Reede, 29. juuli 2016

Minu esimene trenn Arturiga on tehtud!!! #arfitness


Hei he kõigile ;) Eile oli siis see kaua oodatud hetk käes ja ma alustasin oma personaaltrenne Arturiga (LINK). Koostööd alustasime me juba eelmisel nädalal, toitumine on mul täiesti paigas, aga trenni kahjuks ei olnud ma veel jõudnud.

Ütlen kohe ausalt, ma võtsin hoogu ja päris pikalt. Ma ei tea, mis minuga juhtus, igatahes ei suutnud ma kuidagi end selles osas kokku võtta, et uuesti trenni tegema hakata või üleüldse liigutama minna. Mul oli  mingi väga väga suur blokk ees ja mulle tundus see esimene samm kohutavalt raske. Ma ei suutnud lõpuks end isegi kiirkõnnile ajada, ma ei suutnud lihtsalt tosse jalga panna ja välja minna. Ja ma ei tea miks. No ilmselt see, et ma ei ole ammu midagi teinud ja ehk vaimselt oli mingi hirm või midagi mu sees. Tegelikult olin ma ka endas väga pettunud ja enda peale vihane, et ma asjad taas nii kaugele lasknud olen ja see kõik tekitas väga imelikud tunded minu sees ja ma pean ütlema, et see esimene samm oli kohutaaaaav....Aga kuna Arturiga oli ju käed löödud, toitumine paika saadud ja eesmärgid ja plaanid ka meil paigas ja no kuna ma ise väga väga tahan seda, siis ma võtsin end kokku ja tegin selle sammu ära.

Kolmapäeva õhtul leppisime Arturiga kokku, et alustame siis neljapäeval kell 11. Ta pakkus ka juba kella 10t, aga ma esimest korda nii vara siiski ei soovinud. Noh eks ma lihtsalt lükkasin aega natuke edasi jälle. Ja kui ma juba talle jah olin öelnud, siis ma sain aru, et nüüd on aeg end kokku võtta ja igasugune lolli mängimine lõpetada. Sest ma austan Arturit väga nii treeneri ja inimesena, sest ta on lahe, motiveeriv ja ma tean, et mul väga väga vedas, et mul õnnestus temaga tutvuda ja koostööd alustada, siis mitte mingil juhul ei soovi ma teda alt vedada ja ma soovin kogu  südamest olla tubli klient ja õpilane. Kuna ma tunnen, et ta tema jaoks pole oluline, et trenn saaks lihtsalt tehtud, söögid söödud, vaid tähtis on ka inimese motivatsioon ja usk endasse. Ja ma tahan, et ka tema saaks olla kunagi uhke, et kogu töö ja vaev kandis vilja. Ja üleüldse oleks mul aeg lõpuks täiskasvanuks saada ja hakata ometigi kohusetundlikumaks. Ja ma selle poolega tegelen ka(psühholoog) ja vist veidike kannab ka see teema vilja, sest varasemalt oleks mul väga lihtne hommikuks mingi rumal vabandus leida ja meie trennile ei öelda. Sest ma olen olnud inimene, kes teeb asju täpselt siis, kui tahab ja kui mul ikka on see tunne ja jonn sees, et ma ei taha ja ei saa, siis ma lihtsalt ei tee. Seekord läks teisiti.

Hommikul ärkasin ma vist mingi 08 ajal. Artur soovitas mul süüa hommikusöögi 09.30 ajal, sest no kohe ärgates ma tavaliselt süüa ei saa. Mul pole tavaliselt kõht tühi ja isu ka mitte. Aga on ka erandeid ja ma püüan süüa norm ajal.  Alguses ma siis kohvitasin ja sõna otseses mõttes jonnisin iseendaga. Väga häbi on. Ma vandusin, et miks seda vaja on. Mõtlesin, et kas ma ei võiks rahulikult paks edasi olla ja ajasin sõna otseses mõttes jama suust välja. Kusjuures ma tõesti mõtlesin ka korra vabandusi välja, kuid siis läksin ikkagi pessu, sõin hommikust ja hakkasin minema. Sest, ei ma ei või paks edasi olla ja mul on seda vaja!!! Sest ma tahan olla sale, ilus ja särav naine. Mul on kaks tütart, kes vajavad endale särtsakat ja energiat täis ema ja meil on nii palju vahvaid plaane tulevikuks, kuid ma ei saa elu nautida, kui ma olen oma kehas õnnetu ja enda jaoks täiesti kole. Mina, kes ma ju tegelikult armastan kleite, ilusaid kingi, tähelepanu...Ma ei saa selliseks ju jääda. Igatahes oli mul väiksem tütar nõus minuga kaasa tulema, sest ma vajasin tuge, kuna mul sees keeras jne ja seadsime sammud Tamme staadioni poole.

Kell 11 me siis saime Arutiga kokku ja kohe, kui ma teda nägin, siis mul hakkas veidi kergem. Tema positiivne olek ja see kõik mõjub hästi ja ma sain aru, et see blokk oli ees sellepärast, et mul oli häbi. Mul oli häbi, et 1 noor naine(vast võin end nooreks pidada :D?) on end nii käest lasknud, ma kartsin, et ma ei jõua mitte midagi teha, et ma suren ära trenne tehes, et olen nagu suur vedel hüljes ja see kõik kokku tekitas sellise bloki, et jube. Kuid ma tundsin, et ma ikka ei häbene teda, me rääkisime ja ta tegi mulle väga palju asju selgeks ja ta ju ongi selleks, et mida aidata, et ma varsti jõuaksin jälle liikuda ja trenni teha ja mida kõike veel. See, et ma saan treeneriga olla täiesti mina ise, olla üdini aus ja saan usaldada teda, on nii hea. Eks mul on peas neid hirme ja asju veel, mis mind mu teekonnal takistavad, kuid ma olen valmis neile vastu hakkama ja ma saan vabaks!

Alustasime soojendusega, kõnd ja väike jooks. JAA MA JOOKSIN. Küll väga väga vähe, aga see oli supper, sest ma isegi ei mäleta, kuna ma viimati jooksin ja see tähendas mulle väga palju. See meeldis mulle ja ma tahan järgmine kord rohkem joosta.

Kuna me hakkasime minu kava läbi tegema, siis kuskilt sealt algusest me alustasimegi, puuastõsted, erinevad kükid, vist olid välja asted ka, vahepeal kõnd, korraks puhkus, siis edasi harjutused. Kõik ootavad nüüd minult natuke konkreetsemat trenni kirjeldust, kuid ma ütlen kohe, et ma ei mäleta üldse, mis järjekorras me midagi tegime, mis harjutusi ja ei mäleta ka kordusi. Väga ähmaselt mäletan. Sest ma võitlesin sisimas iseendaga, ma olin endas pettunud väga väga, kuna kohe alguses selgus, et mul pole üldse mitte mingit võhma, mitte mingit jaksu ja krt see oli jube tunne, et olen end niiiiii käest taas lasknud. Artur sai ilmselt sellest aru ja ta rahustas mind pidevalt maha ja ei lasknud motil kuhugi kaduda. Tuletas mulle pidevalt meelde, et ma ei unustaks, mille pärast ma seda teen ja lõpus ma otsustasin leppida iseendaga ja ma tean, et järgmine trenn ma suudan natukene rohkem, ülejärgmine veel rohkem jne jne jne...Sest ma usun sellesse!

Me keskendusime hästi palju tehnikale. Ma olen siiani sõna otseses mõttes lahminud harjutusi tehes. Tühi töö ma ütleks lausa. Artur näitas ette kõike mitu korda, juhendas ja aitas keha paika panna ja õige tehnikaga on kükke tehes ikka tunda ka, et sa teed trenni. Ja kuna ma ei oska hingata üldse, siis üritasime ka seda paika saada. Ma ei oska ka niisama vist hingata üldse, ma hingan ainult läbi suu ja mul vist on suu lahti enamasti. Mitte pärani loomulikult :D A no küll tuleb.

Trenni me tegime vist tund ja lõpus mul oli tunne mega hea, jah ma sain kinnitust, et ma olen oma keha ja vaimu taaskord täiesti pekki keeranud, kuid mis seal ikka, esimene samm sai tehtud ja nüüd ainult täiskäik edasi. Ma olin väga väga õnnelik lõpus, kui hakkasime koju minema, siis ma hakkasin nutma. Ma nutsin ja kallistasin tütart ja ütlesin talle, et kunagi tuleb see päev, kus ta saab emmega joosta, palli mängida ja  rippuda kasvõi puu otsas! Sest ma saan jälle terveks, säravaks ja saledaks emaks! Emotisoonid olid laes, ma lihtsalt nutsin kuni koduni, kui südames olin ma väga rahul ja õnnelik ja tänulik ja mida kõike veel.

Ma seekord küll väga palju ei jõudnud, kuid hommikul ärgates sain aru, et midagi ikka toimus. Mu kintsud olid väga valusad. Kuid ma ärkasin 06 ajal ja und ei olnud, siis otsustasin, et lähen teen kiirkõnni kanali ümber. Trepist alla minna oli kohutaav, kuid see valu meeldis mulle ja see kõnd läbi valu oli tegelikult üli mõnus. Täna sai siis kokku tempokat kõndi 6.48km!




Ma juba väga väga ootan uut trenni Arturiga, ma arvan, et see saab toimuma esmaspäeval. Igatahes olen ma saanud oma blokist üle, olen täis tahtejõudu ja motivatsiooni ja uues trennis ma saan 100% keskenduda harjutustele, tehinkale ja hingamisele ja ei pea rumalaid mõtteid enam mõtlema. Homme/ülehomme ma ilmselt lähen kõndima, aga kes teab, mis mul veel pähe tuleb.

Igatahes ma olen niii õnnelik ja rahul. Ma tean, et teekond ei saa olema roosiline, kuid see saab olema kindlasti ka väga vahva ja positiivne ja ma tõesti tõesti üritan, et enam ei tuleks suuremaid mõõnasid. Ma tahan, et nüüd ühe jutiga ma teen selle ära! Ma soovin seda väga väga ja palun kogu universumit, et mu motivatsioon enam kuhugi ei kaoks. Ma õnneks pole enam üksi ja Artur on pannud mind paljusid asju teistmoodi hindama ja ma saan aru nüüd, et see järjepidavus on 1 suur suur asi, sest kõik ei tule üle öö ja isegi kui ma ei näe kohe muutust, siis ei tohi alla anda, vaid tuleb edasi töötada ja lõpuks see tuleb!

Kui keegi otsib Tartus endale treenerit, soovib toitumiskava, või tahab osaleda ühistrennides väljas, siis kirjutage Arturile ja tema tegemistega saab tutvuda: SIIN

Hetkel me vist jätkame väljas, kuid selle kavaga hakkan ka kodus trenne tegema ja sügisest tahaks jõusaali.

Bye bye paregu!!!

I can and i will, just wach me!!!






Esmaspäev, 25. juuli 2016

Minu esmaspäevane kaalumine 25.07.2016 ;)


Hei hei kõigile! Uuhhh, kui ammu ma ei ole oma esmaspäevaseid kaalumis postitusi kirjutanud. Ikka väga väga ammu. No ja ega pole ka midagi kirjutada olnud. Algus oli ilus ja see lõpp läks ikka väga käest ära. Aga las ta jääb minevikku ja eks võtan seda, kui õppetundi. Iga halb on millegi jaoks hea ja iga asi juhtub omal ajal ja omal põhjusel.

Eelmisel esmaspäeval hakkasin ma siis nö taas tubliks. Alustasin koostööd Arturiga (AR FITNESS), kuid kavade jne saamine natuke venis, minu tõttu siis. Reedel sain ma kätte oma kavad ja nüüd 3 päeva olen ma ka neid jälginud.

Ma päriselt mõtlesin, et kirjutan eelmise nädala postitused tagant järele, kuid ma ikka ei hakanud seda tegema. Kuid ma võin öelda, et eelmisel nädalal olin ma väga tubli, või no enam väheam tubli. 7 päeva mitte ühtegi valet ampsu, kõik kogused olid õiged ja täpselt ja sõin õigetel aegadel. Kes mu blogi facebooki jälgib (SIIN), see teab, et ma olin 1 päev tohutu magusaisu käes, mul oli lausa nõrkus ja ma peaaegu tahtsin poes šokolaadi haarata, kuiD jäin endale kindlaks ja ostsin arbuusi, kodus sõin 4 viilu vist ja mul hakkas parem. See oli kohutav, ma ei armasta magusat, kuid kord kuus, või kahe kuu tagant võib tulla mul selline isu, et mul hakkab füüsiliselt nii nii paha. Muidu aga oli mu kõht täis, mingeid erilisi isusid ei olnud, näksida ei tahtnud ja olen enda üle uhke. Kõik toidud oli puhtad ja tervislikud ja minule head. Ainus miinus siis eemisel nädalal oli see, et ma liikusin vähe, kodus tegin trenni 3l päeval ja laupäeval ma siiski läksin peole sõbrannadega ja tarbisin ka kahjuks alkoholi. Ma üritan olla siiras blogija ja ei hakka siin seda ka varjama.

Sel korral siit korralikku nädala kokkuvõtet siit ei tule. Kuid igal esmaspäeval hakkab tulema korralik nädala kokkuvõtte ja kaalupostitus. Sest nüüd me alles hakkame Arturiga kohtuma, trenni tegema jne. Ja igal esmaspäeval kirjutan siis nädala miinustest ja plussidest ja võtan kokku statistika! Ja loomulikult jooksvalt igapäevased postitused!

Ma pean täna saatma Arturile ka pesus/bikiinides pildid, mida ma ei taha ise üldse vaadata ja olen nende tegemist ka edasi lükanud, aga võibolla ongi see hea, sest arvatavasti ma hakkan neid nähes oksele ja ei taha enam kunagi rajalt kõrvale kalduda. Aga pildid siis selle jaoks, et oleks hea võrrelda mingi aja tagant minu muutust. Ma loodan, et me juba homme ka kohtume, siis ta mõõdab mind ära ka.

Aga numbrite juurde...

Eelmisel esmaspäeval 18.07.2016 kaalusin ma 96kg. Ja täna 25.07.2016 kaalusin ma 95.1kg. Kaalukaotust nädalaga -900g!!! Tegelikult ma vahepeal käisin kaalu piilumas ja laupäeval oli miinus natuke suurem, ma ei teagi, kas siis laupäevane pidu tõstis seda kaalu veidi? Arvata vist on. Eks ma hakkan seda teemat ka jälgima ja pidutsemisi vähendama kindlasti. Aga miinus tuli ära ja kuigi see pole kõige suurem, siis mul on siiski hea meel. Sellel nädalal ma olen kindlasti veel tublib, hakkan liikuma ja trennis käima ja loodan, et järgmine esmaspäev on palju parem!

Kaalumine:

18.07.2016 - 96kg
25.07.2016 - 95,1kg

Nädalaga kaotaud -900kg

Algkaal 09.02.2015 - 117kg



Aga nüüd ma lippan tegudele ja olge teie ka tegusad ja mõnusad. Uus nädal ja uued võimalused taas!!! Tänasest päevast kirjutan teile homme hommikul ;)

Ahjaa ja tulge pange like minu blogi lehele, sest sinna postitan ma suht tihti ikka igasuguseid asju :D Minu blogi facebook on: SIIN


Bye bye!!!

I can and i will, just watch me!!!



Reede, 22. juuli 2016

Minu teisipäev 19.07.2016 ;) Kõik? Jälle kõik?


Ei ole kõik, kullakesed ei ole kõik! Ei ole vaja muretseda, ei ole vaja paanitseda . Mina olen rajal, minu teekond on täies hoos ja nagu lubatud sai, siis siin hakkab tulema palju põnevat. Jah sel nädalal, olen ma veel omal käel pusinud, kuid täna ma saan oma kavad Arturilt ja siis paneme ka trennipäevad paika. Hetkel oli raha taga asi, ja ootasin oma ülekandeid.

Aga teile, kes te siin kohe kurjustate, et oi no oligi arvata, nõrk oled, jäädki paksuks igavesti, kadusid jälle ära ja raudselt andsid alla jne jne jne, teate...Ärge arvake ja oletage nii palju, tulge ja küsige minult ja ma vastan kenasti, miks praegused postitused on hilinenud. Ma nimelt tegelen kahe suht suure projektiga ja olen suht rakkes olnud, kuid see on kõik saladus veel ja rohkem ma midagi ei tohi rääkida. Aga, mis rajalt maas jutt? Mis allaandmine? Lõpetage, see ei mõju mulle, ei kao ma kuskile :D

Aga teistele armsatele lugejatele, suured vabandused ja kallid ja olen olemas!!!

Aga asja juurde siis...

Nagu ma üleval mainisin, siis ma tegelen kahe vahva projektiga, mis on päris suured ja vajavad minult palju tähelepanu ja süvenemist, siis terve päev ma sellega tegelesingi. Et midagi väga erilist sel päeval ei toimunud ja kuskil põnevas kohas ma ei käinud.


Minu trenn/liikumine ;)

Väljas mul erilist liikumist sel päeval ei olnud. Jala vist ei käinudki.Aga karglesin natukene kodus :)

* Välja asted 3x25 kummagile jalale
* Jalatõsted 3x30 üle toolide, kummagile jalale siis
* Kükid 3x25
* Kõhulihas, tõsted 3x20

See ei olnud Arturi kava järgi


Minu toitumine ;)

Hommik ;)

Kõigepealt ma jõin pool kannu seda sidruni vett, mille eemisel õhtul valmis panin. Ja see oli mõnus äratus. Siis hommikusöök ja siis suht ruttu jõin ülejäänud pool ära...



* 2 täistera 100% rukkijahust rösti
* 2 viilu sinki
* 2 keedumuna
* 1 toma
* Meresool
* 2 tassi musta kohvi





Lõuna ;)


* Broilerifilee tükikesed
* Aasiapärane wokisegu(unustasin vaadata, mis seal sees)
* Meresool/vürtsisegu






Õhtupoolik ;)

* Klaas keefiri





Õhtu ;)

* 1 Broileri rinnafilee
* 1 tomat
* Natuke kurki
* Natuke redist
* Meresool





Vett tarbisin päeva jooksul 2l kindlasti, rohkem ei oska hinnata. Kohvi musta 2 tassi. Päeva jooksul püsis kõht normaalselt täis ja kõik oli ok ;)


Bye bye!!!


I can and i will, just watch me!!!


Teisipäev, 19. juuli 2016

Minu esmaspäev 18.07.2016 ;) AR FITNESS!!!


Hei hei, loodan väga, et teil on kõik hästi. Minul igatahes on!!! Nagu ma siin eelmises postituses hõiskasin, et im back ja hakkan igasugu vahvaid asju tegema, siis nüüd see kõik alaku. Tahan teiega seda kõike jagada ja mul nii hea meel, et mul on  nii palju armsaid inimesi ümber, kes kaasa elavad ja toetavad mind mu teekonnal. Te olete mulle olulised ja aitäh teile.



Nagu me kõik teame, siis minu teekond parema ja ilusama minani on olnud suht suurte tõusude ja mõõnadega. Olen palju kukkunud, kuid on olnud ka palju häid hetki. Praegu pikemat aega on olnud üks suur mõõn, mis on mulle väga palju kilosid tagasi toonud ja see ei lähe mitte. Jah lugesite õigesti. Ma olen kaalus juurde võtnud ja kohutavalt palju. Igatahes oli, mis oli ja heietada pole siin väga mõtet. Ongi kaks varianti, kas ma annan alla, või tõusen taas ja sammun edasi oma unistuste poole. Kahjuks või õnneks(tean, et mõned seda nii väga loodavad) ma alla ei anna ja üritan ikka edasi. Kuid nüüd ma pole enam üksi!

Esialgu toongi ma siis tagasi oma igapäevased postitused, kus ma kajastan oma tegemisi, toitumist ja trenne. Ja toimuma hakkab palju palju muudki põnevat ja olge minuga ja saate ka osa ;)

Asume asja kallale siis...

Eile oli mul kuidagi pea väga paks, valutas ja ei olnud erilist tuju. Päeval ma tegelesin koduste asjadega ja midagi väga erilist ei teinud ega toimunud. Kuid ma ootasin suure õhinaga õhtut. Kohe nii nii väga ootasin. Miks!? Sest ma kohtusin eile Artur Rassmanniga (LINK). Nimelt üks armas tuttav postitas mulle hiljuti facebooki seinale Arturi lingi ja soovitas mul temaga ühendust võtta. Eveli ma olen sulle meeletult tänulik!!! Nimelt on siis Artur personaaltreener, teeb välitrenne, koduseid treeninkavasid, toitumisnõustamist ja palju vingeid asju üleüldse. Vaatasin siis tema facebooki ja no tundsin ta kohe ära, kunagi osales ta Eesti Otsib Superstaari saates ja juba sealt jäi ta mulle silma, kui üks lahe ja chill tegelane. Ja kui ma nägin, et ta tegutseb lausa siinsamas Tartus, siis otsustasin talle ka kohe kirjutada.


Jaa, kõik juhtub põhjusega, kõik inimesed tulevad ellu põhjusega ja kõik, mida me vajame, tuleb õigel ajal, just siis, kui peab!!!!


Võin öelda, et kohe kirja teel sain aru, et tegu on ääretult laheda ja sõbraliku inimesega. Tutvustasin ennast ja tema mulle end ja leppisime kokku kohtumise. Kuna silmast silma saab ikka parima ülevaate ja siis on ka ära tunda, kas sellest saab hea koostöö või mitte. Sest treeneri ja nö kliendi vahel peal tekkima hea klapp ja side. Sa ei saa tunda end pinges, ja olla keegi teine. Nojaa alguses ma veidike ikka põdesin sinna kohtumisele minekut. Ma küll ütlesin talle kaalu ja  värgid ja korrutasin, et ma olen ikka väga väga suur, kuid tema vastused pühkisid igasugused hirmud ära. Ja no hallooo, selleks ta ju ongi, et sellest suurest naisest saaks üks väike naine. Natuke põdesin ka seda, et ta on ikkagi mees ja ma ei oska midagi eriti ja ta äkki läheb närvi jne jne jne...Kuid noh need hirmud ja tobedad mõtted kaovad mul tegelikult suht ruttu, sest oma loomuses olen ma julge ja hakkaja ja olen elus igasugu hulle asju teinud, mida võibolla igaüks ei julgeks.

Igatahes eile kell 18 me kohtusimegi siis Kvartali V Caffees...Ma polegi seal varem käinud, kuid nii palju, kui ma märgata jõudsin, tundus armas kohake olema ja ma tahan sinna kindlasti sööma ja chillima minna ükspäev. Teate, kui ma sinna laua juurde jõudsin, siis ma oleks justkui kohtunud oma vana hea sõbraga. Ei mingit hirmu ega võõristamist. Jutt jooksis nii mul, kui tal ja minu meelest tekkis hea klapp. Mina olin 100% mina ise, rääkisin absoluutselt kõigist oma vigadest ja headest külgedest, ma käitusin täpselt iseendana ja ei üritanud sekundidki olla keegi teine. Selline eriti vaba ja chill õhkkond oli. Ta küsitles mind hästi põhjalikult, alates harjumustest, kuni perekonnani välja. Rääkisin talle oma soovidest ja unistusest ja lootustest ja tema oma nägemusest, et kuidas nendeni siis jõuda. Igatahes me lõime eile käed ja mul on oma personaaltreener ja nõustaja. Kellega me hakkame kohtuma, koos trenni tegema jne jne jne. Esimene kohtumine vist on juba lähipäevil ja siis mõõdame jne mind ära ka. Panime ka esialgsed eesmärgid kirja ja vaatame, mis saama hakkab. Hakkame treenima väljas, enne sügist ka jõusaalis ja lisaks ka kodus. Põnev eksole!?

Artur on tõeliselt soe ja armas inimene, kuid ka väga konkreetne ja otsekohene ja mina usun, et nüüd krt saab! No peab saama! Kellel on soov endale Tartus lahe ja chill treener saada, siis vaadake ta facebooki lehele ja kirjutage talle (SIIN). Ta on äge inimene, nii personaaltreenerina, kui lihtsalt muidu.

Ja ei ma ei tee siin mingit reklaami ja promo, et sellepärast nii hea jutt.  Ei ei ei. Ma palkasin ta täiesti oma raha eest ja ta päriselt ongi lahe!!!


AR FITNESS Artur Treenib Facebooki lehe leiad: SIIT



Aga eilne toitumine ja trenn ja kaal...

Eile hommikul vaatas mulle kaalult vastu 96kg!!! Ma ei tea täpselt, mis ajaga ma olen taas juurde võtnud ja teate see ei huvita mind ka hetkel. Kaalu on tõusnud, ma olen kohutavalt paks ja tuleb jälle vaeva näha ja need kilod liikuma saada.


Minu trenn/liikumine ;)

Eile ei liikunud ma eriti üldse, isegi jala ei käinud väga ja eile ei teinud ka mitte mingit trenni.



Minu toitumine ;)


Hommik ;)

Oh jummel, nende hommikutega on mul suvel igavene jama. Ma lähen väga hilja magama, öösel lausa ja hommikuti ma magan ka kauem. Ja hommikusöök lükkub tavaliselt lõunasse. Ja isegi siis, kui ma ärkan nii 07-09, siis ma jobutan nii kaua, et hommikusöök jääb ikkagi lõunasse. Aga ma üritan tõesti selle paika saada.

Ma nagu vara ärkama end ei sunni, kui noh kell 9 võiks olla max aeg? Mul ei ole ju kohustusi ja võin teha kõike täpselt, siis kui tahan, kuid mingi päeva plaan võiks mul olla ja seda me ka Arturiga eile arutasime(nt täna ma juba ärkasin 8 ajal ja sõin hommikus 9 ajal). Eks kui ta paneb mulle trenne ka hommikuks, siis loksub see teema paika.

Aga eile sõin ma siis hommikusööki kella 11-12 ajal vist. Igatahes nautisin ma seda rõdul päikese käes ja väga mõnus oli.

* 2 keedumuna
* 2 viilu täistera rösti 100% rukkijahust
* 2 viilu sinki, oli vist sea oma
* 1 nektariin
* Natuke kurki
* Till
* 2 tassi musta kohvi




Lõuna ;)

Lõuna, kui selline jäi siis ametlikult ära, sest ma sõin hommikust sel ajal...



Õhtupoolik ;)

See on siis tegelikult nö kolmas söögikord mul. Eile juhtus teine olema.

* Klaas keefiri







Õhtu ;)

Õhtut ma sõin mingi peale 20. Jõudsin siis Arturiga kokkusaamiselt koju ja tahtsin midagi lihtsalt ja kerget.

Aasiapärane wok broilerifilee tükikestega. Mul pole seda pakendit enam alles ja ma ei tea täpselt mida see sisaldas, aga sisaldas ta palju huvitavat. Kui ma seda veel kunagi kasutan, siis kirjutan teile ka, või minge ja ostke ja proovige, mega hea on.


* Broilerifilee
* Aasiapärane wokisegu
* Vürtsid







Kohvi sai eile 2 tassi, kanget ja musta. Vett jõin enamvähem okilt. Õhtuks oli kõht täis, tuju hea ja pea erinevaid mõtteid ja plaane täis.

Ja Sulle, kes sa mind hiljuti tuulelipuks nimetasid ütlen vaid seda, et ükskord see lipp leiab oma masti ka!!!



By bye!!!

I can and i will, just watch me!!!






Kolmapäev, 13. juuli 2016

Im back!!!


You you rahvazzz...wazzz uuppp? :D Okei, see pole minulik, aga tuju on just selline :D

Hei, hei mu kallid lugejad, pere, sõbrad ja muud loomad! Ma olen tagasi siin oma blogikeses. Palju ilusamana, kui enne, palju ägedamana, kui enne. Palju tublimana, kui enne ja palju motiveeritumana, kui enne. Okei okei, nüüd ma natuke siin panen hullu, aga mul on mega hea tuju ja meeldib vahel hullu panna. Ja no tegelikult miks ei võiks ma nii tunda  ja arvata endast? Endast tulebki alati hästi mõelda, kõigest tuleb hästi mõelda, mis meie ümber on, sest mida me endast välja anname, seda me ka saame ja mina olen otsustanud anda endast välja positiivseid energiaid, tundeid, emotsioone jne jne jne. Ja mu eluke tundub juba palju parem. Vot.


"Me oleme sellised, nagu meie mõtted. Me oleme oma mõtete tagajärg. Mõtetega loome oma maailma." -Dhammapada


Aga tegelikult tulin ma nüüd teatama teile, et olge valmis, im back ja toimuma hakkab üli vingeid asju, üli vingete inimestega. Palju särtsu ja mürtsu ja vingeid tegusid! Tahan seda kõike teiega jagada ja nii mõnigi võib sellest kõigest ka  osa saada. Nii, et olge valvel ja valmis.

Ahjaa, et kus ma olin vahepeal? Ma ei olnud tegelikult kuskil. Mul olid tehnilised probleemid. Mu arvuti lakkas töötamast, see on remondis. Aga, kuna minuga ikka juhtub imesid, palju palju imesid, siis ma sain eile endale uue sõbra, mille ma siis hiljem annan tütrele vms. Ühesõnaga, ei olnud mul arvutit, normaalset telefoni ja ei saanud blogida. See mõjutas mind ikka väga väga. Mulle on nii oluline, et mul on korralik ja üli kiire arvuti. Ma tean, et see tundub tobe, kuid mul muidu elu ikka täiega seisab. Aga nüüd on mul korralik ja üli kiire arvuti ja ma saan oma asja edasi ajada, wohooo!



Ilmuma hakkavad igapäevased toitumise/trenni postitused, tuleb igasugu muud juttu minu mõtetest ja arvamustest ja varsti varsti ka need vinged uudised ;)

Seni olen ma enam-vähem tubli olnud, minu tegemisi on siiani võimalik olnud ka minu blogi Facebooki lehe (SIIN) kaudu jälgida. Nii, et tulge pange sinna LIKE ja olete ikka minuga koos.

Olen lihtsalt suve ja puhkust nautinud. Käinud mitmel üritusel, kinos, lastega mässand, väike õde oli külas pikalt. Tivoli oli. Sõbrad. Noh olen elu nautinud.

Aga praegu ma hakkan tegutsema, hetkel koristan kodu, siis kõndima ja vaatan, mis täna veel saab. Igatahes olen ma õnnelik, et saan taas kirjutada ja oma asja ajada ja koos teiega siin olla.

Kuulake lugu, see tekitab mulle meeletult hea tuju ja poweri sisse alati:

https://www.youtube.com/watch?v=VtKbiyyVZks



Bye bye!!!

I can and i will, just watch me!!!