neljapäev, 29. detsember 2016

Minu teisipäev 27.12.2016 ;)


Hei hei sõbrad ;) Sain lõpuks arvuti taha, tegin tassikese kohvi ja võtsin aja iseendale ja teile. Oma jõuludest kirjutan natuke hiljem, loodan väga, et see juhtub täna, kuigi täna tuleb ka vist tegevusi täis päev, aga eks näis. Vahepeal kirjutan teile sellest, mis siin vahepeal on toimunud.

Teisipäevaks olid jõulud läbi ja algas argirutiin. Meie peres aga on siiski nagu pühad, lastel vaheaeg, läheme magama kuna tahame ja ärkame kuna tahame, kodu on ikka kaunites tuledes ja isegi pakikesi toovad ületunde tegevad päkapikud siiani meile. Väga vahva. Südames on ka veel pühadetuju. Praegu mõtlen, et paljudel vist on ikkagi puhkus ja saavad nautida seda kuni uue aastani. Kellel on, sellel ka veab, pikad  pühad on mõnusad.

Mina ise aga otsustasin, et püüan natuke normaalsemaks hakata taas, et panen  toitumise paika ja loodan, et jõuan ka kohe kohe trenni.Sest tegelikult saab kogu aeg, ei ole vahet kas on teisipäev, jõulalaupäev, või jaanipäev. Kogu aeg saaks tegelikult toituda normaalselt ja ka tunnikese trenni, kasvõi kiirkõndi on võimalik pühadesse sisse mahutada. Teised ju saavad, aga mina ei suuda?

Teisipäeval magasin ma kuskil 10ni vist. Kohvitasin pikalt ja uniselt. Kes mind juba tunnevad need teavad,  et ma pean saama nautida oma kahte kanget musta kohvi rahus ja aeglaselt. Muidugi juhtub palju kordi seda, et ei saa, kuid siis on mu päev kindlasti natuke rikutud. See on mul juba nii ammune komme ja harjumus ja peab kuuluma mu päeva.


Lõunani kohvitasin, siis ärkasid lapsed ja meil oli plaanis teha tubane päev. Mängisime terve päev lihtsalt lauamänge. Aliast, Monopoli ja Reisi Ümber Maailma. Meile väga meeldib koos mängida, meil saab nii palju nalja ja naerda, et vahel olemegi voodi peal kägaras ja pisarad voolavad naerust. Minu jaoks on see täielik kvaliteetaeg ja väga äge viis, kuidas lastega aega veeta. Nemad on ka alati rahul.


Õhtuks oli meil sõbraga plaanitud ka kokkusaamine. Pidime minema sööma ja siis kinno. Ootasin seda juba nii väga, nii tore on koos olla ja teha vahvaid asju.


Õhtusöögi aja planeerisin ma enda järgi, et see klapiks minu toitumisega ja saime kokku kell 19. Otsustasime  sushit sööma minna Taskus asuvasse Yakuza Sushi Bari (LINK), sest sealt saab otse kinno minna ja klappis filmi ajaga kõik. Olen seal kunagi varem käinud, aga ei mäletanud väga, milline seal oli. No teenindus oli super, armas neiu oli sõbralik ja kiire ja ka teised tervitasid ja sellega jäin rahule. Aga baari enda suhtes jäi mul miskipärast veidi selline pubi tunne sisse. Lärmi oli ka palju, aga kuna see asub kaubanduskeskuses, siis arusaadav.

Tellisime 8tk Niki Makit(praetud mereahven, krevett, lendmari, avokaado) ja  8tk Yuni Makit(praetud lõhe, toorjuust, salat, praetud tofu juust, seesamiseemned, teriyaki kaste). Mulle oleks parem olnud, kui oleksin söönud 6tk, aga sõin siiski kumbagi 4 ehk kokku 8 sushit ja noh praetud variant ka ei olnud hea valik.


Sushi maitses hästi, lauda jõudis see vist kiirelt, aga ega ma aega ei vaadanud, lobisesin kaaslasega ja siis lihtsalt ei märka. Sushi oli värske, mahlane ja hea. Kumb mulle rohkem meeldis, ei oskagi öelda. Kuid mulle meeldis meriahven ja ma kavatsen seda kuskilt poest leida ja siis sellest mingi hea roa valmistada. Selle kala maitse oli nii hea, et kohe tahan proovida seda puhtalt. Kui keegi teab, kust seda leida võin ja kuidas seda valmistada, siis kirjutage eks.


Nüüd olen siis ka Tasku Yakuzas ära käinud. Ei ma ei saa öelda halvasti midagi, ainult interjöör meeldib mulle siiski Küüni tänava Yakuza omas rohkem. Sellest olen kirjutanud ka: SIIN

Tagasi läheks ikka, kui just seal Taskus olen ja nt enne kino õhtust süüa vaja. Pole probleemi.



Siis läksime me kinno "Vastik Vana 2"  vaatama. Ma olen küll väga suur filmisõber ja kinoskäija, aga vot esimest osa mina ei mäleta. Film meeldis väga mulle. Naersin pidevalt. Ju mul on siis must huumor, sest naljad olid päris ropud. Ise ropp naine ei ole ja üldiselt ka ei ropenda, kuid see film meeldis ja vahelduseks väga okei. Mul pole kindlat žanrit, mida eelistan. Käin vaatamas õudukaid, draamasid ja kõike muud. Aga, kui sulle meeldib must huumor, siis soovitan seda filmi väga. Kui see tvst tuleb kunagi, siis kindlasti mina vaataks veel. Lemmikfilmiks ta kindlasti ei saanud mul, hahaa :D Aga lihtsalt kerge ajaviide ja hea naerukas.




Pärast jalutasime natuke Emajõe ääres, lobisesime ja siis tõttasin koju. Tahtsin kindlasti enne 00 kodus olla, sest mu väiksemal printsessil algas siis sünnipäev. Jõudsin, kallistasime ja soovisin talle õnne ja läksime koos kaisus tuttu. Mina natuke veel lobisesin netis, kuid üsna pea uinusin. Uinusin õnnelikuna ja naeratava näoga :)



Oma päeva panin nüüd kirja, aga trennist ja toitumisest suurt sõnagi...Läheme asja juurde siis.



Minu trenn/liikumine ;)


Nagu te juba vast aru saite, siis teisipäeval ma trenni ei jõudnud. Samuti ei käinud ma kõndimas, ega ka jala kuskil.

Mul ei ole ühtegi takistust, ega vabandust, et seda mitte teha. Kõik võimalused on selleks olemas. Aga ma lihtsalt ei suuda jälle seda esimest sammu astuda. Mul on jälle suur suur blokk ees. Ma ei tea kust ja miks see blokk tuleb, aga hetkel on see mul ees.

Mul on kurb, häbi ja vastik tunne, kuid tean, et astun selle sammu taas ja kõik saab korda. Pean astuma ja kõik peab korda saama taas. Ma ei ole ju ometi nii nõrk naine ka nüüd.

See blokk ajab mind nutma ja see on nii nii vastik...



Minu toitumine ;)



Hommik ;)

Hommikust ei söönud, kuna ärkasin nii hilja ja tahtsin kohvitada. Jah see on suur viga ja siililegi selge juba.



Lõuna ;)

Lõunaks tegin riisi, hakkliha ja juurikasegu ja sõin ära ühe mandariini.
Need suured mandariinid on niii maitsvad ja magusad. Mmmm...






Õhtu ;)


8tk sushit






Toitumise kohapealt oli päev halvasti. Sushi oleks sobinud õhtusse siis, kui ma päeval ei oleks söönud riisi juba. See oli veidike läbi mõtlemata. Toidukordasi sai ainult 2, mis on ka vale. 3 oleks pidanud vähemalt olema. Hommikusöögi puudumine oli vale. Ja liiga palju süssareid sai kokku.


Vett tarbisin päeva jooksil 2l, kohvi 2 tassi. Enesetunne oli mul endal hea, nälga küll ei tundnud kordagi. Aga jah, kaalulangetuse kohapealt see päev ei olnud hea.



Praegu kõik...



Bye bye!!!


I can and i will, just watche me!!!






teisipäev, 27. detsember 2016

Blogijate jõululoos ;)


Hei hei sõbrad ;) Loodan, et pühad möödusid kõigil hästi, et kõik said kogeda palju ilusaid hetki ja tunda palju imelisi emotsioone. Minu jõulud olid perekesksed, toredad ja rahulikud. Sellest kõigest kirjutan järgmises postituses. Praegu tahan kirjutada blogijate jõululoosist, mille eestvedajaks oli armas Maryliis (LINK) :)

Mingi hetk nägin blogipostituste reklaamimise grupis Maryliisi postitust, et teeks blogijate vahel kingiloosi. Mulle meeldib kinke saada ja neid ka teha. Kuigi see viimane variant on raskem, kuid no hakkama saab ikka :D Olin kohe nõus, panin andmed teele ja jäin ootama. Blogijad on vahva kogukond ja selline asi ühendab meid minu meelest.

Mina sain endale loosi tahtel Gertu (LINK). Gertuga oleme tegelikult ka neti teel suhelnud. Algas see vist Süües Saledaks grupist kõik, tema elas mulle kaasa ja mina talle. Kommenteerisime, kirjutasime ja ütleme nii, et ta on nüüd täitsa oma inimene. Ta on ääretult tubli kaalulangetaja ja kehavormija, hästi positiivne ja lõbus naine. Särab kogu aeg ja on motivaatoriks paljudele. Talle kinkisin paki jõululõhnaga küünlaid, Buduaari elustiili märkmiku ja ühe hea näokoorija. Kuidas see kõik tuli? Ma ei teagi, käisin Sportlandis ringi ja nägin seda märkimikku, ise tahaksin seda väga väga, sinna hea kirjutada trennidest, toitumisest ja kõigest muust põnevast ja kohe on algamas 2017a ja tundus kuidagi hea kink. Loodan, et Gertu ka on rahul ja tahab seda kasutada ikka. Kuna märkmikust oleks väheks jäänud, siis mõtlesin, et lisaks küünlad ka pakki, sest no neid ju jõuluajal ja talvel kulub palju. Tahtsin veel pakki midagi lisada ja otsustasin millegi naiseliku kasuks ja valisin näokoorija, mis on tõsiselt väga hea, loodan väga, et see meeldib tallegi. Gertu paki panin teele viimasel hetkel, aga olin välja uurinud täpselt kõik ja olin kindel, et see jõuab jõuludeks talle kohale. Ja nii ka läks. Jõululaupäeval sai ta paki kätte ja postitas sellest ka instagramis (SIIN). Eks ta kirjutab ka oma blogis sellest ja loodan südamest, et ta väga ei pettunud.


Kuna ma täpselt paki teate sain, seda ei mäleta, aga sain ikka tükk aega enne jõule, kuid kuna olin haige, siis kohe järele ei läinud. Oma pakikesele läksin järele 23ndal, päev enne jõule. Mõtlesin, et avan selle jõululaupäeval, aga ei suutnud siiski oodata ja tegin selle suht kohe lahti. Minule tegi paki Riin (LINK). Tema blogi ma väga palju lugenud ei ole, kuid olen teda siin/seal märganud ja päris võõras ta mulle ei olnud ja vahel olen ikka mõnda postitust ka lugenud.

Kingitus oli väga ilusasti pakitud, mulle väga meeldib, kui kink on paberisse pakitud ja paelaga ka kinni seotud. Ise panin lihtsalt kotti :(






Kui pakikese avasin, siis seal sees oli papist karbike ja kui selle avasin, siis silmad lõid särama. Asjad olid pandud õrnale roosale paberile  ja see nägi nii minulik kõik välja.







Riin (LINK) justkui tunneks mind, sest kingitus oli täpselt sobilik. Sain endale vannipalli, mul on kodus vann ja käin vannis väga väga tihti. Naudin vannis mõnulemist, panen küünlad põlema, muusika käima ja see hetk on vaid minu.  Pakis oli veel Maybelline BabyLips huulepalsam, mis sobib taas ideaalselt mulle, sest käin ju nüüd nii tihti kohtingutel ja noo tugevat huulepulka ei ole väga mõttet kasutada, hahaa. See teeb huuled pehmeks, õrnalt toonib ja sellel on veel hea lõhn ja maitse ka lisaks. Ja kolmandaks oli pakis Avoni kätele/jalgadele mõeldud kodune spa hooldus. Mina kreemitan, maskitan, koorin ja teen kõiki selliseid asju, nii et see sobis jälle taas ideaalselt :)

Aitäh armas Riin kingituse eest, jäin sellega väga rahule. Ja suur aitäh Maryliisile, et sellise asja ette võtsid, see oli tore ja uuel aastal jälle.


Praegu kõik, varsti tuleb postitus minu jõuludest ;)


Bye bye!!!

I can and i will, just watch me!!!



teisipäev, 20. detsember 2016

Minu esmaspäev 19.12.2016 ;)


Hei hei sõbrad, nagu lubatud, siis alustan esmaspäevast alates postitustega. Kuid ütlen kohe ära, et siit tuleb üks lobapostitus ilma piltideta ja see pole minulik väga. Miks loba ainult? Olen nimelt natuke haige, midagi hullu nagu polnud, palavik polnud väga kõrge, 37,2 kuni 37,5, aga enesetunne selle eest oli kohutav eile. Miks pole pilte? Sest mu vanemal tütrel hetkel puudub nutitelefon,  ja tal oli jalkas aastalõputurniir ja tahtis seal pilte teha, andsin talle oma telefoni kaasa. Õnneks ta saab kohe ka endale uue ja sellega ka asi korras.

Ärkasin eile nagu ikka kella 06 ajal, tegin endale nagu ikka kaks tassi kohvi  järjest, mis polnud üldse hea mõte, sest tundsin end juba pühapäeva õhtul kehvasti ja tõbisena ja kohvi tegi mu enesetunde aina hullemaks.Hommikust süüa ei tahtnud, polnud isu. Kohvitasin, lugesin netis uudiseid ja saatsin nagu ikka hommikuti lapsed kooli. Neile pakkusin loomulikult korraliku hommikusöögi, milleks eile oli kaerahelbepuder kaneeli ja banaaniga ja nemad lisasid ka suhkrut. Soe tee/kohvi ka sisse ja päev võis alata neil kenasti.

Lapsed sätitud ja uksest välja saadetud, tegin endale liitrisesse õllekruusi ema korjatud pärnaõie teed. Ema see hakkab otsa saama. Jõin seda noh natuke jahtununa ja kohe hakkas nii kuum ja higi lahmama, olen kuulnud ja lugenud, et pärnaõietee  on palaviku ja igasugu haiguste vastu väga hea, meie pere joob taimeteed väga ja eriti hea, kui see on enda korjatud, no antud juhul, siis ema korjatud. Joome alati ka kummelit, kui on nohu, külmetus, kurk haige, kõhuviirus vms...Nii kummeli, kui pärnaõietee on meie pere lemmikud, me usume nende ravitoimesse ja väesse ja see mõjub!!! Suhkrut teele ei lisa, oleneb haigusest, vahel siis mett, sidrunit või ingverit. Külmetuse puhul olen mina ka natuke viina või muud kangemat kraami lisanud, ihiiii :D Kui aga on nt kõhuviirus, siis parim on toasoe kummelitee.

Ühesõnaga jõin oma teen ära ja läksin lihtsalt tuttu, enne tegin toa pimedaks, nagu see üldse praegusel ajal väga valge oleks, aga tõmbasin kardinad ette, tv ja asjad kinni ja põõnasin mõnuga lõunani oma haigust välja.

Ärgates väga palju parem ei olnud. Kuid otsustasin, et söön natukene, kapis oli hakkliha ja juurikasegu, tegingi seda. Käis suus ringi, sest süda oli paha, aga sõin. Poodi ka ei jaksanud minna, oleks küll tahtnud mandariine näiteks. Aga haigusega lõi ka laiskus välja. Siis tegin jälle teed, kogu aeg jõin teed, vaheldumisi, kummel, pärnaõis, kummel ja pärnaõis. Kas nii üldse hea on, ei tea.

Päev otsa istusin hommikumantlis arvutis, jagasin facebookis kõikvõimalike jagamismänge. Hahahaha kindlasti kustutasid ja blokeerisid enamus mu fb sõpru eile mind lihtsalt listist  ära. Arusaadav, sest ma andsin ikka täiega minna, kõike jagasin, mis ette tuli.  Andke andeks, väga tihti ma seda ei tee. Aga kusjuures olen ka päris palju võitnud. Alates reisidest, kuni lõhnadeni välja. Tavaliselt võidan spa pääsmeid, või piletid teatrisse. Ja no eriti vinge võit oli David Quetta kontserdi vip pääse Kroonika telki ja temaga kohtumine.  Võite on palju ja seda ei saa öelda, et see on mõttetu tegevus, kuna niikuinii ei võida. Aga väga seda enam teha ei viitsi, sest kui ikka tahan midagi, siis lihtsalt lähen ja ostan ja võidule ainult lootma ei jää. Vist? Ja seina ka ei taha risustada väga. Ja ma netis tavaliselt kas suhtlen armsate inimestega, vaatan youtubereid, või loen blogisid ja muid huvitavaid artikleid.

Nii ma siis istusin õhtuni arvutis, paha oli olla, eks arvutis istumine ka midagi paremaks ei teinud, oleks pidanud magama rohkem. Jõin ikka teed muudkui. Siis tuli väiksem tütar koju, kes tahtis hirmsasti minuga kinno minna, aga jättis siiski mu rahule ja läheme uuel nädalal, kui on vaheaeg. Õnneks ma süüa ka ei pidanud tegema, sest lastele oli pühapäevast järele jäänud kartuliputru, salatit ja kotlette. Vahel tasub ikka rohkem teha, iial ei tea, kui ei viitsi süüa teha :D

Nii me siis olime kahekesi õhtuni välja, tema õppis, oli arvutis, mina ei õppinud ja olin arvutis ja jõin muudkui teed. Õhtupoolikul sõin ära kaks banaani, päris õhtul sõin täiesti lubamatult natuke kartuliputru ja topsi kodujuustu lahjat. Ja jõin jälle teed. Kui nagu päeval oli veidi parem olla, siis õhtul ikka läks hulluks taas see asi. Ja kell 23 jõudis ka mu vanem tütar turniirilt koju, kes oli ka kahjuks jumala haige, kurk valus, suur nohu ja tal oli väga väga halb. Oli lausa kooliarsti juures käinud, aga ega no truniiri ei jäta ta elus ära. Nemad said 4nda koha 11st, juhhhuuu Tammeka, juhuuuu tütreke.

Kohe läksimegi kõik magama, lootes südamest, et väiksem laps ega kass ei jääks haigeks. Mina tegelikult kohe ei magama ei jäänud, lobisesin päris pikalt sõbraga veel ja 01 ajal läksin tuttu ja voilaa juba enne 04 olin ma taas üleval. Otsustasin, et kirjutan eilse postituse ära, panen pesu pesema, saadan pisema lapse kooli ja siis lähen põõnan ka natuke veel, sest ilmselgelt tuleb mul päeval uni, aga päeval on mul täna palju tegemist ja magamine on välistatud.

Vanem tütar jääb koju, vaatame kuidas tal tervis on. Täna on Mart Reiniku Kooli jõulu maskiball, kleit ootab teda ja ta ootas seda väga väga, käis valssi ja muid tantse õppimas. Kurb, kui minna ei saaks, tahtsin selle talle väga eriliseks päevaks teha, lokikesed, ehted, taksoga ukse ette jne. Aga tervis ennekõike.

Eile oli plaanis mul ka oma lemmikud blogid kõik järele lugeda. Teate armsad blogijad, ma pole tõesti ammu lugenud, no natuke ikka silman üle alati, kui keegi postitab, kuid kahjuks postitusi väga põhjalikult nö läbi pole töötanud. Just selle tõttu, et kogu aeg olen tegevuses olnud ja mulle ei meeldi lugeda nii, et ma ei süvene ja ei anna tagasisidet jne. Mul on nii palju lemmikuid ja kohe kui saan terveks võtan endale mõnusa aja ja loen teie postitusi järgi. Ja üllatus üllatus, minu 1 lemmik naistest Viigi hakkas ka blogima, väga vinge. Viigi blogi leiad: SIIT

Tervitan kõiki blogijaid, kellega rohkem või vähem suhtlen, Merlin ei ole ülbeks läinud ja mind väga huvitavad teie postitused ja elukesed, aga nagu mu eelmisest postitusest lugeta saite, ei suutnud ma enda blogi pidada, siis veel vähem üldse kõike jälgida. Aga ma olen tagasi ;)

Selline oli mu eilne päev, trenni ei teinud, toitusin kehvasti, aga no tõesti, ole haige ja söö siis nagu vaja :D Kaal oli eile hommikul täpsel 89kg.

See postitus pole üldse minulik, see on ehk isegi kummaline, aga muud moodi ei tulnud täna välja.

Aga teate, te võiksite mulle ka kirjutada, et kuidas suhtute teie ravimteedesse? Kas joote neid haiguste puhul? Kuidas, milliseid teesid, mis haiguste puhul? Korjate ise, või ostate apteegist? Jagage muljeid, kogemusi ja põnevusega ootan :)

Ja võiksite ka kirjutada mulle, kas teie jagate facebookis neid facebooki jagamismänge? Olete võitnud ka miskit? Ja kuidas suhtute jagajatesse? 

Kirjutage  või kommenteerige, mulle meeldib oma lugejatega suhelda :)


Bye bye!!!

I can and i will, just watch me!!!




pühapäev, 18. detsember 2016

Tulen pea maas ja silmad häbi täis...


Hei hei mu sõbrad. Uhh, ma isegi ei tea, kuna ma viimati blogerisse sisse logisin. Päris ammu ikka, pole üldse siia vaadanud, sellele mõelnud. Praegu tulin pea maas ja silmad häbi täis. Aga tulin.

Enne, kui te mõtlete, et raudselt andis alla, siis ma ütleks ära, et päris alla ei ole ma andnud. Kuigi ega ma midagi erilist oma teekonna nimel ei ole ka teinud. Tunnistan ausalt, et ma pole käinud trennis, õnneks aga ma muudkui jalutan ja jalutan ja jalutan. Sõbraga kohtumised on vahel lausa poole öisteni Tartu avastamis retkedeks kujunenud. Noh nii palju jala käinud kui ma siin kahe viimase kuu jooksul olen, pole ma vast aasta peale ka kokku saanud. Diivanikaunistus pole minust siiski saanud.

Toitumine on olnud kaootiline. Söön enamasti kava järgi, kuid kui on isu ka pubi prae järele, siis olen seda lubanud. Viimasel ajal oleme väga palju, võiks öelda liigagi palju väljas istumas käinud. Ja no ka sushi on meie põhiliseks toiduks kujunenud. Sushi iseenesest pole ju paha, kui seda süüa normaalsel ajal, nt lõunaks ja minu puhul 6tk. Aga nii pidevalt ei ole see kindlasti hea. Kellaajad ei ole paigas, söönud olen nii, nagu jumal juhatab. Vahel on hommik kell 15 päeval olnud, õhtusöök kell 03 öösel. Praegu puudub minu elus igasugune kord, rutiin ja päevakava. Teen kõike täpselt tunde järgi, siis kui tahan ja miskit pähe tuleb.

Kaalu õnneks juurde tulnud ei ole. Just käisin kaalumas ja kaal on 89kg. Vahepeal olen ka ikka kaalunud, et  jälgida, et ometigi miskit juurde pole tulnud. Õnneks ei ole ja selle üle olen rõõmus.

Peas käisid ka blogi sulgemise mõtted. Kaalusin seda tõsiselt. No mis blogija ma olen, kui postitusi tuleb kord kuus ja kogu aeg aind luban ja luban. See on väga piinlik ja mul on tõsiselt häbi juba ja ma ei tea mitmes kord ma nüüd seda comebacki siin teen, aga siiski otsustasin, et veel kord teen. Sest eluks ajaks ei saa ma ju pilvedele jääda, ükskord peab nagu argirutiini ka tagasi tulema ja peaks kõik selle koos ühtseks tegema, omavahel sobitada ja leida võimalused. Ja oma blogi ja oma lugejaid ma armastan ja sellest kõigest päris loobuda siiski ei taha.

Olen olnud kõige nõmedam ja mõttetum kaalulangetaja ja blogija ilmselt. On olnud aegu, kus olen ääretult tubli olnud ja suureks motivatsiooniks ka teistele. Olen teinud vägevaid tegusid ja olnud enda üle uhke. Siis on jälle vaikus...Ei piuksugi minust...Siis jälle tegutsen ja mässan ja olen tubli ja siis jälle kaon...Päris piinliks eksole. Aga vähemalt päris alla ei ole ma kunagi andnud ja ei kavatse ka. Kindlasti ei kavatse ma loobuda oma unistusest, kindlasti ei jäta ma lõplikult kõike pooleli ja soovin ikkagi jätkata. Kauaks nüüd, küsite kindlasti...Tõesti ma ei tea, aga proovin ja vaatame, mis saab...

Hetkel on minu elus nii ilus ja imeline aeg...Ootasin seda ju aastaid, arvasin et mitte kunagi ei saa ma tundma selliseid tundeid ja kogeda selliseid hetki. Aga see juhtus ja olen hetkel lihtsalt nii nii õnnelik, et vahel tahaks end näpistada, et kas see kõik on ikka päriselt. Kohtumised on alati täis nalja ja naeru ja me teeme nii palju vahvaid asju koos. Jalutame, kino, filmiõhtud sushiga jne jne jne... Olen seitsmendas taevas ja üks väga väga õnnelik naine taas.

Jõuluootus...Kodu on meil juba ammu tuledesäras ja ehitud...Küünlad põlevad igal pool ja tubades on jõululõhn...Praegu on üks üritus teise otsa. Kogu aeg üks sigin sagin, kingituste pakkimine. Samas on tunda ka sellist rahu ja õndsust. Kõik on kuidagi nii ilus ja hea, kui vaid nüüd lumi ka maha tuleks, oleks viimase peal kõik.

Teate sõbrad, ma tean, et see teekond on ainult minu ja kõike seda teen ainult enda jaoks, aga tunnen ikkagi kurbust, et olen ka teid alt vedanud ja nii palju kordi. Olen alati siiras ja kui eksin, või midagi valesti teen, siis seda ka tunnistan. Praegu ma ei teagi, ei saa öelda, et oleksin hirmsasti eksinud, lihtsalt kuidagi tuli selline aeg, kus see blogi ja kõik olid teisejärgulised. See ei tähenda, et ma ei hooliks, et ma ei soovi...Kuid blogi ei tohigi olla nö kohustus, seda tuleb pidada südamega ja kirjutada, siis kui oled kirjutamise lainel, mitte imeda neid postitusi pastakast välja. Taas oli see aeg, kus tahtsin olla eemal ja lihtsalt elada oma elu, kuid nüüd tunnen, et nii ei saa. Otsustasin, et olen siiski blogija, see on mu hobi ja seda kõike unarusse ei soovi jätta.

Siiralt loodan, et mul on veel lugejaid ja armsaid sõpru siia jäänud, siiralt loodan, et te mõistate mind ja siiralt loodan, et mõni ka ikka rõõmustab, et üritan kõike taas.

Tänase päeva veedan lastega, teeme vist piparkooke ja naudime neljandat adventi. Kuna homme on uus nädal, esmaspäev, siis alustan postitustega homsest.

Ei oskagi kohe midagi rohkemat öelda, olen maailma õnnelikum naine, kuid kui seda siin kirja panen ja loen, siis tunnen end ka suurima luuserina.

Aga minu teekond jätkub ja kunagi ehk jõuab ka lõpuni...

Ilusad neljandat adventi kõigile!!! Imelisi hetki ja emotsioone!!!


Bye bye!!!

I can and i will, just watch me!!!