Kolmapäev, 31. august 2016

Lihtsalt õnnelik:)


Tere hommikust! Mina ärkasin täna üli rõõmsa tujuga :) Ma veel ei teadnud, et päike on väljas ja ilm on superlux, sest mul on magamistoas paksud kardinad ja välja ei näe. Aga esiteks mu jalg on kordades parem, kui eile ja ma saan palju paremini kõndida. Eile ma näiteks olin terve päeva suht jalul, koristasin, käisin poes ja isegi jalutasin natukene. Õhtul alles läksin pikali ja voodisse lebosse. Juhuuu, see on meeletult hea tunne. Ma olen väga elav inimene, mulle meeldib teha kõike, käia igal pool ja kodus voodis passimine on minu jaoks lausa piin. Ma tahan elada, ma tahan väljas nautida seda imelist sügist(tükk aega mõtlesin, kas suve, või sügist). Ja tundub, et maailm on mulle armuline, mu soove on kuulda võetud ja ma saan seda kõike varsti teha.

Ja kui ma kardinad ka eest ära lükkasin ja päike mulle naeratas, siis ma lihtsalt lõin särama. Ma vaatasin välja, ma ringutasin ennast, kusjuures ma ringutan ja venitan ennast hommikuti alati, küll mitte teadlikult, lihtsalt meeldib. No ringutasin, naeratasin ja ütlesin mõttes kõigile tere hommikust ja ma ütlesin, et täna tuleb suurepärane päev. Ma lihtsalt tean seda, et tuleb. Sest minu hommik on suurepärane, minu tuju on suurepärane ja tegelikult terve maailm on suurepärane. Kui me selle enda jaoks suurepäraseks mõtleme. Just nii, sest mina leian ja arvan, et meie endi kätes on meie päev. Kui me alustame päeva positiivselt, ootuste ja lootustega, tervitame hommikut rõõmsalt ja endale sisendame, et kõik on hästi ja imeline, siis nii lihtsalt ongi. Mida annad, seda saad, mida mõtled, seda saad. Olgem positiivsed ja terve maailm on positiivne.

Täna sõin kenasti hommikusöögi kava järgi ja nüüd naudin rõdul kohvi...Kuulan muusikat ja naudin seda hommikut täiega. Erilisi plaane mul tänaseks ei ole. Eks tuleb homseks kooli alguseks pidulikud riided valmis panna ja mõelda. Homme ju tähtis päev, viimased kooliasjad muretseda ja vaatan, mida päev toob. Õhtul tahaksin, et me läheks varem magama, sest me oleme täiesti suverütmis ja ümber harjumine võib natuke raske olla, aga me saame hakkama. Mulle meeldib see asjalik aeg, inimesed linnas tagasi, koolid, trennid...Ma muidugi nautisin ka suve, kuid mulle meeldib sügis ka meeletult, mul on mitmest sügisest palju ilusaid mälestusi, ma isegi mäletan nende hetkede lõhna ja helisid ja sügis on ju tegelikult ilus. Nojah, kui sajab vihma ja on sombune, siis ka selle päeva saab enda kasuks keerata, teha suure tassi head teed ja lugeda läbi mõni hea raamat.

Sellised mõtted täna hommikul, pole teab mis targad mõtted, kuid tahtsin lihtsalt seda pisikest rõõmu teiega jagada ja ehk mõni rõõmustab minuga koos. Lihtsalt, ilma igasuguse suure põhjuseta. Lihtsalt, sest maailm ja tänane päev on ilus...

Aga positiivne Merlin soovib teile nüüd imeilusat päeva, mida iganes te täna tegema ka ei pea, siis püüdke ikka leida selles päevas ilusaid hetki ja emotsioone. Naeratage ja maailm naeratab teile vastu :)


Bye bye!!!

I can and i will, just watch me!!!




Eile kinkis üks võõras mees mulle selle roosikese...Ta oli kassas minu ees ja kuni mina maksin ja asju kotti ladusin, käis ta lillepoes ja ootas mind ukse ees. Ütles palun ja soovis kena päeva. See oli väga äge ja armas!!!

Esmaspäev, 29. august 2016

Suvejooksust diivanikaunistajaks...


Hei hei. Olgu olgu ma kirjutan midagi enda kohta ka natukene siia. Olen tegelikult mitu päeva tahtnud kirjutada, et kuidas mul Suvejooksul läks ja mis ma üldse teen. Aga ma lihtsalt pole viitsinud mitte midagi kirjutada, sest esiteks mul jutt ei jookse ja ma olen täiesti ära mandunud siin kodus. Ja noh pole ka midagi väga huvitavat kirjutada.

Kes mu  blogi Facebooki (LINK) jälgib, see ikka teab, et ma olen muidu elus, lihtsalt ma laisklen ja "lakun haavu". Aga no ei, ma olen üldiselt positiivne ja üritan siit midagi tarka õppida. Eks iga halb on millegi jaoks hea jne ja ju mul oli vaja siis kodus püsida mõnda aega :D Tegelt on see tragikomöödiline ja tahaks nutta :D Sest mina, kes tahab käia ja olla, pole saanud nädal aega ei linna ega kuhugi...Paar kontserti jäi külastamata ja veel paar suvelõpu üritust pidid minuta läbi saama. Kurb kurb. Arstil käisin, poes ka üritasin käia ja ongi  kogu mu eluke.

Aga mis mul siis juhtus? Nagu te teate, siis ma ootasin Suvejooks 2016 üritust nii väga, mina osalesin seal siis ikka veel kõnnil ja 10km. Ma olin enne seda hästi häälestatud ja noh lootsin selle normaalse ajaga ära teha. Plaanisin lõpuks 1.30-1.40 ajaga, sest ma tean, et ma suudan, sest ma juba jooksin natukene enne seda ja olin selleks täiesti võimeline ja valmis. Enne Suvejooksu 2016, käisin ma kiirkõnde tegemas ja 10km korraga. Algus oli paljulubav ja kõik oli okidoki. Enne Suvejooksu terve see nädal Arturit ei olnud, nimelt tema oli lastelaagris ja ma siis keskendusingi ainult kõnnile ja hingamisele. Ja algusel oligi hästi kõik. Aga mingi hetk hakkasin ma tundma jalgades valu. Kuid kõndisin edasi. Ühel päeval, see vist oli neljapäev ma ei saanud enam kõndida. No ma ikka röökisin valust lausa. Kand ja jalalaba lõid tuld, kui peale astusin. Alguses oli see parem jalg. Ajasin selle muidugi kohe tenniste süüks. Jah ma olen siiani teinud trenni tavaliste õhukeste taldadega tennistega. Ma arvasin, et põrutasin jalad ära, raske inimene ka veel ja  järjest mitu päeva 10km kiirkõndi äkki ei ole mõistlik mulle. No nii ma arvasin alguses. Reedel ma otsutasin, et püsin kodus ja enne võistlust ei kõnni. Tundsin end ka haiglaselt. Noh nagu kondid valutasid üle keha ja selline gripi tunne oli, külm ja kuum ja valus. Aga kui valuvaigisteid võtsin, siis jalale sain astuda vabalt ja ega ma suurt enam sellele ei mõelnud. Nagu mul ikka kombeks on :D

Laupäeval 20.08.2016 oligi käes Suvejooks 2016. Hommikul oli tuju hea, kohvitasin, sõin omletti peekoniga, nautisin rõdul pikalt oma hommikut. Jalg ei valutanud. Panin riidesse ja 11.30 väljusin siis Aleqoqi juurde. No julmalt kuum oli. Aga vesi oli kaasas ja mis seal ikka, suvi ju. Mul tuli vanem plika kaasa, noh et saadab mu starti ja ootab pärast finišis.  Aga poole teepeal hakkas mu jalg jälle meeletult valutama. JA SEEKORD HOOPIS VASAK JALG. Peale astudes lõi tuld lausa välja ja ma sain liikuda ainult longates. Kuid ma olin igaks juhuks valuvaigistid tütrele tasku pistnud ja võtsin kohe 2x 400mg ibukat sisse. Noh natuke justkui mõjus nii 10ne min pärast. Aga ma lonkasin ja mulle oli kohe selge, et midagi head siit ei tule. Laps veel ütles, et äkki jätad ära ja lähed koju. Ma kaalusin seda ise ka, sest mul oli häbi, ma teadsin, et ma ei suuda midagi erilist ja mul oli niii niiii häbi sellepärast. Aga ma mõtlesin, et mul oleks veel rohkem häbi, kui ma ei läheks proovimagi. Mul oleks veel halvem tunne sees, kui ma oleks alla andnud. Sest ma olin andnud oma sõna, et osalen sellel üritusel ja taas ma loll läksin tegin seda vist sellepärast, et ma lubasin, Ma taas ei lähtunud enda heaolust ja tervisest. Ma tahtsin selle ära teha, et minust halvasti ei mõeldaks. Jaa ma tean, kui vale see on.

Jõudsime kohale 11.45, läksin võtsin oma stardinumbri, milleks oli 42. Laps ütles, et lahe number, mulle eriti ei meeldinud. Noh ega see number ei olegi tähtis, aga eks inimesed vast ikka korra mõtlevad sellele ka. Mina vähemalt. Panime mulle numbri külge ja lonkasin seal ringi. Tahtsin ka teisi tuttavaid blogijaid ja muidu spordisõpru näha, kuid vilksamisi nägin ainult Mariliisi (LINK) Aga ta oli suht kaugel ja ei hakanud karjuma ka. Läksin stardikoridori, võtsin lapselt valuvaigistid ja veepudeli kaasa ja palusin taevaisa, ingleid ja universumit, et juhtuks ime ja valu kaoks. Laps ütles, et sa suudad ja ma pidingi suutma. Siis, kui see stardimuusika algas, siis tuli jälle selline ärev ja õnnis tunne sisse, nutma ma seekord ei hakanud, kuigi peaaegu, emotsionaalne nagu ma olen. Vaatasin lapsele silma, naeratasime ja hakkasin minema. Põhimõtteliselt kohe sain ma aru, et mul on kaks valikut, kas kohe lõpetada see asi, või longata see 10km läbi. Ma otsustasin, et ma ei jäta pooleli. Et ma kasvõi rooman, aga ma läbin Suvekõnni 10km. Ma jäin üsna ruttu viimaseks. Inimesed lihtsalt vurasid minust mööda. Siis ma hakkasin nutma küll,  sest ma tahtsin sellelt ürituselt saada head aega, ja mingitki head tulemust, saavutust. Ma tahtsin olla tubli. Mul oli nii kohutavalt halb tunne, kuid mitte korrakski ei tulnud pähe, et lõpetada. Ma lihtsalt lonkasin ja lonkasin. Kuidas need kilomeetrid möödusid, ma ei tea, ma ei mõelnud sellele. Valu läks üsna hulluks ja jalale astumine lausa välja kannatamatuks. Võtsin veel ibukaid sisse ja lihtsalt lonkasin. Vandusin, hoidsin hambaid ristis, vandusin ja lihtsalt lonkasin. Joogipeatustes võtsin külma vett, sest minu vesi oli täiesti soe ja vastik. Õnneks oli mu ümber seegi melu, et jooksjad jooksid vahepeal mööda ja rajaäärsed tegelased ikka ergutasid mind ka. Kuid ma olin nii lõpus, et ma ei näinud enda ees kõndivaid inimesi. Taga kõndis siis see ürituse tegelane, kes peab viimasena tulema. Kuni 5km-ni ma üritasin veel seal mingit tempot tõsta ja mõtlesin sellele, et see on võistlus, aga peale seda ma loobusin. Ja lihtsalt tahtsin lõppu. Ma karjatasin juba häälega, lohistasin seda jalga järel. 2 korda tulid medtöötajad küsima, et äkki ma lõpetaks ja kutsuks abi järgi. Ma ütlesin muidugi ei. Sest mul lollil oli vaja kangelast mängida. Loomulikult ka see luges, et ma teadsin, et mu tütrekene ootab mind finišis...Ma ei tahtnud ka talle näidata, et ema on allaandja...




Lõpp tuligi, pandi medal kaela, lapseke jooksis kohe mulle vastu ja kallistas mind ja ütles, et ma olen ikkagi tubli, mis sest, et viimane, ta teadis, et ma hakkan kohe nutma ja üritas lohutada. Ja ega ma hakkasingi. Ma olin nii pettunud endas. Ma feilisin täiega. Peas käis kogu aeg mõte, et miks ma krt nende tennistega trenni tegin, miks ma valu tundes kohe arstile ei läinud, või midagi ette ei võtnud. Miks ma edasi trenne tegin, kuigi ise juba lonkasin. No ma ikka süüdistasin end täiega. Mul oli häbi ja luuseri tunne.

AGA MA LÄBISIN SUVEKÕNNI 2016 SIISKI ÄRA. Sain medali ja särgi lausa, nagu oleks kohe tea, mida teinud. Nagu te vist aru saite, siis ma olin VIIMANE ja minu ajaks tuli 2.07. Mul pole isegi kõige kehvemal kiirkõnnipäeval sellist aega tulnud.



Alguses ma särki ei saanud, läksin küsisin selle peale võistlust. Xl numbrit ei olnud ja pakuti naiste s või xs. Ma korra mõtlesin, et võtaks noh nii motivatsiooniks, aga siis pakuti meeste mi ja ah võtsin selle, et niisama trennis käia, või kasvõi kodus chillida. Särk pole ei suur, ega väike.



Läksime siis kuidagi koju, teepalt haarasin veel endale lohutuseks sushit kaasa ja läksin voodisse mugima ja elukese üle järele mõtlema. Olin kuri, vihane ja pettunud. Laupäeval ma väga ei suhelnud inimestega ja tahtsin omaette häbeneda.

Kõndida ma ei saanud ei laupäeval, ei pühapäeval, ei esmaspäeval...Ja ei saa ka täna, kui on juba uus esmaspäev ja nädal ja 2 päeva möödas...Jalg läks paiste, põletik lõi edasi juba ka mujale. Vahepeal ka kätesse, ma ei saanud kohvitassigi hoida käes ja noh olin sant, mis sant. Lõpuks muidugi võtsin end kokku ja läksin ka arstile, lisaks põrutusele leiti verest muidugi ka mu endine sõber. Krooniline mandlipõletik, mis selliseid hädasid ja põletikke ka kahjuks tekitab. Jah ma rumal inimene ei ole endiselt mandleid ära lõiganud, sest vahepeal oli nii korras, et oli selline tunne, et mul polegi mingi probleemi nendega ja unustasin nad taas. Aga sain uue saatekirja kurgi/nina arstile, ma ei teagi mitmenda juba ja üritan nüüd end kokku võtta ja need mandlid lõpuks ära lõigata lasta, Ma olen titt, hellik ja ma kardan seda kohutavalt, aga kui sa ikka nädal aega enam kõndida pole saanud, siis tead oled valmis kõigeks. Ma ei viitsi nendest mandlitest pikalt heietada, tean ise ka, et olen rumal ja oleks pidanud ammu selle asja ette võtma.

Noh ja nii ma siis olen siin kuni tänaseni pm ainult voodis lebanud. Vahepeal on justkui parem olnud ja pole nii valutanud, kuid kõndides olen ikka longanud. Siis on jälle päevi, kus valu on tagasi ja asi sama hull nagu alguses. Midagi teinud ma pole, kuskil käinud ka mitte. Välja ma näen nagu Nuktitsamees, juuksed peas püsti. Söönud olen nagu jumal juhatab, põhiliselt valget klaari :D Mul on suur korv voodi kõrval õuntega. Ma muide ei armastanud õunu üldse, aga nüüd nosin neid hea meelega lausa. Trenni ma muidugi pole teinud. Mis ma siin teen, täna vaatasin 28 osa "Kodu Keset Linna" algusest peale :D, vahepeal loen blogisid, vaatan youtubereid, "Grey Anatoomia" muidugi ja chillin niisama netis ringi. Vahepeal ma nutan, sest mul on kopp nii ees, ma ei taha siin enam lamada, mul on igav, ma tahan välja, ma tahan linna, ma tahan kohvikusse, ma tahan tantsima, tahan sõpru näha, külas käia,  ma tahan trenni ja ma tahan oma elu tagasi!!! See on kohutav, kui sa ei saa kõndida, kui sa oled sunnitud olema paigal, ma pole sellist vabaduse iha nii kaua tundnud. See on õudne. Ma pole harjunud sellise eluviisiga, no mis eluviis see ka on, ma lihtsalt laisklen nagu vana lehm ühe koha peal, lapsed ja ema käivad poes ja toimetavad. No ei ma süüa ikka olen püüdnud teha ja nõud ka pesen ära, aga väga muud ei saa.

Aga tänasest on mul antibiootikumid peal ja no on lootust, et äkki nüüd saab korda see jalg.

Mulle kirjutas ka natuke aega tagasi Artur ja me hakkame paari päeva pärast uuesti trenne tegema. Ilmselt kiirkõnni, hüppamise ja jooksuga ma päris pikalt veel tegeleda ei saa, aga jõutrennid, ülakeha jne saab ikka. Ta tuleb ka Tartusse tagasi ja varsti saame jätkata sealt, kus pooleli jäi. See päriselt rõõmustas mind südamest. Sest ma tahan endiselt oma elu tagasi!!!

Täna ma otsustasin ka seda, et ma ei söö enam nagu jumal juhatab ja alustasin hommikul kenasti kava järgi söömist ja panin   oma kella ajad taas paika. Tahan endiselt elu tagasi!!!

Ja kui homme/ülehomme jalal parem on, no ma loodan, et antibiootikumid mõjuvad ruttu, siis vaikselt püüan  käima hakata taas. Sest ma tahan oma elu tagasi väga väga!!!

Kaal oli täna hommikul 90kg, õnneks pole midagi hullu juurde tulnud.

Muidu öeldakse, et pulmadeks paraneb ära, aga minu puhul tasub öelda, et laupäevaks paraneb ära. Nimelt minu armas Ott Lepland on Atlantises ja mis te arvate, kas ma tahan sinna minna? Loomulikult ma tahan nii niii väga sinna minna! Üks mu väike sõbranna juba ütles, et ta arvab, et ma lähen sinna niikuinii, ma ise arvan sama. Tervitan sind Metu ;)

Ja vahepeal sain ma endale ka uued sõbrad. Sellest kirjutan ma eraldi postituse. Aga mul on nüüd päris jooksutossud, mis on päris päris jooksutrennideks mõeldud, need on niii ilusad ja ma muudkui vaatan neid ja proovin ja ootan väga, kui saan juba nendega trenni teha. Imelised lihtsalt! Tahan ka tavatrennideks eraldi jalanõusid, nendega ma aga teen kiirkõndi ja hakkan jooksma. Jumal, et see aeg tuleks juba ruttu. Tahan ka juba poodi minna, et siia sobivate toonidega trenniriided kõrvale osta. Ma juba umbes tean, mida ma tahan.



#newbalance #stopper 

Aga olgu, ma nosin õuna nüüd ja vaatan oma seriaali edasi. Jälgige ikka minu blogi Facebooki (LINK) lehte, sinna ma postitan ikka üht ja teist. Kõik saab korda ja küll ma jälle terveks saan.


Bye bye!!!

I can and i will, just watch me!!!




My Bra Outlet, kvaliteetne Rootsi bränd ;) Pesu nii suurematele, kui väiksematele kaunitaridele.


Nagu ma oma eelmises postituses (LINK) kirjutasin, siis kvaliteetne ja korralik pesu on ka siis tähtis, kui oled volüümikam naine. Siis on see lausa eriti tähtis. Sest pesu peab keha toestama ja olema seljas mugav. Lihtsalt nöörikesed ja paelakesed kahjuks midagi kinni ei hoia ja pole ka väga ilus, kui need keha kumeruste vahele ära kaovad.

Loomulikult on kaalulangetamise teekonna juures tähtis õige toitumine, trenn ja aktiivne liikumine, kuid ka palju muudki. Kuna tihti on need kaalulangetus teekonnad eriti pikad, siis ei saa ju nii kaua välja näha, nagu jumal juhatab. Kvaliteetne, keha toestav ja salendavat effekti andev pesu on väga hea lahendus, et sa tunneksid end juba paremini, mugavamalt ja enesekindlamalt ja ilusamana. Nii ei lange motivatsioon jne.

Tuletan teile meelde, et My Bra Outletist (LINK) saate osta endale kvaliteetset Rootsi brändi ja kui kasutate sooduskoodi Merlini-60kg, siis saate ostudelt ka allahindlust.

Tutvu My Bra Outleti toodetega: SIIN



By bye!!!

I can and i will, just watch me!!!



Neljapäev, 25. august 2016

My Bra Outlet...Ka suurem naine vajab korralikku ja ilusat pesu! Ja sooduskood lugejatele!


Pesu on naise jaoks väga oluline asi. Minu jaoks küll. Ma tunnen end palju kindlamalt, palju seksikamana ja naiselikumana, kui mul on seljaks korralik ja ilus pesu. Mida kallim ja kvaliteetsem see pesu on, seda kõrgemale ka enesehinnang tõuseb. See on tegelikult väga huvitav, sest üldiselt keegi ju ei näe, mis meil riiete all on, aga see mõjub. Trust me!

Mina olen edev naine, mulle meeldivad ilusad asjad, meeldib tunda end hästi. Mulle meeldib naiselikkus, seksikus ja glamuur. Pesu kannan ma seinast seina. Mulle meeldivad sitsid, satsid, erinevad värvid, kivikesed, pärlikesed, lipsukesed. AGA meeldib ka klassikaline ja lihtsam pesu, eriti nüüd, kus mu keha vajab siiski toestust. Oleneb tujust ja kõigest. Ohhhh, kui ma vaid saaks seda kõike endale lubada. Ei asi ei ole rahas, tegelikult saab tänapäeval pesu väga odavalt kätte, kuid pean tõdema, et need kõige odavamad seksikad püksikud jne lagunevad tihti ka üsna ruttu ära. Et, kui ikka vähegi võimalik, siis väga odavat ma ei kanna. Ütleme nii, et siis keskmine hinnaklass. Aga rahast siin arutlema hakata on suht jabur, mis minu jaoks odav, võib teise jaoks kallis olla jne. Aga lubada ma sellist pesu väga ei saa, sest seda pole kahjuks saada nii suurele inimesele, kui mina. Ei ole päriselt.

Nüüd ütlete, et võta kaalust alla ja küll siis saad osta oma pesu. Hmm, mis ma peaksin siis senimaani, kui ma lõpuks endale supermodelli keha saan alasti käima? Või ostan midagi turupealt, mis tegelikult ei toesta, ei istu seljas. Ei, ma ei taha nii. Ma tahan praegu ka olla naine. Tahan kanda korralikku, ilusat ja kvaliteetset pesu. Mis oleks seljas paras ja ei sooniks jne. Sest ma tahan ka praegu tunda end enesekindlalt ja hästi, mul on niigi raske teekond käsil ja kehvad riided ja pesu, seda veel kehvamaks teha ei tohiks.

Ja mul õnnestus taas teha tutvust täiesti uue brändiga. Nimelt Marmin (LINK) proovimiseks ühe väga kvaliteetse Rootsi brändi My Bra Outleti (LINK) pesu. Mina sain neilt ühe komplekti ja ühe avatava body. Suuruste valimisega oli mul tükk tegu. Kuid body valisin UK46, rinnakad 44C  ja püksid 46. Kõik istus seljas ideaalselt. Kuigi rinnakate korv, vist pigem on mul juba B. No ma ju kahanen siin muudkui ja rind jääb ka väiksemaks. Kuid pesu oli  selga nagu valatud lausa. Asjad on korralikud, väga kvaliteetsed, rinnakatel ei ole neid konkse, nii et need ei veni välja ja paelad ei hakka lahti hüppama, paelad on normaalselt laiad(mitte nagu vanaemadel) ja tunnen, et ei sooni ja toetavad rinda ilusti.



Hetkel mul pildid on teises arvutis, ma saabn ülehomme kätte need, siis saan ka teile pilte näidata. Ma ei tea, kas ma seda just seljas teen. Kuigi mul on seljas pildid ka täitsa olemas. Aga äkki seljas pildid tulevad siis, kui panen enne/pärast pildid ülesse. No ma mõtlen, kes teab, mis krutskeid mul pähe tulla võib.


Millise pesukomplekti ma sain saad vaadata: SIIT  ja millise body sain, saad vaadata: SIIT

Valik on neil üsna lai ja no rinnakate korvi suurus on b kuni iini. Loomulikult on seal valikut ka saledatele.  My Bra Outleti (LINK) pesu on selline klassikaline pigem, keha toestav, kuid selle ühe komplekti ja body näol võin öelda, et ka väga kvaliteetsed ja vastupidavad. Rinnakate paelad on endisel terved ja traadid pole ka mulle kaela rinda torganud, neid rinnakaid kannan ma päris tihti ja isegi sportides ja mu tissid ei hüppa nendes. Ülehomme saan teile seda pesu ka lähemalt näidata.

AGA AGA AGA!!!

Ka minu lugejad saavad endale My Bra Outletist (LINK) osta endale pesu ja lausa soodsamalt, kui muidu. Nimelt esitades koodi: Merlini-60kg saate kõikide ostude pealt sealt allahindlust -10%. Kood on kõik kokku kirjutatud ja küsimuste puhul muidugi kirjutage mulle!

Kõik naised siin maailmas peavad end hästi tundma, kõik naised siin maailmas on ilusad ja kõik naised siin maailmas väärivad kvaliteetseid ja ilusaid asju! Ja lubage endale üks korralik pesu, oeh kuidas mulle ei meeldi öelda seda sõna, aga suuremal naisel on eriti oluline tegelikult, kui tal on seljas toestav ja paras pesu, pesu, mis ei koosne ainult nöörikestest või ketikestest. Esiteks pole see väga ilus ja pole ka meie kehale hea. Kui seljas on korralik ja hea pesu, siis uskuge, juba tunnete end paremini ka kohe.

My Bra Outleti toodetega tutvuge: SIIN  
Marmin lehega saab tutvust teha: SIIN


Pildid toon teieni ülehomme ja ma praegu jäin mõtlema, et ma vist ikka ei kanna seda body ka. See on küll väga ilus...Aga ma ei tea, kas ma kannan seda. Äkki saab selle mõni mu lugeja endale. Igatahes oodake paar päeva, siis ma teen pildipostituse ja annan teada!

Bye bye!!!

I can and i will just watch me!!!





Neljapäev, 18. august 2016

AGA MUL ON UUS SEMU!


Hei-hei, tahaksin teile tutvustada ühte vinget asja, nimelt oma uut SEMU. Tegelikult pidi see postitus tulema ammu ammu, kuid kunagi ei ole hilja ja hea semu kulub alati ära.

Et vett tuleb juua, see on ka siilile selge. Vesi kustutab janu, kuid on ka eluks lausa hädavajalik. Vee tarbimine on oluline, et meie organism töötaks korralikult ja samuti tagab see hea enesetunde. Samuti on vesi väga tähtis treeningutel ja väga oluline osa ka kaalulangetusel. Vesi on hea ja tähtis ja vett mulle juua meeldib. Enamasti joon ma täiesti tavalist vett, kas kraanist või ostan poest puhast tavalist vett. Vahel ostan ka mingit mullivett. Kuid vahel, mis vahel, ikka päris tihti tahaks mingi maitsega vett. Kui vaadata poelette, siis need on erinevatest maitseveedest kirjud. Ja ma kunagi ka jõin igasuguseid, arvates, et olen jube äge ja healthy. Lõpuks kui ma nende koostist hakkasin lugema, siis ma ehmusin ikka päris ära. Need on täis suhkrut ja igast muud jama ja no mulle, kes ma üritan kaalu langetada, ei sobi need kohe kindlasti mitte. Eks ma olen ise ka teinud endale sidrunivett, panud sidruniviilud pudelisse, kurgi ja marjadega vett jne.

Aga nüüd!!!

On mul lahe SEMU ja ma saan teha endale põhimõtteliselt kasvõi mahlakat vett ja millest iganes mu hing ihkab.

SEMU pudel on tugevast klaasist, tal on pael, millega on mugav pudelit kanda ja peal on ka mõnus pehmendus, juhuks, kui sa asju pillad, siis see kaitseb seda pudelit. Mina usun, et mu pudel kestab ka ilma selleta kaua. Tal on sees sõel ja selline nö mahlapressike ja minu pudel on vingelt roosa. Kuid ma vaatasin Padjaklubi Laura videot ja on olemas ka täitsa rohelisi. Nii, et meesterahvastele on ka mõeldud ;)






Selle pudeli saab täiesti juppideks teha ja veel mitmel moel kasutada, kuid täna näitan teile ainult ühte võimalust.




Mina seekord tegin endale täiesti lihtsatest asjadest vee ja võtsin seda, mida kapis oli. Maasikad, kurk, laim.





Panin pudeli põhja natuke maasikaid ja kurki :)




Siis panin peale sõela osa ja sinna sisse laimi viilud :)




Kui laimiviilud sees, panin peale selle "mahlapressi" ja surusin laimist mahla välja :)

Siis panin pudeli ülemisse ossa jälle natuke maasikaid ja kurki ja sulgesin pudeli. Korgist lasin sisse vee ja ja loksutasin pudelit ja jõin oma mõnusat ja väga ilusat vett. Sest see näeb lihtsalt mega mega äge ja ilus välja!!!





Seekord tuli mul selline tsitruseline  vesi. Aga pannes sõela mustikaid, maasikaid, piparmünt jne jne jne, saad sa teha endale jumal teab, mis maitsega vee. Lisaks on see enda tehtud vesi puhas igasugu keemiast,vitamiinirikas, kaalulangetajale hea ja väga väga tervislik.

Ja see näeb lihtsalt nii äge välja!


Pudelit saab osta igaüks endale SEMU Facebookilehelt SIIT ja panen siia ka nende kodulehe SIIN. Pudel ise maksab 20€. Ja nad müüvad ka väga kasulikku ja head astelpajunektarit ja moosi. Astelpaju on väga suur vitamiiniallikas ja tahan oma lastele ja endale ka selle marja tooted toidulauale tuua.

Ja ma loodan, et varsti varsti saab 1 minu lugeja ka endale sellise ägeda semu, nii et olge kuuldel!!!


Lähen teen endale uue vee kohe ja  hakkan trenni tegema!



Bye bye!!!

I can and i will, just watch me!!!




Kolmapäev, 17. august 2016

Minu teisipäev 16.08.2016 ;) Läbi vihma tähtede poole...


Hei, hei...Aeg on taas kirjutada eilsest päevast. Eile oli väga väga sombune ja hall ilm. Terve päev sadas vihma. Üldiselt ma suudan vastavalt ilmale end kohandada ja mulle meeldivad kõik ilmad. Päikesega naudin väljas chillimist, vihmaga meeldib koristada ja näiteks sooja teed juua ja raamatut lugeda. Samuti ma leian, et igas aastaajas on midagi erilist ja ei kurda ka sügise tuleku üle.

Aga eile olin ma natuke unine ja uimane ja selline omas mullis. Hommiku poole sain oma sõbrannaga kokku, saime isegi kohvikus ühe tassi kohvi juua ja siis lõunast tulid mul tütred koju tagasi. Juhuuuu, igatsesin neid nii nii väga. Nad on terve suve kuskil ära olnud, reisinud mööda Eestit ringi ja vanem tütar käis ka Rootsis ja Lätis. Igatahes tulid nad nüüd oma suvevaheaja seiklustelt taas koju ja hakkame vaikselt asjalikkudeks ja kooli peale mõtlema. Esialgu siiski ainult mõtlema...Kindlasti teeme me veel midagi põnevat koos. Tahaks tegelikult spaasse minna nendega, aga mõtlen, et äkki ilmad lähevad ilusaks, siis lükkaks selle käigu kuukese edasi, mulle meeldib spaas olla siis, kui väljas on külm ja kõle. Ah, eks me vaatame jooksvalt kõike.

Igatahes tulid nad mul koju ja me nautisime koos olemist, rääkisime maast ja ilmast, nad jutustasid oma käikudest mulle ja südamesse tekkis selline mõnus ja rahulik tunne. Nagu te teate, meil on kolmekesi nii niii niiiiii hea ja ma armastan oma printsesse nii väga. Pärast lugesin ma õhtuni raamatut, mulle tegelikult meeldib hullult lugeda ja olen mõelnud, et hakkan rohkem lugema, mida ma seal Facebookis ikka niisama scrollin.




Aga asja juurde...

Minu trenn/liikumine ;)

Ma lugesin ja lugesin ja lõpuks oli õhtu käes. Vaatasin välja ja sain aru, et ega see vihm kuhugi ei kao ja mul ei jäänudki muud üle kui vihmaga välja minna. Ütlen ausalt, mulle ei meeldinud see üldse. Märg oli, riided olid ebamugavad. Ma loll panin paksu jope ja salli kaela, aga sellega hakkas lausa kuum ja see muutus seljas raskeks. Liskas mu juuksed olid rõvedad, krussis ja märjad ja nooo kõik oli rõve.

Aga mis sa teed? Ilu nõuab ohvreid ja ära ma tegin selle 10.01km! Loomulikult Anne kanal taas ja seal oli sportijaid päris palju ikka. Aga ma vajan kiiresti uusi ja häid jalanõusid, eile käisin tennistega, sest ma ei leia oma tosse ülesse ja mu jalad olid ikka väga valusad. No nagu astuda oli väga väga valus.

LÄBI VIHMA TÄHTEDE POOLE!!!




Kokkuvõte:

Tempokas kõnd 10.01km



Minu toitumine ;)


Hommik ;)


Oma päeva ma alsutasin eile väga vara, enne 06t olin juba üleval. Mul oli vaja varakult linna minna, sõbrannaga kohtumine jne. Ja sõin ka hommikusöögi vara. No ja mulle meeldib hommikuid nautida, juua kohvi rahus jne.

Kohv, võiku, kohv ja veel üks kohv kohvikus. See kohvikukohv oli väga halb. Aga see polegi oluline, tähtis, et nägin sõbrannat üle tüki aja.





Lõuna ;)


Lõunaks sõin ma broileri maksa Aasiapärase wokiseguga. No nii hea.




Õhtupoolik ;)

Nagu ma mainisin üleval pool, siis ma lugesin eile raamatut. Kuna oli sombune ilm ja mul kael oli kange ja ei saanud keerata, siis tegin endale kummeliteed ja sõin ühe mõnusa virsiku ka veel ära. Ja ma avastasin, et mul on raske lugeda, kui ma samal ajal söön ja närin, siis ma ei keskendu :D


Selline lihtne ja kerge raamat, aga kuna olen seda filmi nii nii palju näinud ja film mulle meeldib, siis tahtsin seda lugeda. Ma ei otsinud seda teadlikult, see jäi mulle raamatukogus riiulil silma lihtsalt :)



Õhtu ;)

Õhtusöögi sõin ma peale 20. Olin juba kõndimast tagasi, käisin kuumas vannis ära ja siis. Ma olin koju jõudes läbi mräg ja ära külmunud.

Ahjus fooliumis tehtud broilerifilee suvikõrvitsa, sibula ja kirsstomatitega.




Lõpuks jõin veel 2 tassi kummeliteed ja üsna varsti ma uinusin.


Kõht oli täis, erilisi isusid ei olnud. Ma arvan, et vett tarbisin ma okeilt. Lisaks veel kummeliteed ja no kohvi sai eile 3 tassi.

Tuju oli õhtuks hea, jah see kõnd oli ebameeldiv aga eks ma ise kütsin end ülesse ja hakkasin negatiivseid asju leidma selles. Lõpuks kui ma vannis vedelesin, olin ma üli õnnelik, et ma läksin.

ASSA, eile oli mul ju ka väike draama :D Jõudsin kodu uksest sisse ja mu telefon lülitas välja, kuigi akut oli 10% veel. Ja ma ei saanud teda tükk aega käima, pidin ikka oma 10min laadima. Mis te arvate, mis tunded mind valdasid? MA OLIN KURI. Noh vihane nagu. Ma ei teadnud ju kas mu Endomondo ikka näitab tulemust, ma palusin, et palun palun palun salvesta ära. Ma oleks väga pettunud, kui ma oleks Endomondo käima pannud ja seal oleks tänase päeva kohal olnud NULL KILOMEETRIT! Ja ma tean, et ma kõnnin aind endale ja ei pea end tõestama kogu aeg, aga no ma ei saa nii kuidagi mõelda. Mul kunagi jäi 5km kaduma, sest gps ei töötand ja ma läksin tegin selle uuesti, et noh oleks ikka teile midagi ette näidata. Ilmselt selle probleemiga tuleb ka psühholoogi juures tegeleda.


Aga olgu, uus päev, ikka sajab. Mina kirjutan teile, joon kohvi, lapsed magavad mõnusalt. Eks näis, mis see päev mulle toob. Sellest kuulete varsti ;)


Bye bye!!!

I can and i will, just watch me!!!


Teisipäev, 16. august 2016

Minu esmaspäev 15.08.2016 ;)


Hei hei ;) Siit tuleb postitus minu eilse päeva kohta, kaalumisest ja uue nädala plaanidest ;)

Nagu mul on kombeks, siis ma kaalun end kogu aeg esmaspäeval. No vahepeal käin ikka niisama ka piilumas, kuid püüan end mitte hulluks ajada, sest kaalunumber nädala jooksul ikka muutub päris palju, ja isegi päeva jooksul. Aga no uudishimu on suur ja mis sa teed. Eile kaalule astudes näitas täpselt 90kg! Eelmisel esmaspäeval oli kaal 91.6kg, nädalaga kaotatud 1,6kg. Mis on taas mega mega hea tulemus nädala kohta. Wohooo. Nojaa, südames ma loodan ikka paremat, kuid tean, et see on vägagi ok ja tubli tulemus ja püüan asja mõistusega võtta. Sest stressi ma end ajada enam ei taha, vahepeal hakkas juba midagi minus toimuma ja tekkisid mingid  negatiivsed tunded sisse. Ma kirjutasin ka reedel, et mul on tõsiselt kopp ees kõigest. No mitte mingit trenni tuju ei olnud, olin väsinud ja väga paha oli olla. Ma ei saanud ise ka aru, mis mul viga on. Kartsin juba, et nüüd ma kukun taas ja kaldun rajalt kõrvale. KUID ÕNNEKS LÄKS KÕIK HÄSTI. Reedel käisin kõndimas ära ja peale selle otsustasin, et lasen end korra vabaks ja läksin tantsima. Ma ei tahtnud hakata õgima, või mingit rämpsu sööma hakata, tahtsin lasta vaimu vabaks ja lihtsalt läksin tantsisin end tühjaks. Ja see mõjus. Laupäeval olin küll mega väsinud, kuid tuju oli hea ja tahtejõud taas tagasi. Seekord läks õnneks ja mitte mingit kukkumist ega rajalt välja kaldumist ei juhtunud. Ma küll lubasin, et ma mingi aeg klubisse ka ei lähe, kuid see tants kulus mulle ära ja ma ei kahetse. Kohe mitte üldse ei kahetse. Vahel tuleb teha ka seda, mida hing ihkab. Minu reedesest katasroofi äärel olekust saate lugeda: SIIT

Aga kaalumine ametlikult ka kirja:

18.07.2016   96kg
25.07.2016   95,1kg
01.08.2016   93kg
08.08.2016   91,6kg
15.08.2016   90,kg


Viimase nädalaga kaotatud 1,6kg


Nüüd siis eilse päeva juurde. Eile ma midagi vahvat ja lõbusat ei teinud ja teile midagi jagada ka ei ole. Minu tutvusringkonnas on praegu kurvad sündmused ja pole erilist tuju, kuid katsun olla kuidagi ok.


Minu trenn/liikumine ;)


Sellel nädalal mul Arturiga trenne ei ole, kuna teda pole Tartus. Pean olema iseseisvalt tubli ja hakkaja ja ei tohi kindlasti asja kergemalt võtta. Kuna laupäeval on Suvekõnd 2016 ja ma seal ka osalen, siis otsustasin, et ma käin seni kõndimas iga päev 10km vähemalt ja hea oleks, kui ikka kiirkõndi. Aga kolmel päeval nädalas teen ka kodus trenni, ehk oma koduse kava järgi ja need trennid ma teen teisipäeval, neljapäeval ja pühapäeval. Muudel päevadel kõnnin ja nendel ka muidugi.

Eile käisin ma siis kõndimas ja ikka jälle oma Anne kanali ringe. Kodust sinna, 4 ringi ja tagasi koju, kokku 10.07km. Suht tempokas, ma ei loivanud. Kuid kõndida oli ebamugav, sest mul oli tavalised tennised jalas ja jalatallad nondega on valusad. Aga sain tehtud ja päev on kirjas.




Kokkuvõte:

Kiirkõnd 10.07km



Minu toitumine ;)


Toitumine on mul ok, aga ilmselt söön ma natuke igavalt ja ühekülgselt, et võiks rohkem kokata ja vaeva näha.



Hommik ;)


Võiku, kuhu oleksin pidanud lisama muna ka, kuid muna oli otsas ja nii ta läks. 2 tassi musta kohvi.





Lõuna ;)

6tk California sushit. Aku oli tühi ja pilti pole kahjuks. Illustratiivne on :D




Õhtu ;)

Maks(broileri) ja Aasiapärane wokisegu. Tassike kummeliteed ka.




Päeva jooksul lubatud vahepalasid ma eile ei võtnud, nood pole kohustuseks, kui isu ja kõht tühi, siis võin võtta pähkleid, puuvilju vms, kuid eile ei tahtnud.
Vett tarbisin eile suht vähe ja kohvi 2 tassi.
Kõht oli täis ja mingeid isusid eile polnud.


Mingi hetk hakkan end ka pildistama ja enne ja pärast pilte panema postitustesse, et oleks meil huvitavam seda teekonda ja muutusi jälgida.

Praegu ma aga lõpetan. Täna on niii külm ja sombune ilm, et jube. Mul tulid lapsed koju nüüd suvevaheajalt ja tahan nendega aega veeta ja tegeleda.


Bye-bye!!!

I can and i will, just watch me!!!

Reede, 12. august 2016

Natuke sassis?


Mõtlesin, et kirjutan end tühjaks. Mul on emotsioonid täna sassis ja kuidagi imelik on olla. Ehk on teistel ka selliseid hetki ja oskate mulle nõu anda...

Olen nüüd kolm nädalat üli tubli olnud. Minu jaoks on see esialgu väga tubli. Ma teen trenni ja minu trennid ei ole niisama tilulilud. Need on väga intensiivsed ja sõnaotseses mõttes võtavad su läbi nii, et oioioi. On kardio ja on jõutrennid. Trennid on väga vinged ja pakuvad mulle väga pinget, olgu vahel raske ja ma karjun mõnd harjutust tehes, aga ma teen ja annan endast parima. Tunne on alati mega hea. Areng juba toimub, ma hingan paremini ja kordused lähevad aina suuremaks ja ma jõuan rohkem. Ja ma jooksen!!! Ma armastan neid trenne ja ootan neid väga. Lisaks ma üritan käia kõndimas, vähemalt 6-10km korraga, vahel vaiksemalt, vahel kiirkõnd. Mõned korrad on vahele jäänud, sest tunnen, et no vajan seda päeva, kus ma midagi ei tee...Kuid tunnen alati süümekaid ja mul on häbi, kui midagi on vahele jäänud. Ka toitumine on mul paigas, kuid ma olen liiga range, kohe liiga liiga range...Mul tekkis isegi karri kohta kahtlus täna, et kas lisada seda kanale maitseks ja küsisin Arturilt üle. Neid näiteid on veel ja palju...

Mu kaal langeb, kõik ütlevad, et ka välimuselt on juba natuke midagi näha, not nt olen ma näost elavam ja kõht pole nii ees enam, ja tegelikult on ka teksad suured, püksirihm vajaks uut auku ja mõned topid pole enam nii ümber, kui olid 3 nädalat varem. Jaa muutused pole suured, kuid neid on.
Ma ise ka tunnen end paremini ja energilisena ja veidike ilusamana...Ma tunnen end kergemana  ja saan aru, et progress käib...

AGA MA POLE RAHUL :(

Täna oli mul miskipärast kohutav päev. Mitte midagi otseselt pole juhtunud, kuid mul oli ja no on ka praegu väga jama olla. Mingit tuju pole, nagu oleks mega igav. Tahaks midagi uut teha, midagi head süüa(mitte rämpsu ja mitte õgida, lihtsalt erilist)  ja ma ei tea mida kõike teha...Aga mida, seda ma ei tea...Ei ole ma täna mitte millegiga rahul ja endaga eriti mitte. Täna tundsin ka mingit väsimust ja tüdimust. EI EI EI, mu mott pole kuhugi kadunud, ärge kohe seda välja lugege, ma lihtsalt tunnen, et ma peaks olema veel tublim ja veel parem ja veel palju rohkem endast andma. Aga vahel ma olen väsinud ja siis tunnen süümekaid ja mul on mega kurb olla...

Ma olin täna väsinud, kõigest...Ei olnud see vaid aind trenn ja toitumine, ma olin väsinud KÕIGEST. Juhe oli koos, mõelda ei suutnud ja ei tahtnud suhelda mitte kellegiga ja teha ka mitte midagi . Ja ma korraks jõudsin hädaldada oma blogi facebooki seinal, et on kohutav päev. Kuid kuna eile oli trenn, siis täna oleks olnud ok kõndima minna, ma ei tahtnud. Ei tahtnud midagi teha. Kuid ma läksin...Päris ausalt ma läksin vandudes kõndima, ma ropendasin ja vandusin, ma ei tee seda tavaliselt ja see pole minu jaoks ok, aga ma olin vihane ja mul oli selline jonn sees...Aga ma läksin, sest ma tunnen, et ma pean. Ja ma tean, et ma teen seda endale vaid, kuid täna ma ei tahtnud feilida. Mul oleks häbi olnud, kui oleks jäänud lünk tänasesse päeva...Õnneks mu sõbranna lobises minuga telefonis ja mul hakkas kergem ja mul oli tore, sest temaga rääkimine on alati rahustav ja tore...Kuid mingit rõõmu, pinget ja rahulolu ma sellest kõnnist ei saanud. Mul on häbi ka seda öelda...Jaa ma olen rahul, et ma tegin ära, trenni vabal päeval 8.38km on ikka väga ok. Kuid midagi südant lohutavat ma ei tundnud täna.

Aga alati peale trenni ja kõndimist ja kõike on mul mega supper tunne ja lausa eufooria. Aga täna ei olnud. Sest ma olin väsinud. Ma ei ütleks, et põhjuseks on ainult see kaalulangetus teekond...Kindlasti mitte, mul on lisaks ka sellele palju palju muud elus. Lapsed, perekond, kodu, arved, suhted, muud projektid, natuke tööd ja olmemumured ka. Üldiselt mul läheb hästi ja saan hakkama, kuid eks nagu kõigil, on  ka mul neid hetki...Ja ilmselt langed täna kõik kokku...

Ma ei hädalda, et mu elu on raske, ma ei hädalda, et kõht on tühi või, et trenn on julm. EIIIIIIIIII!!!! SEE KÕIK ON IDEAALNE. Kuid ma hädaldan praegu sellepärast, sest ma ei julge öelda, et ma vahel ei jõua, või et ma vahel ei taha suhelda, teha midagi jne jne jne...Minus lööb taas välja see, et ma tahan meeldida kõigile, et ma tahan olla üli tubli, et ma tahan langetada kaalu nagu lehed langevad puult, tahan muutuda ilusaks ja super tubliks. Ma tahan olla ilus ja lahe ja äge. Ma tahan olla armastatud...Kuid paraku ma ei saa seda kõike.

Ma tean, et mu kaal langeb. Ma tean, et mu cm-id vähenevad, ma näen seda ise ja näevad ka teised. Aga ma tahan veel ja veel ja veel...Ma tean, et ma olen harjunud saama kõike nüüd ja praegu ja kohe, kuid mu keha ja vaim ei suuda seda. Ja ma süüdistan ennast, et ma ei anna endast ehk kõik. Ma kardan olla vana lehm, ma kardan olla väsinud...Ma kardan öelda, et ma täna ei jõua. Ma teen nüüd ikka, ma teen hambad ristis mõnda asja, aga ma teen. SEST MA TAHAN! Ma tahan saada ilusaks, seksikaks ja ma tahan, et keegi arvaks, et ma olen tubli.

Minu praegu super teekond on kestnud vaid 3 nädalat. Kuid see on piisav aeg, kus on toimunud väga palju muutusi, nii füüsiliselt, kui ka vaimselt...Ja ma olengi tegelikult õnnelik ja ma tahan seda kõike. Aga ma kardan, et minus sees on see kiiresti kiiresti kiiresti Merlin võitu võtmas...Ma kaalun end hommikul, kaalun õhtul. Ma kaalun end enne sööki, peale sööki...Ma vaatan iga hetk end pesuväel peeglist...Teen pilte...Ma mõõdan end...Ma mõtlengi ainult sellest. Ma vaatan oma keha ja muutusi ja soovin näha veel rohkem ja rohkem... Loomulikult ma elan muud elu ka, ja vägagi aktiivselt ja ma ei usu, et see on suur probleem...Aga mingi hirm mul on. Hirm selle ees, et äkki teie arvate, et ma ei tee piisavalt, hirm selle eest, et mu treener ei usu minusse, või mu sõbrad/lähedased...Mul on hirm öelda, et ma olen väsinud vahel...Neid päevi pole palju, kuid mõned on...Ja mul on häbi tunnistada seda kõike, sest alles 3 nädalat on möödunud ja ma tunnen vahel väsimust...

Minu mott ei ole kuhigi kadunud!!! Minu tahtejõud ei ole kuhugi kadunud!!! Minu soovid ja unistused ei ole kadunud!!! MA TEEN SELLE ÄRA KÕIK, SEST NÜÜD OLEN ÕIGEL TEEL JA MUL ON PARIM ABIMEES!!!

Ma lihtsalt kardan, et ma lähen hulluks veidi...Sest ma vedasin teid niiiii palju alt, mitmeid kordi, mitmeid mitmeid kordi lausa ja ma ei taha enam, et keegi minusse usu kaotaks. Aga ma kardan, et ma lähen kõigega äärmustesse, kui ma lisaks endale, mõtlen ka teistele ja see tekitab hirmu...Ma ei taha jääda haigeks, ma ei taha saada toitumishäiret või muud asja. Ma tahan olla seesama lahe Merlin, kuid ma ei julge enam olla mina ise...

Õnneks mu treener on nii nii lahe inimene ja ma saan temaga rääkida kõigest ja ma usun, et ka sellele murele saab lahenduse leitud. Ja ma tean, et homme on parem päev, ma pole homme enam väsinud ja kõik on edasi hästi... Ma tean seda! Homme on meil Arturiga trenn ka vist, või pühapäeval ja ma juba tunnen, kuidas ma tahan oma masekat välja pumbata oma kehast.


Mul on juba palju parem, ilmselt oligi raske päev ja alati need ei sõltugi meist. Vahel loeb ilm, vahel kuuseis ja mis iganes veel...Minul oli täna selline päev ja tundsin õrnalt komistust, õnneks ma ei kukkunud, ma ei teinud midagi valet ja kõik on super edasi.


Kuid selliseid päevi vist tuleb jah? 



Ah olgu praegu...

Bye, bye...

I can and i will, just watch me!!!

Teisipäev, 9. august 2016

Minu esmaspäev 08.08.2016 ;) #arfitness #arturtreenib


Hei hei kõigile ;) Tahan nüüd ikka oma blogisse kirjutama hakata, kuid kõik kes te mu facebooki jälgite, siis teate, et mul läheb meeletult hästi praegu. Nojaa isiklikus elu on veidi kurvad ajad, aga noh mis seal ikka, inimesed lähevad ja tulevad ja ma ei viitsi sellele enam mõelda. Mul on uued tuuled, uued eesmärgid ja unistused ja igasugu jamaga ei viitsi tegeleda. Las minna ;) Aga muidu läheb mul üli üli hästi!

Eilse kaalumise postitasin ma oma facebooki seinale, ei teinud sellest blogisse eraldi postitust. Kes teist aga ei jälgi mu postitust, siis copyn selle teile siia:


Hommik!!! Tegin just natuke aega silmad lahti ja ruttasin teise tuppa kaalule Eelmisel nädalal 93kg ja täna 91,6kg, nädalaga -1,4kg  Nädala jooksul 2 trenni Arturiga, 1 päev jalutust 7,28km ja 1 päev kiirkõndi 9,02km. Kõnida oleksin võinud palju rohkem, selles osas olen veidi pettunud, aga uus nädal uued võimalused! Toitumine on peaaegu paigas, mingeid õgimishooge ja erilisi isusid ei ole olnud, kõht on täis. Suitsu isu tegelikult on õhtuti, kuigi ma ei suitseta  Ma ei tea, kust see tuli, aga see juba päris kaua mul. Eks siitsealt on vaja veel toitumist korrigeerida, aga õnneks saan alati Arturi poole pöörduda, kes ütleb, kui midagi vaja muuta  Eks õpin ka ennast ja oma tegevust anaüülsima vaikselt ja saan iga korraga aru, mis on valesti ja mida muuta. Tunne on super, eks ma südames lootsin ikka natu rohkem, aga mõistus teab, et see on väga tubli langus. Kell on 9.26 ja ma olen juba särav, energiline ootan hommikusööki. See on suur suur areng. Protsess käib ja ma tunnen ise enda kehas juba muutusi, mu kõht ei ole enam niiii ees jne. Asi toimib!!! Kaks nädalat Arturiga on täis ja kokku kaotatud 4,4kg!!! Ja ma ei ole veeel andnud endast kõik, aga ma kohe teen seda  ‪#‎icanandiwilljustwatchme‬ ‪#‎minuesmaspäevanekaalumine‬‪#‎arfitness‬ ‪#‎arturtreenib‬


Super mis? On küll!

Eile öösel tuli mul tütar Lätist koju, nimelt käis ta koondisega Balti turniiril ja nad said 3nda koha. Lapseke lootis muidugi paremat kohta, kuid minu meelest on see juba väga tubli, et ta üldse Eesti koondises on ja sel suvel on palju ka igal pool käidud ja oldud. Alles nad tulid Rootsist just. Väiksem tütar on mul isa poolsete sugulaste juures moment ja ma olin nii õnnelik, et ometigi üks koju tuli. Ma olen harjunud nii, et oleme 3si koos ja teeme igasugu vahvaid asju ja nagu te teate, siis meil on selline vahva väike pere, kes hoiavad väga kokku ja lahusoldud aeg teeb lõpuks kurvaks. Aga elu on selline, et on vaja ka sugulasi, vanaema/vanaisa külastada ja mujal ringi reisida.

No eilse päeva ma veetsingi siis vanema lapsega, nii palju, kui see oli võimalik, sest enamu ajast ta mul magas. Aga me rääkisime kõigest, mis vahepeal on juhtunud, mis tehtud, kus käidud jne. Lihtsalt chillisime kodus ja midagi erilist seekord mul teile jagada ei ole.





Asja juurde...

Minu trenn/liikumine ;)

Kees veel ei tea, siis ma teen trenni nüüd koos Arturiga(AR FITNESS), hetkel me kohtume 2x nädalas ja teeme trenne väljas. Hetkel on ju veel suvi ja väljas oldud aeg tuleb igati ainult kasuks.

See kõik on ulme, mis praegu toimub, ma poleks never uskunud, et ma selliseid asju tegema hakkan, nagu Artur mind tegema paneb. Mitte iial, ma ei olnud varem sellele isegi mõelnud. Ma jooksen, kätekõverdusi teen, planku jne jne jne jne jne jne jne jne...Iga trenn on tal mulle mingi huvitav asi välja mõeldud, kõik on nii mänguline ja tore ja samas me teeme sõna otseses mõttes TRENNI, mis annab tunda igal mu keha rakul!

Eile oli meil 4s trenn. Kolm eelmist olid täiesti omanäolised ja erinevad ja see on lihtsalt väga lahe, esiteks ei hakka mul kunagi igav, kunagi ei tea mida oodata jne. Kord rohkem jõudu, siis aeroobset jne. Noja treenerina on ta väga väga lahe. Ta näeb kohe ära, kui korraks lähebki mast maha, või hakkad endas kõhklema, või kartma. Ta lihtsalt ei lase sel juhtuda, ta on niiiiii positiivne, et no mitte üks hirm ei saa sinust võitu. Sa lihtsalt teed ja pärast naerad läbi pisarate, et krt äge oli. Mul on niii hullult vedanud, et ma ei oska seda sõnadesse panna. Igatahes ma ootan trenne, ma tahan seda kõike teha ja tahan rohkemgi veel.

Kuigi trenne on tehtud nii vähe, siis on toimunud ka suur areng! Ma saan hingata ja mu süda ei peksa enam. Ja kui väga rahmeldada, siis ikka hakkan hingeldama, aga see pole see enam, nagu oli varem, kui natuke kiiremini kõndisin, oli vsjo. Ei, mul on palju rohkem võhma ja ma jõuan kasvõi näiteks joosta! See on uskumatu, iga päevaga ma tunnen, et see hingamine ja südametöö muutub paremaks. Ja ma kohe kohe hakkan ka niisama jooksmas käima, sest see meeldib mulle hullult ja see tekitab eufooriat lausa.

Ma tahaksin ka kahest eelmisest trennist teile rääkida(esimesest olen rääkind), ma mõtlen kas ja kuidas. Aga praegu suundun eilsesse päeva tagasi.

Eile läksin trenni kell 19. Ilm oli supper, ei olnud kuum ega külm ja kõik oli ok. Kuna Artur rääkis mulle päeval igast hullu(heas mõttes), siis ma juba veits kartsin, et issand, mis mind seal ees ootab.



Kuule, poksinud oled kunagi?
Eee, eii :D
Ok, siis täna on esimene kord :D


Aga ei see ei pannud mind kordagi mõtlema, et ma ei taha minna. Tahan, ma lähen ja teen lihtsalt. Saan uusi kogemusi ja tegelikult ma ju avastan täielikult ennast praegu.

Kohale jõudes siis:

* Jooks ja soojendus
* Jooks mäkke 3x, vahel 30sek puhkus, et hingamine korda saada
* Plank toenglamangus seistes
* Löögid poksikinnastega lapakutele(mitu mitu roundi)
* Siis oli selline asi, et jooksin kiiresti üle korvpalliväljaku, haarasin 15kg ketta, kõndisin sellega tagasi, panin maha ja jooksin tagasi kiiresti. Seda 3x
* Palliga harjutused ja kõike 3 ringi
 Artur viskas palli, püüdsin kinni, kükk ja viskasin tagasi, 10x.
Artur viskas palli, tegin tiiru ümber enda ja viskasin tagasi, 10x.
Artur viskas palli, viskasin selja tagant üle pea tagasi, 10x.
* Kõhulihased, ma ei oska seda seletada, väga tugev ja intensiivne harjutus ja annab kõhule mõnustalt tunda kohe.
* Lõpus mängisime korvpalli ja venitus


Eile oli aeroobne siis. Hästi intensiivne, järjest ja kiiresti ja ei ole mingit molutamist :D Väga lahe oli, eriti meeldis mulle poksida, tahan seda kindlasti veel teha. Täiesti täiesti erinev trenn varasematest. Kuid kõik nad on lahedad olnud ja selline vaheldus mulle sobib ideaalselt,

Koju ma otsustasin jala minna, Endomondot tööle ei saanud, kuid Ropkamõisast minu kodu on 4,3km. Nii, et väike jalutus ka veel otsa.

Siis ma mõtlesin, et tahaks arbuusi ja teepealt ostsin ka arbuusi, mingi 7kg ja tassisin ka selle koju :D



Eilne trenn oli super ;)



Minu toitumine ;)


Hommik ;)

Kõigepealt jõin ma vett, kaks klaasi. Ja siis mingi aeg hakkasin sööma, peale sööki kaks tassi musta kohvi. No ei saa ma ilma kohvita.


Lõhevõileib munaga, 2 tassi kohvi





Lõuna ;)

Kuna mul eilsest oli veel suvikõrvitsat alles ja kanafileed ka, siis otsustasin, et teen taas seda ahjus. Kõrvale oleks võinud riisi või tatart võtta, aga ma unustasin ära.

Suvikõrvitsad on niii meeletult head, tahan vist täna ka kasutada neid kuskil.


Kanafilee suvikõrvitsaga.








Õhtu ;)


Õhtul peale trenni ma jõudsin enne 21 koju ja no mingit söögiisu mul ei olnud. Ma oleksin pidanud õhtusöögi ära sööma varem. Mul on praegu kellaajad sassis ja seega ma panen veidi puusse, aga ma tänasest panen ka kellaajad paika ja loodan, et kõik toidukorrad kevasti saavad olema.

Aga sõin arbuusi 3 suurt viilu. Parim, mida peale trenni tahta võis.




Vett tarbisin ma normaalselt ma arvan, üle 1,5l kindlasti, kohvi sai 2 tassi ja musta. Kõht oli kogu aeg täis, enesetunne supper ja tuju laes.


AGA, ma peale trenni nutsin. Hakkan vist hulluks minema :D Laps ehmus ka ja küsis, et mis juhtus. Seda, et ma üliemotsionaalne olen, seda teate te kõik. Kui mina rõõmustan, siis ikka nii, et maailm rõkkab, kui kurvastan, siis nutan jõe, vihaga purskan tuld :D Ma ei tea, mis mul eile hakkas. Lihtsalt meenutasin trenni, eelmist kahte nädalat ja ma nagu ei suuda seda kõike uskuda. Ma olen ennast ületanud igasmõttes, mitte ainult füüsilises, on palju muud ka, mida ma ei oleks endast varem oodanud. Mul hakkab kohusetunne märku nt andma, ma olen mõnest oma hirmust selle aja jooksul üle astunud ja see kõik tundub nii ebareaalne. Ma ei oleks endast kõike seda oodanud. Ma olin igasuguse usu endasse kaotanud, ma uskusin, et ma pole midagi väärt, et ma ei suuda midagi, ei oska midagi. Ja nüüd, nüüd ma teen seda kõike. Mul emotsioonid nii möllavad praegu ja kõik on nii segane, aga heas mõttes segane. Ma olen südamest tänulik Evelile, kes mulle Arturit soovitas, sest mitu aastat, kui ma siin midagi üritasin, ei toimunud midagi, vahepeal justkui oli midagi, siis kukkusin taas, kuniks vajusin täiega põhja...Aga nüüd on möödunud kaks nädalat ja ma tunnen reaalselt, et minus muutub juba midagi. Ja väliselt ei ole seda märgata, aga mu sees toimub väga väga palju muutusi ja minus on tagasi see usk endasse ja  lootus ja ma tean, et ma saan sellega hakkama.

 Ma läbin praegu täielikku uuestisündi, nii vaimselt, kui füüsiliselt ja see on midagi võimast!!!

Aga selline oli minu eilne päev, mis mind täna ees ootab, ma veel ei tea, kuid üritan päevast maksimumi võtta.


Ilusat teisipäeva kõigile!!!


Bye bye!

I can and i will, just watch me!!!



Kolmapäev, 3. august 2016

Tissimured :D Ehk räägime rindadest!


No kellele see on liiga piinlik või intiimne teema, siis vabandust. Kuid ka need kehaosad on ju siiski tähtsad ja ei tohi neidki unarusse jätta.

Minul on üsna suured rinnad, on terve elu olnud. Ja ma sõna otseses mõttes jumaldan oma rindasid. Minu keha üks ilusam osake. Jaa vahel mulle meeldib ka mu nägu, kuid muidu eriti ei meeldi miski. Kuid rinnad meeldivad ja mul on tohutult vedanud nendega. Ma olen 32a ja sünnitanud 2 last, võiks ju arvata, et rinnad pole enam need, millised nad olid, siis kui ma nt olin 18a. Aga vot on küll. Mu rinnad pole grammigi muutunud, nad on täpselt sama pringid ja samas kohas, pole vajunud jne. Ma imestan seda ise ka pidevalt, kuid nii on. Ma ei  tea, tuleb see geenidest vms? Igatahes mul on jumalt vedanud ja ma jumaldan oma rindasid.

Aga ma ei tulnud siis hooplema, et issand mul on nii ägedad rinnad...Mul on hoopis mure. Jaa mulle on tähtis, et ma kaotaks lõpuks kaalu, kuid ma hullult kardan ka rindade pärast. Mul on lausa rinnafoobia vist. Sest ma enamus ajast kannan rinnahoidjaid, sest ma kardan, et vajuvad ära. Tean, et paljud on kodus nt ilma jne, mina ei julge kunagi. Ma magan ka kahjuks või õnneks rinnahoidjatega. Tean, et see pole õige, aga hirm kaotada oma kehast ainsaid ilusaid asju on nii suur.

Kuid kaaluga kaovad ka rinnad. Olen ma õigesti aru saanud? Mul on nad numbri võrra väiksemaks jäänud, D korvist on saanud C...Ja ma tunnen, et hakkavad jälle kahanema...Okei las siis kahanevad, kuid ma kardan, et äkki nad hakkavad vajuma ja kivid sokis pole ka minu teema :D Jaa ma juba guugledasin ja lugesin, kuid mulle meeldib saada tagasisidet, mis on tulnud mulle otse, kus ehtne inimene vastab minu küsimusele otse. Kõik kes te kaalu olete langetanud, kuidas on teie rindadega lood? Kahanesid, vajusid ära? Kas kasutate mingeid kreeme, õlisid või muid nippe, et rinnad oleksid ilusad jne? Mina vahel teen neile jääkülma dušši, olen kunagi kasutanud ka mingeid seerumeid, kuid nonde kohta ma ei oska öelda, kas midagi mõjus, sest nad on vist samasugused. Ja ma söön hästi palju tilli, ma kuskilt lugesin, et till pidi ka kiududele vms hästi mõjuma, noh kas mõjub või ei, vahet pole, till maitseb mulle niikuinii. Palun jagage mulle oma lugusid ja kogemusi.

Ja naised, kes te jooksete, milliseid spordikaid te soovitate? Mida ma peaksin jälgima ja arvestama jne? Kas on teil mingid kindlad firmad, mille pesu ostate? Ma olen siin nüüd natuke jooksnud ja mulle hullult meeldib joosta ja ma tahan hakata päris jooksma, kuid tissidega on see üsna ebamugav ja mul kohe tekib hirm, et peale jooksu on nad mul raputamisest nabani :D Ja kättega neid jooksu ajal kinni hoida pole ka vist väga ilus :D

Ja ma saan aru, et ma ei saa jääda eluaeg selliste rindadega, aga ma ikka püüaks ja sooviks oma kauneid rindu ka kuidagigi säilitada. Et nad oleks pringid ja värki.

Ootan teie kommentaare, kui siia alla ei tihka kirjutada, siis minu postkast on teile avatud!!!


Bye bye!!!

I can and i will, just watch me!!! 







Esmaspäev, 1. august 2016

Minu esmaspäevane kaalumine 01.08.2016 ja nädala kokkuvõte ;)


Hei hei ;) Mul läheb hästi ja loodan, et teil ka ;) Need kes minu blogi facebooki kontot jälgivad, need teavad, et ma olen sellist powerit täis, et ise ka ei usu. Mul on tohutu motivatsioon, tahtejõud ja ma nii väga väga tahan oma eesmärkide nimel pingutada ja tundub, et olen oma mugavustsoonist välja saanud. Ma tunnen, et ma taas elan ja mul jätkub energiat kõigeks!!! Ma olen õnnelik ja rahul. Ma tean, et aega läheb veel kaua, enne kui midagi näha ka on, kuid juba praegu ma natuke tunnen enda paremini :D

Kõigepealt ma vaatan tagasi eelmisele nädalale ja siis kaalumisest. Nüüd sai täis siis nädal aega, kus ma olen Arturi (LINK) kavade järgi elanud. Mul on hea olla, mul on energiat ja tahtejõudu ja ma näen, et asi toimib täiesti.

Toitumisest ;)

Toitumisega on nii, et ma natukene kippusin vähendama koguseid ja 2 toidukorda jätsin ka vahele. MA TEAN, ET SEE ON VALE! Nägin kaalul miinuseid ja tekkis eufooria ja no ei tulnud seda isu. Kuid ma tean, et nii ei tohi ja teen endale vaid liiga. Kuid seda oli hästi vähe ja olen mõistuse juures. Lisaks teen ma trenni nüüd ja vajan toitu, et jõuda trenni teha. Aga selliseid nö viilimisi oli väääga vähe!

Ühtegi valet ampsu mulle suhu seekord ei sattunud. Ahjaa 3 pokaali veini kolmapäeva õhtul. Muud aga ei. Kõik oli täpselt nii nagu vaja.

Toidupilte seekord ei tule, mõned üksikud on facebooki lehele sattunud. Tänasest hakkan taas pildistama.


Trenn/liikumine ;)

Kuni neljapäevani ei teinud ma mitte midagi, ma ei tahtnud, ei viitsinud, ei julgenud ja sada muud põhjust veel, et mitte minna trenni või niisama kõndima. Mul oli täielik blokk ees ja ma ei suutnud. Kuid lõpuks sai samm astutud ja sain end lõpuks liikuma!!!

Esmaspäev:   0

Teisipäev:      0

Kolmapäev:  0


Neljapäev:

Siis oli minu esimene üldfüüsiline trenn Arturiga minu kava järgi.  Ca tunnike erinevaid harjutusi jne. Sellest saate lugeda kõik: SIIT


Reede:

Kintsud olid mul ikka mega valusad eelmisest trennist, kuid otsustasin, et jätkan kohe ja ei jäta enam minegid vahesid sisse. Hommikul vara uni läks ka ära ja nii ma siis läksin kiirkõnnile Kanali äärde.

Trepist alla oli mega raske minna, kuid kui hakkasin tempokalt kõndima, siis ei tundnud enam mitte midagi.  Tunne oli hea ja päev algas taas eufooriliselt.

Kiirkõnd 6.48km








Laupäev:

Kuna ma reedel väljas ei käinud, olin kenasti korralikult kodus, ei mingit pidu, siis oli niiii mõnus värskena ärgata. Ma naudin laupäeva, meeldib hommikul kaua kohvitada, naistesaateid vaadata ja lihtsalt chillida kodus ja ma sain seda teha. Ärkasin suht vara ja lihtsalt lugesin blogisid, vaatasin tvd, kohvitasin, mmmmõnus...

Kuid tahtmine kõndima minna ei olnud kuhugi kadunud ja juba enne lõunat ma läksin. Nüüd olid jalad veel valusamad. Ikka hullult kohe, kuid kõndises valu kadus taas, jäin seisma, siis oli valu kohe tunda. Nii, et tuli kõndida ja otsustasin seekord 2 ringi asemel 3 teha, et ikka rohkem saaks.

Kiirkõnd 8.74km








Pühapäev:

Pühapäeval oli mul päeval veidi tegemist ja kõnd lükkus õhtusse. Õhtul, kui ma hakkasin ühte filmi vaatama, siis ma lükkasin kõndima minekut kogu aeg edasi. Ja pean ausalt tunnistama, et korra ma mõtlesin, et äkki krt ei läheks. Sest kell oli palju ja film hea ja...Aga kohe ma kutsusin end korrale ja läksin taas.

Eelmisel päeval olin lubanud, et seekord kõnnin 9-10km. Lõpus ma hakkasin ikka hullult ära tüdinema ja siis tiirutasin juba majade vahel, et see 9 täis saada, et lubadus ikka täita. Koju jõudes aga oli taas õnne tunne sees ja ma olin õnnelik, et ma suutsin end kohe korrale kutsuda!

Kiirkõnd 9.05km




Kokkuvõte:

Ca 1h üldfüüsilist trenni

Kiirkõnd 24km


Kahju, et kolmel päeval oli täielik 0, kuid lohutan sellega end, et neljal päeval nädalast olin tubli. Ja ehk sellel nädalal olen veel tublim! Selline oli minu nädalake  toitumise ja trenni kohapealt ;)




Nüüd siis kaalumine!!!

Ma tegelikult käisin mitu korda piilumas kaalunumbrit ja teadsin enne tänast hommikut, et miinus tuleb ja üsna suur! Kuid nagu kombeks, siis ametlik kaalumine on mul esmaspäeva hommikuti ja selle ka panen kirja! See miinus oli kohe nii suur, et mul nagu ikka pisarad voolasid. Ma olen mega mega õnnelik ja mis siis, et taas rajal olemist on alles nii vähe, kuid ma annan endast kõik, et see asi tuleb seekord ühe jutiga ära! Mitte keegi ega mitte miski ei mõjuta mind, ma ei lase enam. Ma töötan nüüd vaid oma unistuste nimel ja ma saavutan kõik!!!

Eelmisel esmaspäeval näitas kaal 95,1kg. Aga täna hommikul oli kaal 93kg!!! Saate aru, ma olen kaotanud nädalaga 2,1kg!!! Ma olen nii rõõmus, et asi liigub taas lõpuks ometigi. Ma tahan veel, ma tahan juba trenni, kõndima, tahan hästi süüa, tahan taas lõpuks jälle elada. Ma kogu südamest palun ja loodan, et nüüd käis see päris pauk ära mu peas ja ma teen selle ära! Kui te näete, et ma hakkan maha jahtuma, vaikseks muutuma ja ennast kaotama, palun tulge ja raputage mind!!!



Kokkuvõte:

18.07.2016  96kg
25.07.2016  95,1kg
01.08.2016  93kg

Viimase nädalaga kaotatud 2,1kg!



Selline oli minu nädala kokkuvõte ja kaalumine. Hakkab looma ju? Mina olen isiklikult rahul ja õnnelik.  Nüüd on taas uus nädal, uued võimalused ja uued vallutused. Täna ju algas lausa august, hmm äkki ma peaks ka mingid eesmärgid selleks kuuks seadma? Teate ma ei hakka praegu, sest kui ma hakkan lubama, et nüüd see kell teen seda ja toda, siis mulle võib see tunduda sunniviisilise kohustusena ja see võib mind ära tüüdata ja mu mott võib taas langeda. Jah ma ei anna selleks kuuks mitte ühtegi lubadust, ma luban aind seda, et ma annan endast parima ;)

Soovin teile kõigile edukat uut nädalat, uut kuud...Suvekest natuke on veel jäänud, natige seda, kindlasti leidub ka vihmaste ilmade puhul tegevust. Mind üldiselt ei huvita, mis ilm on, ma elan vastavalt ilmale lihtsalt :D Igatahes olge tublid, liikuge palju ja andke kehale head ja värsket kütet! Nautige ja chillige;) Sest elu on ilus!!!




Ahjaa, vahel ma ikka facebookis mängin neid jagamismänge, no hooti, kui on hoog, siis jagan palju, kui ei, siis ei jaga. Aga ma ikka võidan alati midagi, lisaks eilsele puhastusteenusele korteris võitsin ma Tartu Suvejooksule pääsme. Peangi end kohe seal ära regama.

Toimub see siis 20ndal augustil ja lähen 10km kõnnile ajavõtuga ;)  LINK








Aga praegu kõik!
Tulge jälgige mu blogi facebooki lehte ka, sinna postitan tihti: SIIN

Bye bye!!!

I can and i will, just watch me!!!