läbi minu silmade...

Need postitused on kirjutatud otse südamest, ehtsate tunnetega ja täpselt nii nagu oli!

Miks ma seda teen? Esiteks tahan ma endale ja ka teistele tõestada, et ma suudan, ma saan ja ma saavutan. Mäletan neid kommentaare alguses, et oi sa ei tee seda ära, sa oled nõrk, mõtetu minna sul sinna. Aga ei, ma tegin selle ära. Ja ma tahan seda taas tunda! Ma tahan tõestada endale ja kogu maailmale, et ma ei ole nõrk! Teiseks ma tahan seda tunnet, tahan seda võimsat tunnet tunda, mis mind valdasid peale neid hulle 42 läbitud kilomeetreid. See oli lihtsalt mega! Ja kolmandaks, kuna ma enam pole nii rumal, et ma lähen sinna ilma treenimata, tookord ma vist tegin trenni 1-2 nädalat vaid enne seda? Sest suvel oli mul ju pm madalseis ja täielik paus mitu kuud...Nüüd ma enam nii ei tee, nüüd ma hakkan kohe end treenima ja ette valmistama. See tähendab seda, et see maraton on mulle nüüd suur eesmärk, tahan paremat aega saavutada ja see on nüüd mu motivatsioon, et krt oma paks perse kodust välja vedada! Ja neljadaks...MA TAHAN NÄIDATA, ET MITTE MISKI POLE SIIN MAAILMAS VÕIMATU. Kui sa ikka väga soovid ja väga tahad, palud ja unistad ja selle nimel ka vaeva näed, siis on võimalik saavutada KÕIK. Mina tegin seda, suure ülekaaluga, treenimata, hambad ristis, veremaitse suus, roomates...Aga tegin. Ja teen veel!

Ma mäletan seda päeva...Kui paljud inimesed mulle erinevates gruppides kaasa elasid. Neid oli niiii niiii palju....Te ergutasite mind, toetasite...Mitmes grupis käis nagu otseülekanne minust ja maratonist. Ja pärast see juubeldamine... Kallikesed, see oli nii võimas. Üksi ma ei oleks suutnud. Sest ühel hetkel, kui ma peaaegu lõpus tahtsin lõpetada, postitasin ma fbsse, et ma ei suuda enam...Siis te kõik ütlesite ühest suust, et te usute minusse, et go go go Merlin....Ja ma läksin, ma sain nii palju tuge ja jõudu ja ma läksin...

Teate, oma mineviku pärast olen ma end alati vihanud, ma pole endasse uskunud, ka praegu tunnen ma ennast tihti nii. Ma olen kartnud, et keegi minusse ei usu, kuid ma nägin, kui palju on hoolivaid ja armastavaid inimesi. See, et te minusse nii uskusite, see jääb mulle igaveseks meelde ja südamesse ja ma tänan teid kõiki!!! Kahjuks olen ma praegu suht mõtetu kaalulangetaja olnud, kuid ma luban, et ma tõusen veel tuhast ja kõik, kes te minusse usute, te ei pea pettuma. I CAN AND I WILL, JUST WATCH ME!!!

Mida ma teeks teisiti sellel aastal? Teate ma ei tea, ma ei ole täpselt kõike läbi mõelnud. Ma soovin treenimisega alustada kohe, kindlasti ootan ma nüüd kõikide spordiga tegelevate inimeste nõuandeid, soovitusi...Kuidas, kuna ja kui palju...Kõike ootan. Aga 1 asi mida ma teeks teisiti maratonil on see, et ma võtaks pusa kaasa, sest mul oli tookord lõpus niii külm, kuigi oli ju kuum suvepäev. Mul on nii külm, et ma lõdisesin lausa. Okei eks neid tõsisemaid punkte tuleb veel, mida ma teeks teisiti. Pean endaga aru ja kirjutan sellest eraldi postituse...

Tegelikult oli mul mõttes 2 maratoni. Ma ei lubanud, et läbin 2, kuid plaanisin oma uueaasta lubadustes. Kuid ma siiski loobun teise mõttest ja keskendun sellel aastal veel ühele. Usun, et see on tark tegu?

Ühesõnaga kallid lugejad, ma lähen taas! Värska Maraton 42km 14.08.2016, siit ma tulen!!!









I can and i will, just watch me!!!




Kolmapäev, 25. mai 2016

Hei hei ;)


Mõtlesin, et annan endast natuke märku. Ma pole nii ammu bloginud. Teate miks? Mul on kooli lõpp käes, arvestused, vastamised ja õppimine. Ma pole praegu midagi erilist teinud, kuid olen kenasti rajal ja kõik on okei. Lihtsalt ma pühendun ainult koolile :( Eile ma õhtul käisin sõbranna juures õhtusöögil, ma ei olnud teda näinud ja tahtsin väga korraks tuulutada.

Täna on viimane nö ametlik koolipäev mul. Siis hakkan vastama, kuid see tundub kergem, sest on ilusti päevade peale ära jagatud.

Ma vahepeal ikka postitan instasse ka miskit ja oma blogi facebooki lehele. Tule jälgi mind, pane like ja saad ikka olla kursis minu tegemistega, seni kui ma siin blogikodus jälle postitama hakkan. Kuid ma usun, et homsest hakkan.

Väljas on nii imeline, väga kuum ka vist. Mina sellest kahjuks midagi ei tea, pole välja saanud eriti :D Võtke siis minu eest ka päikest ja nautige suve eks.

Minu blogi facebooki leiad SIIT ja minu insta leiad SIIT . Pane like või follow ja oled mu tegemistega kursis ;)

Mul on tegelikult juba nimekiri, mida ma postitada tahan. Väga palju mõtteid on vahepeal tekkinud. Kirjutan need alati kohe märkmepaberile ülesse, kui vabadus käes hakkan tulistama.

Ahjaa, Eesti Blogiauhindade hääletus kestab ka veel. Kui sa pole mulle veel häält pannud, aga tahaksid, siis saad seda veel teha: SIIN. Minu blogi on lehe all pool tervise ja kaalulangetuse kategoorias merlinsaretok.blogspot.com. Teate, ma ei ole jah võibolla kõige tublim ja parem blogija olnud. Ja no minu jaoks polegi seal see tulemus kõige tähtsam, aga  kindlasti annaks see mulle palju jõudu, motivatsiooni ja tahtmis edasiseks, et olla veel parem blogija, kaalulangetaja ja inimene. Ja eks ma olen häälte üle rõõmus ka.


Aga olgu, ma hakkan nüüd õpimappi koostama, pean matemaatikas kõik asjad kenasti pappi panema, ümber kirjutama, valemite lehed tegema jne...Selle eest saab ka hinde.

Bye bye praegu!

I can and i will, just watch me!!!


Kolmapäev, 18. mai 2016

Vahel on jonnist kasu ka :D


Seda, et ma jonnakas inimene olen, seda teavad vist kõik. Ma ikka päris tihti pirtsutan, jonnin ja olen suht raske iseloomuga. Mu vaesed sõbrad ja lähedased. Noh jäär nagu ma olen, siis see oma joru ajamine on loomulik. Olen väikesest peale väga isepäine olnud. Vahel teeb see mu elukese raskeks, aga teate vahel on ikka hea ka, et mul seda jonni jagub. Aga ma olen ka väga sõbralik ja tore ja armas lisaks sellele :D

No minu kaalulangetus...Veebruaris sai täis aasta, alguses ma olin eriti tubli ja nägin palju vaeva, siis muutusin jälle laisaks, või kaotasin motivatsiooni mõne välise mõjutaja tõttu, no nt tegid alguses mulle õelad kommentaarid haiget, vahel andsid just tõuke ka, kuid tihti ma murdusin ja kukkusin. Nutsin patja ja tahtsin orbiidilt kaduda. See aasta ja 5 kuud on möödunud üle kivide ja kändude, kui ma reaalselt nii palju kukkunud oleks, siis mu vaesed põlved oleks vist päris marraskil.

Peale selle, et mul on väga palju armsaid kaasaelajaid, armsaid lugejaid, siis peale selle on mul ka neid, kes lausa ootavad, kuna ma ometi päris oimetuks kukun, nii et ma enam ei tõuse, blogiuksed kinni löön ja õhku haihtun...Ilmselt neid päevi võib tulla veel ja veel, kus minust midagi kuulda ei ole, kuid ma loodan, et ükspäev need päevad ka kaovad ja ma jäängi. Sest teate, kukun, mis ma kukun, nutan, mis ma nutan, alla ma ei anna. Minus on mingi asi ikka sees, mis ei lase mul lõpetada oma teekonda siin pooleli olevas kohas. Ma pühin pisarad, pühin põlved, häbenen veidikene oma eksimuste pärast, kuid ma jätkan. Ma tõstan jonnakalt pea ja jätkan. Kõigi kiuste, ei kavatse ma kuskile kaduda, kõigi kiuste ei pane ma oma blogi kinni, kõigi kiuste ma lähen lõpuni, mingu mul selleks aega nii palju, kui kulub. Aga ma lähen! Ärge nähke vaeva, ma ei ole veel lõpetanud!

Mu ema ütles mulle tihti, et õudne, kui jonnakas võib üks laps olla. Aga praegu ma tunnen, et sellest omadusest on natuke ka kasu. Ma ei ole olnud väga tubli blogija, väga tubli kaalulangetaja, ehk ka väga tubli sõber ja inimene...Kuid minus on jonni, et seda kõike muuta ja ühel päeval ma olen tubli! Kohe väga väga tubli!!!

Mäletate seda vana mänguasja?  Lükka palju tahad, ta ikka tõuseb püsti :D



Lihtsalt üks uitmõte...

I can and i will, just watch me!!!



Oishii Sushi Take Away...


Kõigepealt mainin ära, et minu toitumiskavas on sushi täiesti lubatud ja kavas sees. Korraga lausa 8-10tk. Mina ise nii palju tavaliselt korraga ära ei jaksagi süüa, mul saab juba 5st kõht täis, kuid vahel söön ka rohkem, sest sushi on lihtsalt nii hea. Nii, et kaalulangetajale on sushi tegelikult lubatud, kui sa seda just igapäev ei söö ja oma kogust väga ei ületa.

Ja ma tahaksingi teile tutvustada Tartus uut  sushi kohta. OISHII SUSHI TAKE AWAY. See koht asub Sõbra Selveris ja avati tegelikult juba 16.aprill. Minul  oli see au, et sain neid imemaitsvaid hõrgutisi proovida. Seda, et ma sushit armastan, seda teavad kõik.




Kui ma sinna sisse astusin, siis minul tekkis kohe selline wow effekt. Seal on ere, kuid mitte häiriv eredus, valgus ja toonid on mega lahedad ja heledad. Tavaliselt on ju sushi kohad tumedates toonides, sealne interjöör oli midagi uut ja mõjus värskendavalt ja energiliselt. Kiidan sellist valikut!

Oishii tähendab eestikeelde tõlgituna "maitsev". See ongi nende eesmärk, pakkuda inimestele maitsvat sushit. Oishii pakub laias valikus tooteid. Meelepärase menüü leiab valikust nii vegan, kalasõber kui ka eestipärase maitse austaja. Pakutakse ka salateid ja tulemas on palju väga huvitavaid uuendusi. Tasub jälgida ja oodata.






Oishii Sushi on paindlik ja kindlasti on võimalik leida parim lahendus oma maitsele.

Oishii Sushi on Take Away, lähed poodi ostlema, enne aga annad oma tellimuse sisse ja peale poeskäiku haarad imemaitsva sushi kaasa. Kui poodi asja pole ja oodata ka ei viitsi, siis saad infonumbrile  +372 53 850 851 helistada ja oma tellimuse esitada ja teatud aja pärast järele minna. Ja veel parem, esita tellimus Tellitoit.ee kaudu, sushi tuuakse otse koju  ja üle 30€ maksva tellimusega on kohale toimetamine tasuta. Mugav ja kiire kõik.

Mina sain endale sushi seti populaarsematest toodetest. Võikala sushi, lõhe tempura, terav tuunikala ja suitsulõhe hiidkreveti sushi. Kuna sushit oli palju, siis otsustasin oma armsa sõbrannaga seda jagada ja läksime Emajõe äärde piknikku pidama. Õhtu oli imeilus ja sushi sobis sinna valatult. Ma ütlen, et see oli täielik idüll. Sushid nägid kõik väga head välja ja sellised mõnusalt lopsakad. Ei olnud mingid plönnid. Välimus oli juba kutsuv ja see mõnus lõhn. Mmmm, väga värske nauding. Milline mulle neist meeldis kõige rohkem? Ma ei teagi...No eks mulle meeldib ikka lõhega rohkem, kuid nautisin ka teisi väga. Sõbranna nt sööb ainult lõhega sushit, nii et see on ikka üks maitseasi, kes mida armastab. Kuid kiidusõnad tulid meie mõlema suust, sushi nägi hea välja, oli värske ja imemaitsev. Sulas suus lausa.




Neil on igapäev ka päevapakkumised, kella 10-14, need on igapäev erinevad, loomulikult igasugused kampaaniad jne ja seda saate jälgida nende Facebooki lehelt: SIIT.

Hea mõte on ka see, et sushi jõuaks kõigini, seega on ka hinnad väga okeid ja sushit saavad lubada endale kõik. Ei pea olema mingi eriline sündmus, või tähtpäev, sushit võid lubada endale ükskõik kuna ja miks mitte teha endale ilusam ja erilisem lõuna või õhtusöök.


Väga lahe igatahes, et Tartus on veel üks võimalus head sushit saada. Soovin neile tuult tiibadesse ja palju edu ja kordaminekuid. Ja kordan veelkord, tulemas on veel palju uuendusi, püsige lainel ja saage maitseelamustest osa ;)





Oishii Sushi Take Away asub Sõbra 56A, ehk Sõbra Selveris ja on avatud E-P 10.00-21.30ni.

Tutvu nende Facebooki lehega: SIIN
Ja kodulehega: SIIN










Teisipäev, 17. mai 2016

Minu teisipäev 17.05.2016 ;)


Hei-hei ;) Nii hea meel, et tänase päeva saan postitada just täna.

Täna oli mul vaba päev, kooli ei olnud. Juhuuu. See muidugi ei tähenda, et ma kooliasjadega tegelema ei oleks pidanud. Pidin küll. Mul tuleb mitu mitu arvestust ja ma pean väga palju vaeva nägema, et need ära teha. Ma kogu aeg kirjutan sellest vist? No ma tean, sest mure on suur. Hommiku poole ma õppisingi mitu mitu tundi, lahendasin ülesandeid matemaatikas ja üritasin saksa keelest sotti saada. Jõin kohvi ja õppisin.

Peale lõunat, 13 ajal tegin lastele söögi, nemad tellisid minult täna spagette juustu ja hakklihaga, kõrvale tomati/kurgi salat hapukoorega.  Siis oli mul vaja nende asjad üle vaadata, teisipäeval ma tavaliselt seda teengi, et kas vaja kooli midagi osta, kas on tulemas mingi üritus vms, hinded vaatasime üle, et äkki saab midagi paremaks muuta veel. Ühesõnaga tegelesin perega.

Õhtupoole hakkas mul jälle pea valutama, tekkis uimasus ja selline imelik oli olla. Aga küll läheb üle. Õhtul ma lugesin blogisid, ma pole nii ammu blogisid lugenud, kommenteerima ma ei jõudnud, kuid oma lemmikud sirvisin läbi. Päris õhtul ma korra veel üritasin õppida, aga sellest ei tulnud miskit välja. Olen olnud lihtsalt niisama netis ja tv ees.

Ütleme nii, et midagi asjalikku ma ei teinud täna.

Asja juurde taas.

Minu trenn/liikumine ;)

Täna ma kahjuks jälle midagi ei teinud. KUID ma pean homme minema kooli kella 08 ajal hommikul ja ma plaanin seda teha jala, või kuna ma niikuinii ärkan homme hommikul vara, siis ma mõtlen, et äkki teen tiiru ära hommikul vara. Tavaliselt, kui ma siin seda mainin, siis on lootust, et teen ära. Aga jah, täna suur ümmargune ja häbiväärne 0.


Minu toitumine ;)

Hommik ;)

Hommikul ma avastasin, et mul polegi millestki hommikusööki teha. Ekstra poodi ei viitsinud minna, tahtsin oam vaba päeva kohvi nautides nautida. No muna oli, juustu oli ja juurikasegu ka oli, tegin sellest siis miskit kokku. Pärast hommikusööki loomulikult 1 kange must kohv.

* 2st munast klopsitud omlett
* 2 viilu juustu
* Aedviljasegu
* Must pipar
* Meresool
* Must kange kohv





Lõuna ;)

Lõunaks tegin kerge salati maksaga.

* Broileri maks
* Tomat
* Kurk
* Porru
* Rukkola
* Meresool
* Must pipar
* Sidruni mahl





Õhtupoolik ;)

Smuuti!!!

* Maasikad
* Banaan
* Keefir






Õhtu ;)

Õhtuks praadisin broilerifilee tükikesi ja kõrvale lõunast salat.

* Broilerifilee
* Tomat
* Kurk
* Porru
* Rukkola
* Meresool
* Must pipar
* Sidruni mahl



Juhuuu täna tuli 4 toidukorda! Ma nii õnnelik. Minu kavas on 4 toidukorda, kuid enamasti ma söön 3. Olen täitsa uhke enda üle, vahel olen ma natuke tubli ka. Hetkel on kell 20.25, kõht on täis, varsti vist teen endale piparmündi tee, kuna mul mitu saadet veel vaadata...Aga hetkel on ok tunne.

Kohvi sai täna 2 tassi, vett ca 2l.

Ilusat teisipäeva õhtut teile!!!

I can and i will, just watch me!!!



Minu esmaspäev 16.05.2016 ;) Piltideta päeva postitus...


Oma blogile mõeldes tahaks ma kogu aeg Alan Walkeri laulu Faded (LINK) laulda. Where are you now? :D Olen jälle päris pikalt eemal olnud. Aga see maikuu on nii õudne, et ma tahaks lausa nutta, ma üritan õppida, varsti läheb hullemaks vastamiseks, kuid ennast selliste ilmadega õppima sundida on lausa raske. Minu jaoks vähemalt. Tahaks väljas käia, sõpradega olla, lastega teha midagi, kuid ega nemad pingutavad ka veel oma viimaseid pingutusi ja ka neil on see kuu üsna raske. Ühesõnaga on olnud selline aeg, kus kõik asjad nõuavad pingutust. Blogimine tegelikult ei nõua, kuid ma keskendusin koolile ja tegin väikese pausi.  Kuid jonnakas, nagu ma olen, siis im back ;)

Ma olen vahepeal enamvähem tubli olnud. Patukesi sai natukene tehtud, näiteks sellel nädalavahetusel Võrus, sellest tuleb 1 pikem postitus. Nimelt külastasime me sõbrannadega Võrumaad ja see oli pöörane, väga väga pöörane nädalavahetus. Muidu aga midagi hullu ei ole olnud.

Eile alustasin ma kaaluga 89.5kg. Mul kohe saab see kaalutabel ka valmis, siis on hea seda taas jälgima hakata.

Eile oli minu jaoks täiesti sinine esmaspäev, kohe potisinine. Olin väsinud, uimane, pea valutas. Tahtsin olla lebos ja maailma eest peidus, kuid võtsin end vähemalt nii palju kokku, et jõuda õhtuks kooli. Pärast ma olin mega õnnelik, et ma seal käisin ikka. Midagi muud eile ei toimunud minu elukeses.

Asja juurde.


Minu trenn/liikumine ;)

Piinlikusega kirjutan siia suure EI.


Minu toitumine ;)


Hommik ;)

Eile alustasin ma kõigepealt kohviga, siis alles hakkasin sööma. Ma muidu üritan ikka vastupidi, kuid eile ma poleks suutnud süüa enne, kui olin saanud ühe kõva turgutslaksu. Pärast seda minu üsna tavaline hommikusöök.

* 2 praemuna
* 4 viilu peekonit
* Tomat
* Natuke kurki
* Must kohv



Lõuna ;)

Lõunaks oli värskekapsa hautis. Tavaline kapsapea, seahakkliha, pipat ja meresool.

* Kapsas
* Hakkliha(sea)
* Must pipar
* Meresool


Õhtupoolik ;)

Kuna ma olin väga uimane, siis ma jõin õhe kohvi veel ära. Musta ja kange. Ma ei oleks suutnud kooli minna muidu. Lisaks siis 0,33l pakikese tavalist keefiri.

* Must kohv
* 0.33l keefiri


Õhtu ;)

Õhtut sõin ma peale kooli kohe ja lõunast kapsahautist.

* Kapsas
* Hakkliha(sea)
* Must pipar
* Meresool


Ja oligi kõik. Vett tarbisin eile ca 2l. Kohvi 2 tassi. Kõht oli täis, kuid mul oli erinevaid isusid, tahtsin magusat hullult, küll mingit kooki, šokolaadi jne. Õnneks ma suutsin ei öelda. Nõme päev oli see ja mul hea meel, et see läbi sai.


KUS MU PILDID ON? Mul telefoni laadija oli tänaseni kadunud ja kahjuks ei saanud ühtegi pilti teha. Teisipäeva postitus tuleb kindlasti taas koos piltidega ja vähe toredam.



Bye praegu...



I can and i will, just watch me!!!







Neljapäev, 12. mai 2016

Eesti Blogiauhinnad 2016 ;)


Lugesin just enne Laura postitust EBA2016 kohta (LINK) ja meenus, et ka mina ei ole sellest veel oma blogis kirjutanud. Enamus blogijaid on vist seda teinud juba.

KÕIGEPEALT ma sooviks kiita väga Mari-Leenu!!! Sa oled meeletult tubli ja kihvt ja väga suure töö ära teinud. Aitäh, et sellise asja ette võtsid taas ja sa oled super naine.

Ja nagu sealt nimekirjast näha võib, siis andsin ka mina oma blogi ülesse. Eelmisel aastal olin ma üllatunud, et mind sinna keegi lisas, seekord tegin ma seda täiesti ise. Ja miks mitte? Blogija ma olen, mul on päris palju lugejaid ja ma lihtsalt armastan seda blogimaailma. Ma ei tea, minu meelest kõik blogijad on nii vinged ja armsad ja olen leidnud endale väga palju sõpru/tuttavaid blogijate seast. Me kirjutame, suhtleme ja kuidagi hoiame kõik kokku minu meelest. Tervitan siin kõiki Eesti blogijaid, te olete vinged! Kõik! Ma juba ootan seda üritust, et teid näha, suhelda jne...

Kindlasti annab see mulle ka mingit motivatsiooni. Tahtejõudu, et olla veel tublim, veel parem. Ma tahan anda endast veel rohkem. Nii kaalulangetajana, kui blogijana...Kas ma tahan võita? Olen nagu Lauragi aus, jah muidugi ma tahaks võita, kes ei tahaks. Kuid minu kategoorias on nii palju kõvasid tegijaid, et ma reaalselt ei usu võitu. Aga no loodan, et keegi ikka armastab mind ja häälekese paneb.

Kellele mina oma häälekese panen? Ma ei tea. Paljusid kategooriaid ma ei loe, kuid neid mida loen, seal on mul nii palju lemmikuid koos. No nt spordiblogid. Kuidas ma valin Margiti, Karmeni või Kati vahel? Kaalublogid...Eee Mariliis, Helena ja Lauriita on kõik mulle sama armsaks saanud ju. Elulised blogid...Aili, Jane, Sipsu, Liina, Mallukas....Jne jne jne, nimekiri on pikem...Hallooo, kuidas ma valin oma lemmiku? :D Aga eks ma ikka vist oma hääled teele panen, mõtlen rahulikult järele. Aga seda ma tean, et Aga Mida Henry Teeb? saab minult 100% hääle. Sellepärast, et temalt sain ma meeletu motivatsiooni laksu ja ta on lihtsalt nii vinge mees ja isa. Edasi ma pean mõtlema kohe tõsiselt.

Eelmise aasta üritus oli ka minu meelest väga vinge, kõik olid väga lahedad ja sõbralikud, ja üritusega jäin ka rahule. Eelmisel aastal sain ma oma kategoorias 25st? 12nda koha. Mis oli mulle meeletult suur üllatus. Aitäh teile armsad lugejad ja kaasaelajad, see tähendab mulle palju. Kui poleks teid, siis ma ei oleks praegu see, kes olen. Minu teekond ja blogi toimib tegelikult suuresti ka tänu teile ja ma olen meeletult tänulik selle üle.

Kui te arvate, et mul võiks ka sel aastal hästi minna ja teile meeldib lihtne ja selline "kodune" blogi, siis ootan ka teie häälekesi. Hääletada saab: SIIN . Olen siis tervise- ja kaalulangetuse kategoorias :)










I can and i will, just watch me!!!


Näitan ka vahepeal ennast ;)




Teisipäev, 10. mai 2016

Minu imeline hommik ;) Linnulaul, päike, turul käik ja maasikad ;) Muidugi ka mõnusad 7.22km...


Nonii tuli tahtmine jälle natuke lobiseda. Kes eelmist postitust lugesid, teavad et ma olen juba 04st umbes üleval, enne seda natuke...Siis ma mõtlesin, et võiks kõndima minna, kohe ei julgenud, on küll valge, aga no ei taha inimtühjas Annelinnas kõndida. Kohvitasin, vastasin kirjadele...06.05 ma siiski otsustasin, et lähen.

Hommikuti on väljas ikka teine lõhn, kaste, heina...Rõõmsa hommiku lõhn. Mõnusalt soe oli, kuid mitte palav, värske. Päike paitas mu nägu, linnud laulsid. Mul tekkis eriline joovastus tunne. Mõtlesin ilusaid mõtteid, täpselt ei teagi mida, mõtted uitasid siia-sinna, kuid need olid positiivsed ja täis energiat.

Ma eelmisel suvel ju käisin ka tihti hommikuti kõndimas. Olin unustanud, kui mõnus see ikka on. Parim päeva algus. Päris palju inimesi oli kanali juures, kes jooksis, kes kõndis, mõni sõitis rattaga. Inimesed naeratasid üksteisele möödudes. Nii tore ju? Mõtlesin, et hüppan ka turult läbi, mul polnud õrna aimugi, mis kell see avatakse. Ühes putkas müük juba toimus. Ostsin maasikaid. Mmmm ka need lõhnasid nii eriliselt, nii värskelt...

Nüüd äratasin oma lapsed, saadan nad ilusti kooli, ise käin pesus, siis hakkan oma hommikusööki nautima ja hiljem õppima.

Tänane kõnd on tehtud, kes teab, ehk kõnnin õhtul veel. Kuid, kui hommikul ära kõndida, siis on hea tunne. Päev saab alata ja minu päev algas lausa maagiliselt.




Imeilusat päeva kõigile!!!

I can and i will, just watch me!!!












Varahommikune loba...


Tere hommikust kõigile! Kell on 04.43 ja ma olen üleval. Mul läks juba enne 04 uni ära, vähkresin voodis, kuid mõistsin üsna ruttu, et und ei tule ja parem kasutan seda aega ära. Uni tuleks mul kindlasti mingi 06, kuid siis ma peaks juba ärkama.

Mul oli täna aken lahti ja natuke aega tagasi hakkas üks linnuke nii ilusasti laulma. Mõnus ehe suvetunne tekkis. Kuulasin teda ja mõlgutasin mõtteid. No panin päeva plaani paika. Ühesõnaga tema laul oli elav ja ergas ja ma mõtlesin, et olen ka täna varajane linnuke.

Kõigepealt  panin kohvi vee keema, pesin hambad, siis jõin klaasi vett, ma joon ALATI ärgates vett, süütasin küünla, küünlaid ma põletan ka vist peaaegu iga päev, siis rääkisin korra oma kiviga. Ma arvasin, et ta on mul kadunud, ma oleks siis meeletult kurb olnud, see kivi on mulle armsaks saanud ja ta annab kuidagimoodi mulle tuge ja rahu. Ma pole veel jõudnud sinna kividemaailma väga süveneda, kuid kui kooliga asjad ühel pool, siis saan selle jaoks ka rohkem aega leida. Aga see kivi on mulle tähtis ja tema kohta ma natuke tean ka üht teist.

Nüüd ma naudin oma kanget musta kohvi. Ojaa ma tean, et ma oleksin pidanud enne sööma ja kes siis tühja kõhu peale kohvi joob. Aga ma vajan äratust ja süüa ma nii vara küll ei taha. Kohvi on kuum veel üsna. Aga jumalik on seda lõhna nautida, aknal linnulaulu kuulata...

Ma ei teagi, ma vist lähen 06 ajal kõndima, siis on nagu tehtud, kui ma juba üleval olen, siis miks mitte. Siis ma juba julgen ka, on küll valge, kuid inimtühjas Annelinnas ma siiski ei kõnniks hea meelega. Ma veel ei luba, aga ma arvan, et ma käin täna kõndimas ära jah. Peale seda kindlasti pessu ja siis ma kavatsen õppida kuni kella 14ni. Mul on matemaatikas arvestus täna ja ma tahan saada positiivset hinnet, eile õppides ma avastasin, et täitsa tore on ülesandeid osata  lahendada. Kohe ikka väga tore. Lastel olid täna omad plaanid õhtu poolikuks, siis ma ise tahaks oma sõbrannaga kohtuda, istuda, lobiseda ja lihtsalt kvaliteetaega nautida. Ma veel ei tea, kas linnas kuskil, või lähen talle külla...Igatahes kella 14ni ma õpin, siis 15-16 teen ma matemaatika arvestust ja siis tahan kohtuda armsa sõbrannaga.

Enne rääkisin ma päevaplaanist. Tegelikult täna midagi suurt plaanida polegi. Õpin, arvestus ja sõbranna. Ma loodan, et mul nüüd see varajane ärkamine päeva ära ei riku, pead valutama ei pane jne. Uimane ei tahaks ka olla.

Soovin kõigile hästi hästi toredat päeva! Naeratage, nautige päikest ja koguge imelisi emotsioone sellest päevast!

Kell on 05.02 ja ma lõpetan praegu...




Bye...

I can and i will, just watch me!!!


Esmaspäev, 9. mai 2016

Minu pühapäev 08.05.2016 ;) Emadepäev ja Elistvere Loomapargi külastus ;)


Hei hei ;) Kirjutan teile nüüd oma pühapäevast. Mis oli lihtsalt imeline päev, sest oli EMADEPÄEV ;) Emadepäev on mulle alati väga tähtis ja ma alati üritan selle päeva koos oma emaga veeta. Siiani on juhtunud ka ilusad ilmad ja oleme teinud vahvaid asju.

Kõigepealt ma tahan väga väga kiita oma ema!!! Ta on maailma parim ema ja vanaema, nojaa, eks teie omad ole teile kallid. Kuid mul on tõesti väga väga vedanud. Ma ei ole olnud kõige armsam laps siin ilmas, ma olen teinud kohutavalt palju koerustükke lapsena, suuremana kohutavalt palju haiget ja inetuid tegusid, olen ema alt vedanud, reetnud ja igasuguse usalduse kaotanud...Kuid emad jäävad alati emaks, nii ka minu ema. Ta on mulle andestanud, püüdnud mind kuidagi mõista ja ta on mul ALATI olemas. Ükskõik kuna, ükskõik mis teemal, mul on ema, kes ei jäta mind iial hätta. Me oleme küll tihti eri arvamustel erinevate asjade puhul, kuid ta laseb mul elada nii, eksida ja õppida, nii ma ju ükskord tugevaks ja tubliks saangi. Vahel me nääkleme ka, sest mina olen jonnakas ja tema kange. Aga see pole mingi mure. Meil on soojad suhted, mul on soe ja ilus koht, kuhu minna ja mu lastel on kihvt nooruslik mamma, kes teeb nalja ja kellele meeldib igal pool käia ja elu nautida. Aitäh emme, et sa mul olemas oled, ma loodan, et no vanusega mul tuleb seda mõistust juurde, kuigi ma kahtlen, aga ma armastan sind väga ja olen õnnelik, et just SINA oled minu ema!!!

Nagu ma juba eelmises postituses kirjutasin, siis me sõitsime lastega laupäeval maale ema juurde. Lapsed tegid kaardi, poest ostsin kingi, lilled ja tordi, et ikka oma emakene ilusti pühapäeva hommikul ülesse äratada, kohviga ja puha. Ema veel magas, ma katsin laua, panin grilli tööle(me ärkasime suht hilja, et võis vabalt juba grillida), siis kui kõik ärkasime andsime lilled üle, kallid ja musid ja istusime päikest ja hommikukohvi nautima. Hommikusööki ka muidugi. Ilus oli, väga väga ilus. Lihtsalt chill.




Otsustasime, et käime tiiru ka Elistveres ära...Meie maakodu on seal samas lähedal ja meil ikka komme sinna sisse põigata vahel. Ilm oli mega kuum ja kõik tahtsid õues olla ja jalutada...Teate, ma ei teagi mida mõelda. No seal jalutades ma olin kurb, et nii vähe loomi on alles, keda vaadata ja uudistada. Vanasti oli ikka neid palju palju rohkem. Olin ikka väga kurb. Okei armas karu Karoliina tegi meile nalja, oravapoiss edvistas ja eputas, põder, kitsed, rebane, mõni piison ja närilised...Mul rohkem ei tule meelde. Neid vanu tuttavaid oli tore näha. Tegime pilte jne. Kuid üldine pilt oli kubr. Tühi loomapark. Kuid siis ma järsku hakkasin mõtlema, et miks ma kurb olen. Tegelikult peaksin olema ju rõõmus, et puurides pole vaeseid loomi, kes peaksid ja võiksid vabaduses elu nautida. Jaa ma olen kurb  nende üle, kes ehk kurvalt seal no teise ilma läinud, kuid ma peaksin ikka olema õnnelik, et neid pole rohkem sinna sattunud puuridesse elama. Tegelikult ma ei tea, kuidas ja miks neid sinna tuuakse ja sellest tuli segane jutt nüüd. Ma just lõpetasin matemaatika tunni ja pea veits paks. No me seal jalutasime siis tunnike kaks, park ise oli ilus ja seal ka kihvt pinkikku pidada.






Lõpuks tõi emake meid koju, olin kuumusest ja üldse nädalavahetusest natu väsinud. Siis me lihtsalt olime lebos, õhtupoole hakkasime kõik 3 õppima ja varsti uinusime ilusate ja rõõmsate emotsioonidega...

Mida ma aga sõin ja kas ma trenni tegin?

Minu trenn/liikumine ;)

Peale loomapargis jalutatud ca 2h ei toimunud liikumist. Seal ma Endomondot ei käivitanud. Ei tulnud isegi pähe see.


Minu toitumine ;)

Hommik ;) Tegelikult vist üsna lõuna :D

Hommik oli mul idülliline ja nautisin seda ema terassil. Kuna me ärkasime suht hilja ja meil jäin šašlõkki niiii palju järele, siis panin aga grilli hakkama ja grillisime. Teised sõid torti ka, ma korra mõtlesin, et no võtan ka pidupäeva puhul tükikese, kuid nagu teate, siis mind magus ei isuta niisama väga.

* Šašlõkk
* Tomat
* Kurk
* Roheline sibul
* Meresool
* Must pipar
* Must kohv




Õhtupoolik ;)

Tahtsin midagi külma ja värsket ja tegi kerge smuuti...


* Banaan
* 2 pirni
* Natuke vett




Õhtu ;)

Ma ei leia seda pilti ülesse :( Isegi Süües Saledaks grupis ei ole...Imelik, ju ma ei postitanud ja ehk ei pildistanud... Igatahes oli seal ahjukana, tomati/kurgi salat Kreeka jogurtiga. Kana oli veits alles reedest ja otsustasin ära süüa.

Kuhu kadus mu pilt? :(

* Ahjukana
* Tomat
* Kurk
* Natuke Kreeka jogurtit
* Sidruni pipar
* Karri
* Kana sees küüslauk ja sibul, no natuke oli neid.


Kohvi jõin ühe tassikese, vett tarbisin väga palju, kuum oli jne. Kohe väga palju. Tuju oli hea ja kõht täis ;) Kuumaga tegelikult väga isu pole. Mina juba Sepo saate ajal tukkusin ja uinusin....


Ahjaaa, minul endal oli ju ka emadepäev. Ja sain ka kingitusi. Teate, ma olen väga väga väga õnnelik ema, mul on imearmsad ja toredad ja südamlikud tütred. Nad on minu silmaterad, printsessid ja ma olen nede üle väga uhke. Mul väga vedanud nende iseloomudega, eluvaadetega ja tegemistega. Nad ei valmista mulle absull mitte mingit muret, titest saati ma võin öelda, et mul on ideaalsed lapsed. Ema on vahel naljatanud, et küll mu lapsed ka näitavad pättusi, et ma ikka tunda saaks,  mis tunne mu emal oli, kuid siiani...Hmm? Ideaalsus. Me saame ka väga hästi läbi, me oleme kuldne kolmik, me veedame palju aega koos, me räägime kõigest ja palju. Vahel läheb uinumiseks kaua kaua aega, sest nii palju on rääkida. Me meenutame ilusaid hetki, me unistame, me teeme tulevikuplaane jne. Mina saan puistada neile oma südand ja mind usaldatakse vastu. Võib ju tekkida küsimus, et kuidas minusuguselt sellised lapsed said tulla, lapsed on ju kodu peegel. Ma ei tea, ju ma siis nii üdini halb ei ole. Igatahes ootas pühapäeval mind kodus armas roosipotikene ja ehtekesed. Sain endale kõrvarõngad, kaelakee, ja ilusa käevõru. Ma armastan teid maast kuuni, tagasi ja ümber maakera ja ja ja...Ma armastan teid meeletult palju, seda ei saa kirjeldada, seda ei saa mõõta...




Ahjaa vanaema haual käisime ka...Minu ja mu pere jaoks on see meeletult tähtis. Me külastame lähedaste haudasid väga tihti. Vanaema oli mulle väga kallis ja oluline, elasin tema surma rängalt üle ja kaua...Panime talle küünlakese, ilusad värsked valged lilled. Meie ei pane hauale kunstlilli, lilled peavad olema värsked. Mõtisklesime seal natuke. Aga ma tean, et ta on minuga, mu emaga, mu lastega, mu õe/vennaga iga päev. Ta vaatab meid, ta aitab meid ja on alati olemas. Armastan sind vanaema!

Vot selline imeilus emadepäev oli mul :)
Kuulge kirjutage mulle ka, kuidas teie emadepäeva tähistasite? Kõik emad, mitte emad...


Nüüd aitab, ma lähen koolist koju, ma pean hullult õppima, mul homme matemaatikas vahearvestus ja see on jubeee. Aga ma olen nüüd väga püüdlik olnud, õpin kodus ja mul ka eraõpetaja ja ma saan sellest matast ka jagu ükskord ometi.


Bye!!!

I can and i will, just watch me!!!









Pühapäev, 8. mai 2016

Minu laupäev 07.05.2016 ;) Mõnus õhtu maal ema juures ;)


Hei-hei-hei! Nagu te kõik eile lugeda saite, siis ma tegin otsuse, et hakkan taas kava järgi toituma ja jätan omaloomingu. Kuna see ei ole mingit tulemust andnud ja alguses kavaga toitudes kaal langes ikka kenasti. Vaatame mis nüüd saama hakkab.

Aga natuke eilsest päevast ka. Eile oli kuidagi eriline ja õnnelik päev. Ma sain väga palju armsaid kirju/kommentaare oma lugejatelt, armas blogija Mariliis tuli blogimaailma tagasi, juhhuuuu, ta saab tita ka muide. Soovin sulle siin oma blogis ka veelkord palju õnne. Ja ma mega õnnelik, et sa jälle kirjutama hakkad, minu 1 lemmikutest ja vinge naine oled. Siis ma leidsin A Mida Henry Teeb? blogist ka enda jaoks midagi erilist ja armast, aga sellest ma kirjutan eraldi postituse lausa pärast. Ühesõnaga ma tundsin eile enda ümber nii palju headust, armastust...Eriti just blogimaailmaga seoses, tunnen tänu tulevale EBA 2016 üritusele, et blogijad on kuidagi nii ühtsed ja vinged ja no on mõnus soe tunne, aga sellest ma teen ka eraldi postituse lausa. Ühesõnaga ma olen lihtsalt üks õnnelik inimene, kelle ümber on palju toetust, headust ja armastust! Ja nii ma saangi hakkama!

Eile otsustasime lastega minu ema juurde maale minna. Me pole seal ammu käinud ja kuna on põhimõtteliselt suvi, siis tahtsin lihtsalt nii väga väljas olla, istuda ja grillida, emaga lobiseda ja muidugi ka oma väikest õekest näha. Emal on hästi vinge terass ja seal on täielik idüll. No ja muidugi oli ka emadepäev põhjuseks, igal aastal külastan ma emadepäeval ka oma emakest. Õhtul grillisime, katsime laua, lobisesime, lapsed mängisid aias palli, õpetasime mu nooremale tütrele rattaga sõitmise selgeks, suure rattaga ta ei osanud sõita, kuid sai kohe selle selgeks. Hästi tubli mul ta ikka. Nüüd mul rattasõiduks väike kaaslane ka omast käest võtta. Õhtust sai öö, rääkisime niii paljudest asjadest ja see oli eriline kvaliteetaeg perega.


Maale mamma juurde ;)



Meie terass ;)


Aga põhiteema juurde ka ikka...




Minu trenn/liikumine ;)

Eile ma midagi ei teinud. Ja niisama kõndimist ka eile kahjuks ei olnud.



Minu toitumine ;)


Hommik ;)

Seda hommikusööki ma nautisin väga väga. Sain jälle uue tõuke ja  palju toetust ja ma sõin seda kuidagi õnnelikumalt.  Aga muidu tavaline ja lihtne hommikusöök. Praadisin kookosrasvas sibula, siis kahest munast klopsisin omleti peale, kõrvale 2 riisi galetit avokaadoga, kuhu panin peale sidrunipipart. Pärast nautsin oma kanget musta kohvikest. Aga peale seda hommikusööki mka pm ägisesin ikka kõvasti.

Need lilled tõi mulle lapsekene, ma tegelikult seletasin talle ka, et ärgu ikka majade juurest korjaku, kuna need on sinna ilu jaoks istutatud ja keegi on vaeva näinud ja nüüd ei saagi ilu nautida. Õnneks sai ta kenasti aru ja lubas mitte enam nii teha. Talle meeldib mulle lilli kinkida, ostab isegi taskuraha eest lilli, seekord jäi taskuraha koju. Armas, laps tahab, et emmel oleks ilusad lilled kogu aeg vaasis ja, et ma naerataks.

* 2 munast klopsitud omlett
* 1 sibul
* 2 riisi galetit
* 1 avokaado
* Sidrunipipar
* Must kohv




Lõuna ;)

Lõunaks sõin ma eelmise õhtu jäänuseid. Ahjukana, kuhu sisse oli topitud küüslauku ja sibulat ja kõrvale salat, mis tehtud kreeka jogurtiga, tomat ja kurk ka muidugi.


* Ahjukana
* Tomati/kurgi salat Kreeka jogurtiga
* Natuke sibulat ja küüslauku
* Karri/sidrunipipar

Kõik ise tehtud ja jube hea...





Õhtupoolik ;)

Sõin maasusid. Mmmm need olid eriti head ja magusad. 7tk sõin.


* Maasikad




Õhtu ;)

Õhtusöögiks siis oli šašlõkk maal. Endale tegin tomati/kurgi/rohelise sibula salati kõrvale. Šašlõkk oleks võinud muidugi enda tehtud olla, kuid see tuli äkki ja sai poest ostetud. Kuna meil oli emaga selline naistejuttude õhtu, siis sain veel natuke maasikaid nositud ja natuke ka veini limpsitud. Liha sai taldrikule veits palju.

* Šašlõkk
* Tomati/kurgi/rohelise sibula salat
* Pipar/meresool
* Natuke maasikaid
* Natuke veini





Kõht oli täis kenasti, tuju meeletult hea, kohvi jõin ühe tassi, vett tarbisin normaalselt. Natuke oli ka pattu, ehk see vein,

Aga olen õnnelik, mul on uus hingamine ja kõik on supper vahva ;)  Ja ma tänan veelkord kõiki, kes te minusse usute ja mul olemas olete ;)


I can and i will, just watch me!!!




Laupäev, 7. mai 2016

Omalooming ei vii kuhugi...


Hei hei, mu armsad lugejad...Olen olnud päris pikalt eemal. See ei tähenda, et ma oleks olnud rajalt maas ja kuskil rämpsu puginud. Ei ei...Ma olin lihtsalt eemal, olen palju mõelnud ja kaalunud ja jõudsin arusaamisele, et minu omalooming siin teekonnal ikka ei vii mind kuidagi edasi.

Nagu te kõik ise näete, siis kaal on mul seisnud päris pikalt suht ühe koha peal. Kord langenud 1-2kg, siis taas tõuseb, siis seisab. Päris pikalt pole toimunud erilisi muutusi, no võib öelda, et ei olegi midagi muutunud. Nii aga see kesta ei saa...Ma ju tahan saada ilusaks ja saledaks!!! Ma tahan seda nii nii väga ja südamest!!! See on minu elu unistus. Ja ma pean selle saavutama.

Ma sain ju eelmisel aastal kevadel toitumiskava. No ma olen sellest lähtunud, ehk ma ei ole seda 100% jälginud, kuid enamvähem selle järgi toitunud. Kuid siiski suures osas tegin ma omaloomingut. Küll jätsin toidukordi vahele, jätsin mõne toidu välja toidukorrast, olen asendanud asju jne. Tunnistan, olen nimelt mitte söönud, lootes et kaal langeb kiiremini, siis aga tühja kõhuga söönud rohkem, ehk üle. Ühesõnaga nagu me kõik teame, olen ma jamanud selle toitumisega päris kõvasti ja väga valesti. Kohe väga väga valesti. Ma imestan, et mu tervis on veel nii korras, nagu ta mul praegu on. Lappasin siin oma toidupäevikuid ja mul hakkas endal paha...Mul tekkis lausa hirm. Pean tunnistama, et mul on probleem toitumisega ja pean tunnistama, et vist kaldun ka natuke anoreksia/buliimia poole. Ma ei ole kindel, kuid päris mitu inimest on mulle seda öelnud, kes ise sama üle elanud. Ma olen kartnud süüa, vahel mõjutasid mind ka kommenteerijad, need õelad ja ma lihtsalt ei söönud. Mõeldes ise, et krt ma näitan teile, ma saan peenikeseks...Näljutasin ja seadsin enda elu ohtu...Kui rumal minust. Mul on häbi. Ma olen ju kahe imelise lapse ema ja ma ei taha jääda haigeks. Ma ei ütle, et asi on tõsine, aga ma tunnen, et midagi on mäda mu peas ja mõtlemises, seoses toitumisega...

Muutusi pole, kõik seisab. Selle ajaga peaksin, võiksin ma olla juba ammu oma ideaalkaalus. Ja ma tegin otsuse. Eile printisin ma oma kava uuesti välja...Kiletasin ja panin mapi vahele, tegin märkmeid juurde, lugesin läbi jne. Ja ma olen otsustanud nüüd kevasti sööma hakata. Ilusti oma armsa Signessa kava järgi. Kindlasti ei tasu oodata kohe, et ma kohe oleks hüpper supper tubli, kuid ma annan endast parima. Ma luban endale, oma lähedastele ja teile, kallid lugejad!

Olen oma elus hullematest asjadest välja tulnud, olen seljatanud suuremaid probleeme. Ma saan ju ometi hakkama? Ma saan ja suudan ju ometi need kilod kaotada. Ma ei ole ometi nii nõrk inimene.

Eelmisel esmaspäeval oli kaal töpsel 90kg...Ma olen juurde võtnud 3.1kg. Saate aru? See on tohutu kaalutõus. Ja see oli minu jaoks šokk. Ma ei ole mingi salasöödik, kõik mida ma söön, seda ma ka näitan, kui teen pattu ja joon alkoholi, seda ma ka näitan. Kust kurat see kaal tuli?

Täna olen ma oma hommikusöögi söönud...Mul on kavas 4 toidukorda ja ma annan endast parima, et ma iga päev need ära söön. Hommikusöögi koguse sõin praegu TÄPSELT nii, nagu mulle määratud, jube raske on olla, kõht mega täis, kuid olen otsustanud, et proovin ära. Nii nii paljud inimesed on kava jälgides imelisi muutuseid sooritanud. Nad on saanud hakkama, ma pean ka saama hakkama.

Soovin teile imeilusat nädalavahetust. Väljas on mõnus suvi, nii soe, ilus päike ja sinine taevas. Oleme õnnelikud ja naudime seda!!! Täna sõidan ma maale lastega, homme on emadepäev, tahan olla oma emaga koos, käia vanaema haual jne. Kindlasti tuleb meil tore kvaliteetaeg.




I can and i will, just watch me!!!



Teisipäev, 3. mai 2016

Suured tänud Chef Kebabile!!!


Vahepeal tuleb tänada ja kiita ka. Kahjuks on see postitus väga palju hilinenud, selle eest ka suured suured vabandused. Kuid tahan väga kiita Chef Kebabi (LINK), kes üli kiirelt reageeris ja ühe kurikuulsa Tuvila peole suupisted tegi ;)




Tuvila peost sosistatakse siin-seal palju. Isegi Tartu Ekpressi jõudis meie peokene. Aga las need sosinad sosisevad mina üksikasjadesse ei lasku. Mida ma öelda saan on see, et see toimus Habibi Vesipiibubaaris (LINK) ja seda võin ka öelda, et see oli üli kõva pidu. Tuvila naised on vinged ja olen super õnnelik, et kah sinna kuulun.

Selle ürituse organiseerimine tekkis kuidagi nii äkki ja siis läks mega kiireks. Otsisin Tartust meile suupisteid lauale, kuniks sattusin Chef Kebabi lehele. Kirjutasin neile, et mul on vaja põhimõtteliselt õhtuks suupisteid, küsiti soove ja voilaa vastus oli positiivne "Teeme ära!". Ma ei uskunud, ega lootnud tegelikult, et keegi meile saab nii kiiresti sinna lauale midagi orgunnida. Väga kiired inimesed seal ikka. Lisaks ka väga meeldiv suhtlus.

Meie saime omale lauale kolm vaagnat. Vaagnad olid väga ilusad ja mmmm, kui hästi lõhnasid.

Singirullid ja täidetud munad ;)

Singirullid olid väga lopsakad ja mõnusalt värsked ja sellised ehtsad. Väga tihti on singirullid kesised, ming õrn sink õmber ja plögin sees, mille maitsed, siis pead kuidagi aimama. Need olid need päris ehtsad, küüslauk/juust/majonees jne. Mina maitsesin 2tk, teistele meeldisid need ka. Täidetud munasid mina ei proovinud, kuid neid prooviti ja kiideti.



Lõhekorvikesed ;)

Ma küll mõtlesin, et no kuidas ma patustan, kuid ikka tahtsin ära proovida ja mmm, see sulas suus. Need vist kadusid laualt niuhti.




Lihavaagen ;)

Sealt sõin mina neid marineeritud seeni, need olid imelised. Lihtsalt imelised! No mõni tüdruk sai veel proovida ja kui me järgmisel päeval pidu meenutasime, siis just neid seenekesi me kõige rohkem igatsesime.  Teisi asju mina ei proovinud, kuna ma üritan mitte snäkkida istumistel/pidudel. Kuid naised nautisid ja kiitsid ja kõik oli supper hea!



Minu pildid ei ole kahjuks nii ilusad, kuid nende facebooki lehelt saate ise ka uudistada ja vaadata, milliseid suupisteid nende käest võimalik tellida on: SIIT . Kindlasti on seal ka palju tervislikke ja kaalule sõbralikke snäkke.



Mina ise varem seda kohta ei teadnud. Asub see siis Tartus Sepa 20 ja lahti on ta 8.00 -  17.00ni.

Neil on ka lisaks suupiste vaagnatele ka ikka korralikud toidud, erinevad päevapraed, kebab, värsked saiakesed ja pirukad. Ja vaadates nende facebooki lehte, siis hinnad on väga okeid. Ise ma seal söömas ei ole käinud.  Oma päeva pakkumistest annavad nad iga päeva oma lehel ka teada.

Tutvu Chef Kebabi Facebooki lehega: SIIN


I can and i will, just wach me!!!