Esmaspäev, 30. november 2015

Kust tellida Tartust sushit? Eks ikka Yoshi Sushi Take Awayst!


Kaks nädalat tagasi saatis Yoshi Sushi Take Away (LINK) mulle suure vaagna sushit. Ma olen olin taevas too päev.  See oli üldse selline eriline päev. Hommikul tegin iluprotsetuure, õhtul kutsusin ema sushile, pärast käisin sõbrannaga Cinamoni naistekal ja oli hõrgutisi ja naiselikkust täis päev. Sellest võid lugeda: SIIT




Kõigepealt ma ütleksin aitäh Mr.Yoshile, selle imemaitsva vaagna eest!!!

Ma jumaldan sushit väga. Vanasti oli see selline rohkem pidupäeva hõrgutis, kuid tegelikult võib ju niisama ka endale mõnusa õhtusöögi lubada, või filmi kõrvale ampsata. Või kutsuda endale ema külla ja koos imelist sushit nautida ja teha üks argipäev erilisemaks. Paraku on sushi päris kallis, kuid siin tulebki appi Yoshi Sushi Take Away (LINK)!

Nimelt Yoshi Sushi Take Away (LINK) pakub Tartu SOODSAIMAT sushi hinda, tehes selle kättesaadavaks kõigile, kuna nad ei rõhu sushile, kui nö eksklusiivsele ning kallile toidule, mida saab ainult uhkes restoranis. Ei ei, sa saad täiesti taskukohase hinnaga endale sushit lubada ja see tuuakse sulle otse koju kätte. Ukse taha lausa! Nende sushid on kõrge kvaliteediga ja mõnusad.

Kõige populaarsemad tooted on neil vaagnad:

Väike vaagen 30tk(3 rullist koosnev)  20€
Suur vaagen 50tk(5 rullist koosnev)   27€

Võrdluseks restoraniga saab neilt väikese vaagna tellides 3 inimest kõhutäie ning suure vaagna tellides 5 inimest ninng need sobivad ideaalselt koosviibimistele, eraüritustele ning väiksematele/suurtele tähistamistele tellimiseks. Vaagen näeb väga effektne ja ilus välja ja maitse on mmmmm, kui hea. Restoranid sushit söömas käies on 2 inimese tagasihoidlik sushi tellimus a la 2 rulli, üks rull koosneb 8st sushi tükist+joogid. Tihtipeale läheb see juba 25-40€ maksma. Päris kallis mis? Yoshi Sushi Take Awayst (LINK)saad sa ikka väga soodsalt.

Teenindus on väga sõbralik ja kiire.

Koju toomine maksab: 

Tartu piires 3.50€
Tartust väljas kuni 10km 8€


Tellida ja toodetega tutvuda saab: SIIN
Ja pane like ka nende Facebooki lehele, et olla kõigega kursis: SIIN

Mina tahan varsti jälle ema külla kutsuda ja sushit nautida, või korraldada oma armsate naistega üks mõnus õhtu ja selleks sobib Yoshi Sushi Take Away sushid väga ideaalselt. Need on lisaks heale hinnale ja ilusale välimusele ka imemaitsvad ja mahlased.



Bye bye!

Snap parfüümi võitja!!!


Hei- hei. eile olin arvutist eemal. Täna loosisin välja toitumiskavade muljetajate seast Snap parfüümi võitja! Postitus on: SIIN







Anne-Liisa Lohe!!!
Palju palju õnne!!!
Kirjuta mulle, kuidas saaksin võidu Sinuni toimetada!





Pühapäev, 29. november 2015

Rahuaeg...Miks just jõulude ajal?


Taas on kätte jõudnud midagi imelist, põnevat...Midagi mõtlema panevat ja südamlikku...Käes on imede aeg ja jõuluootus...Täna on esimene advent...Kodudes/kirikutes süüdatakse küünlad, erinevates linnades koguneb rahvas kuuse alla, süüdatakse tuled ja kuulutatakse välja rahuaeg. Ka mina olen täna kuidagi erilisemas tujus, sättisime just jõuluehteid akendele jne, advendi ja muud küünlad põlevad. Südames on eriline ja soe tunne.

Naljakas on see, et ma igal jõuluajal mõtlen ja räägin sama juttu. Aastast aastasse. Olgem head, olgem sõbralikud, olgem rahus. Andestage, leppige ära. Külastage kaugeid sugulasi, helistage, kui külla minna ei saa. Märgakem abivajajaid enda ümber. Andke enda panus headusesse, ükskõik mil moel. Ja sellele järgneb tavaliselt ka küsimus- Miks just jõulude ajal? Miks ei võiks me olla aastaringselt head ja sõbralikud? Miks me üldse peame tülitsema? Miks me ei võiks kogu aeg sugulastega suhelda ja abivajajaid märgata? Miks just jõulude ajal? Ma ei tea sellele vastust. Ma ise püüan olla aastaringselt olla sõbralik, lahke jne jne jne. Kindlasti jääb palju vajaka ja tuleb ka mul mõni andeks andmine ja loodan, et ka leppimine nüüd ära teha. Ei saa ju uude aastasse ometi tüliga minna. Kuid vot just täna advendiküünla süütamisega ma järsku nagu tundsin, et peaks veel parem olema. Tulid väga paljud korda ajamata asjad meelde, inimesed...Mälestused. Tahtmine olla hea. 

Eks ma siis kordan, end sel aastal taas. Käes on rahuaeg, jõuluootus. Imede aeg. Olge olemas oma lähedastele, aidake abivajajaid, andestage ja leppige. Kuid ärge unustage, et selline mõtteviis võiks meid alati saata, nii kevadel, suvel, sügisel...Alati..

Soovin kõikidele oma lugejatele, teistele blogijatele, oma sõpradele, lähedastele ja absoluutselt kõigile rahulikku ja imede rohket jõuluootust! 


Ilusat esimest adventi!



Laupäev, 28. november 2015

Kui habras on elu...


Kurb, et ma oma tervise ja elu üle hakkan taas mõtlema siis, kui kellegi lähedasega on midagi juhtunud. Alles siis ma taas hakkan asjade üle järele mõtlema ja analüüsima...

Tulen just haiglast. Mu sõbrannal oli 2 päeva tagasi insult. Tal on nüüd teine sünnipäev. Õnneks läks kõik siiski õnneks, ta jäi ellu, halvatus kadus ja ta saab terveks. Aga ta on nii noor :( 30ndates naine. Sellised asjad ei juhtu tavaliselt nii noortega. Kõige hullem on see, et ta ei tarbi põhimõtteliselt alkoholi, ei suitseta, liigub normaalselt, toitub okeilt ja nüüd selline pauk... Mul on nii valus. Nõme on see, et ma olen temaga kogu aeg jonninud ja pirtsutanud, mõtetult aega raisanud...Aga, kui ma kuulsin sellest õnnetusest, siis mulle lõi nagu puuga pähe, et issand, kui oleks läinud halvemini, ma ei olekski saanud talle öelda, et ta on mulle ikka armas ja oluline sõbranna ja, et ma hoolin temast ju tegelikult...Seekord ei olnud õnneks hilja, ma sain temaga koos olla ja saan ka edaspidi, kuid kindlasti ei raiska ma enam iial meie aega jonnimise ja pirtsutamise peale. Ma kasutan seda aega aind positiivsete koosolemiste ja hetkede jaoks. Sest kunagi ei tea, kuna on hilja. Ükskõik kellega...Kogu aeg on kõigil kiire, ei suhelda, ei helistata, tülitsetakse mõtetult. Tegelikult nii ei tohi...Oma lähedaste ja sõprade jaoks peab leidma aega, peab saama hästi läbi ja neid hoidma...Sest me ei tea kunagi kellega või midagi juhtuda...

Ta ütles mulle täna, et ma hoiaksin ennast. Käiksin arstil kontrollis jne. Teate, mul käis eelmisel pühapäeval kiirabi. Mul oli vererõhk nii kõrge, et ma mõtlesin, et kõik on. Tehti südamefilm jne. Pidin kindlasti minema esmaspäeval arstile, laskma teha uuringud jne. Kas ma läksin? Ei..

Ma mõtlen, et ma olen sõnaotseses mõttes oma elu põletaja...Ma elan lausa ennast hävitavalt. Miks? Kas ma tahan ka insulti? Infarkti? Surra? Miks ma endaga nii teen? Ma ei söö korralikult, ma ei maga õieti, kuid ette ka ei võta midagi, ma jooksen sinna tänna, mul on kiire kogu aeg, olen tohututes pingetes, vererõhk möllab, võtan ravimeid, pidusten ja tarbin alkoholi(nüüd mitte nii palju muidugi), lisaks sellele nüüd ka trennid jne. Ma pidin juba mitu kuud tagasi laskma mandlid ära lõigata, ma lollakas kardan, lastes põletikul oma kehas mõnusalt möllata. Võtan aga rohtu sisse, natuke leevendab ja pole hullu. Paar päeva olen ma tundnud oma hingeõhus ja suus atsetooni/eetri lõhna, ilmselt on mu keha ketoosis. Kujutage ette, ma olen suutnud oma ketoosi ka ajada. Kirjutan sellest pikemalt järgmises postituses. Süsisevesikute puudumisest ketoos pole küll eluohtlik, kuid diabeedist tingitud küll. Kuid kas ma olen läinud arstile veresuhkrut mõõtma, et olla ikka 100% kindel, et see on tingitud süssarite puudumisest, mitte diabeedist?  Ma käisin täna haiglas, kus on emo, ma oleks ju võind läbi hüpata, aga ei, ma tahtsin koju ruttu. Ma lihtsalt ju hävitan ennast, olles ise 31a ja 2 lapse ema...

Ja ma tean, et minusuguseid on niii palju, kellel on tuhat vabandust, et mitte minna arstile. Kiire on, liiga kaugel on. Mida iganes. Kuid miks me nii teeme ometi? Miks? Kõige rohkem ajab mind närvi see, et miks sellele mõtlema paneb vaid kalli inimese haiglavoodis nägemine. Krt kui habras on meie elu, kui harbas on meie tervis...

Ma lihtsalt tahtsin end tühjaks kirjutada...Olen kurb, vihane...Mõtlen aind oma sõbranna peale. Tea, et sa oled mulle kallis ja tähtis!!! Ja meil tuleb veel lahedaid hetki tulevikus :)

Palun inimesed hoidke end, oma tervist. Ja utsitage ka oma sõpru ja lähedasi tagant. Kui keegi kaebleb mingi vaevuse üle, utsitage teda tagant, et ta läheks kontrolli. Hoidke kõiki inimesi enda ümber, leidke rohkem aega, suhelge, elage ja armastage...

Sest kunagi võib olla hilja...

Reede, 27. november 2015

Küsi ja ma vastan! Õpi mind tundma natuke ;)


Mõtlesin, et lasen endale paar päeva esitada küsimusi. Võite kirjutada mulle meilile, kui ka küsida kommentaariumis, kasvõi anonüümselt. Esmaspäeval avaldan kõik küsimused koos vastustega. Kuid jätan endale õiguse vastamata ja avaldamata jätta solvavad  küsimused. Kõikidele teistele vastan suurima hea meelega. Olgu see siis kaalulangetusvaldkonna kohta, huvide kohta. Kasvõi lemmik see ja too. No mida iganes. Küsi küsi küsi!!!

Tundub  põnev ja nii saad ehk minu kohta ka rohkem teada.






Wrap, tortilla, lavašš...Mida teie vahele panete, kas meeldib külmalt või soojalt?


Olen siin mitu päeva tortilla põhjast, täistera trotilla põhjast, tortillasid teinud. Tegelikult ma väga vahet tortillal ja wrapil ei teegi. Mina teen omast arust tortillasid ja söön neid külmalt. 

Täna tegin hästi lihtsa endale lõunaks. Hakkisin suitsukana, kirsstomatid, kurgi ja segasin omavahel. Määrisin tortilla põhja maitsestamata Crem Bonjour määrdega, raputasin veidi meresoola segule, tilli selle kõige peale, keerasin rulli ja sõin ära. 

Vähe komponente, kuid mulle sobib




Hakkab tulema





Nii nii hea oli








Seda mis lavašš on seda ma tean, seda ma plaanin ehk homme teha. Kuid keegi teadjam ehk seletab lahti tortilla ja wrapi erinevuse.

Ja mida eelistate teie, kas tortillat? Wrappi?
Sööte külmalt või soojalt?
Mida vahele/sisse panete?

No nii kerge ja mõnus söök on see ikka, mu lapsed ka armastavad väga.

Issand, sa teed nii nõmedat reklaami! Issand, sa saad tasuta asju!


Mulle tuli vahva kommentaar, et mu tootearvustusted kõlavad, kui s*tt raadireklaam. Muret tunti ka selle üle, et miks ma neid kirjutan, miks ma saan nö tasuta asju ja miks ma negatiivset midagi ei kirjuta.

Miks ma saan tasuta asju?

Esiteks ma ei saa mitte midagi tasuta! Minu blogil on VÄGA suur lugejaskond ja klikkide arv päevas ja blogid on üleüldse turundusmaastikul ühed väga tugevad reklaamiallikad ja miks ma ei võiks teha koostööd ettevõtetega. Mina pakun reklaami, nemad mulle tooteid. Win-Win olukord, või mis? Kui tahad ka, hakka aga blogima

Miks ma midagi negatiivset ei kirjuta?

Miks ma peaksin kirjutama midagi negatiivset, kui ma ei tunne mitte midagi negatiivset. Paraku siiani need tooted, mida ma olen saanud proovida ja testida on olnud minu jaoks head, minule sobivad ja meeldinud. Et peaksin asja põnevamaks tegema ja valetama? Ei!
Kui mulle kunagi miski ei meeldi, küll ma siis kirjutan seda ka. Ei ole vaja muretseda, ma ei kiida asja, mis on täielik jama, heaks.

S*tt raadioreklaam!?

Kellele kuidas, tuleb ka palju positiivset tagasisidet ja ma kirjutan täpselt nii, nagu mulle meeldib. Kuidas ma tunnen ja täpselt selliste emotsioonidega nagu parasjagu on.
Reklaam see on, loomulikult, ma ei salga ja ma mõistan, et mu blogi ei meeldigi kõigile, mina ise ei meeldi kõigile jne jne jne. See on loomulik.


PEACE


Minu neljapäev 26.11.2015 ;)


Eile oli jälle selline üsna mõtetu päev. Ainus tubli asi, mida ma tegin, oli töövestlus. Jah mind kutsuti töövestlusele, see koht oleks minu unistuste koht. Loodan väga väga, et saan sinna, lisaks võimaldaks see mul ka koolis käimist. Ma küll mõtlen, et kui mul on praegu väga kiire, mis siis saaks. Kuid ma arvan, et mida rohkem inimene teeb, seda rohkem ta ka jõuab. Mul oleks vaja uut hingamist, raha jne. Hoidke pöialt siis!

Trenni ma eile ei läinud. Mul miskipärast iiveldab hullult ja on kerge palavik 37-37.3. Käin kogu aeg wc potti kalistamas, kuid midagi ei tule ka. Ei teagi, mis jant on. Mul tõsteti ravimite doosi, ehk see mõjub nii. Igatahes kohutavalt paha on olla. Otsustasin, et jätan vahele ÜHE päeva!

Minu toitumine ;)

Hommik ;)

Hommikuks tegin korraliku hommikusöögi. Oma lemmiku! Ma jumaldan omletti ja peekonit. Tassi musta kohvi jõin ka. Juustu alla oli mõeldud leivaline ka, kuid unustasin selle taas osta.

* Omlett kahest munast
* Peekon
* Roheline sibul
* Kirsstomat
* Viil juustu
* 2 mandariini
* Meresool

                     


Lõuna ;)

Täiesti tavaline, lihtne ja kiire toit.

Hakkliha aedviljasegu, kirsstomatite ja apelsiniga, mis oli dekoratsiooniks. Apelsini ma ei jaksanud ära süüa.

* Hakkliha
* Kirsstomatid
* Hernes
* Paprika
* Porgand
* Sibul
* Meresool






Õhtu ;)

Õhtuks tegin sellesama hakkliha segu soojaks ja lisasin kananagitsaid. Miks ma ei tea :D Tegelikult ei oleks need üldse vajalikud mulle. Kirsstomati asemel 2 viilu tavalist tomatit.


* Hakkliha
* Hernes
* Paprika
* Porgand
* Sibul
* Kananagitsad
* Tomat






Vett jõin normaalselt, kohvi ühe tassi.

Ma lähen ja iiveldan nüüd natuke edasi, loodan, et varsti hakkab parem. Tahan täna ka trenni minna. Kott on igatahes valmis.

Bye-bye

Marjamummud ;)


Mäletate ma mingi aeg tagasi kirjutasin teile ühest imelisest naisest, Annelist, kes teeb imelisi asju? Nimelt oli mul võimalus proovida Toiduväe(Foodpoweri) (LINK) imeliste toodetega. Mis on tehtud käsitsi ja suure hoole ja armastusega!



Patuvabad maiustused ja snäkid postitus on: SIIN 

Täna aga ma kirjutan nendest imelistest marjamummudest. 




Mis on marjamummud?

MARJAMUMMUD
Marjamummud on oma olemuselt mahedamaitselised suussulavad marjabeseed. Need tervislikud maiustused on valmistatud kuivatusmeetodil. Sortimendis on kolm maitset: maasikas, mustikas ja mustsõstar.
Tooted  sisaldavad 50% marju, mis annavad mummudele looduslikult eheda värvuse, st neile ei ole lisatud kunstlike värvaineid. Nende hõrkude maiustuse valmistamisel ei ole kasutatud valget suhkrut vaid tervislikumat rafineerimata roosuhkrut. Pastöriseeritud munavalge tagab toote ohutuse, annab marjamummudele õhulisuse ja maheda maitse.


Maasikamummud ;)

Need olid päris ehtsa maasika maitsega. Appikene, need sulasid suus. Need on õhulised ja nii head. Värv on selline õrn roosa ja need mummud kadusid meil ühe õhtuga kõhtu. Mina küll väga ei patustanud, kas need ongi mingi eriline patt!? No suhkrut need sisaldavad, kuid rafineerimata kujul, mis on kindlasti parem ja kasulikum, kui keemiat täis kommid. Mu laste suust kõlasid ainult kiidusõnad ja mmmm mummud. Kindlasti said maasikamummud nende suureks lemmikuks ja neile ka sisaldusest ja Toiduväest rääkides, nad enam ei tahagi muud kommi väga.




Mustikamummud ;)

Ega mul ei olegi muud juurde öelda, kui seda, et neil oli tugevam lõhn ja värv. See mustikalõhn oli nii mõnus ja värv samuti ilus ja pilkuopüüdev. Minule isiklikult maitsesid mustika omad rohkem, kuid lastel ei olnud vahet. Imelised mummud.





Mustsõstramummud ;)

Selle pakikese ma kinkisin emale ja õele. Üritan ka neile paremaid ja tervislikumuid eluviise tutvustada, no ega nad väga tegelikult rämpsu ja jama ei söögi. Ema kiitis mummusid väga. Ütles, et üli mõnus amps kohvi kõrvale. Õekese jaoks oli pisut liiga magus, kuid tema ongi meil selline. Pakendit ja välimust kiideti väga ja nende jaoks oli see samuti miskit erilist ja uut.




Besee sõpradele midagi erilist ja head ;)


HOMME KIRJUTAN TEILE AGA TÄIESTI PATUVABAST MAIUSTEST JA SNÄKKIDEST!!!

Toiduväe kohtuleht on: SIIN
Ja Toiduväe Facebooki leht on: SIIN


Neljapäev, 26. november 2015

Froosh smuutid!!!



Tahaksin täna ka rääkida natuke smuutidest. No seda, et smuutid on imehead ja tervislikud, teavad kõik. Milliseid erinevaid maitseid annab omavahel kombineerida ja sobitada. Magusaid ja ka soolaseid. Smuutid on täielikult vitamiinipommid, energialaksud ja ka kaalulangetajatele mõnus vahepala või isegi mõni toidukord(kõik muidugi oleneb koostisest, kuid mina räägin ainult tervislikest). Kui palju värve ja silmailu smuutid pakuvad. Smuutid on väga väga populaarsed kõigi seas!

Loomulikult oleks kõige parem kodus endale mõnus smuuti kokku belnderdada, Ja ka mina tegin seda tihti(praegu pole blenderit). Ise tehtud on loomulikult alati hea ja parem, kuid tänapäeval on meil kõgil kogu aeg kiire-kiire, jookseme ringi ja vahel ei ole lihtsalt aega isegi selleks kiireks blenderduseks või unustad lihtsalt smuuti kaasa võtta kodust. Mis siis teha? Poelettidel minu meelest väga palju valikut pole? Ma ei teadnudki enne, kas poeletilt võib ikka puhast ja tervislikku smuutit saada? JAH VÕIB! TÄIESTI PUHAST, 100% VILJADEST KOOSNEVAST SMUUTIT!

Froosh Eesti (LINK) saatis mulle natuke aega tagasi maitsmiseks kastikese peedi-mustsõstra smuutit! Mina peeti armastan, söön peedisuppi ja joon ka peedimahla ja mind see maitse mõtlema ei pannud. Tahtsin kohe väga väga proovida selle kooslust mustsõstraga. Ja see oli mõnus. Peedimaitset polnud üleliia tunda, domineeris mustsõstar, see oli selline hapukam, kuid mitte nii hapu, et nägu krimpsu läheks. Lõhnas aga peedi järele küll. Mulle peedilõhn vastukarva pole ja mind see ei seganud. Lisatud on sinna ka pisut kirsse, banaani ja viinamarju. Seda lugesin ma alles pärast seda, kui mu pisem tütar oli pudelikese ära joonud, sest tema tundis viinamarja maitset ja läksin kohe uurima, kas on ka viinamarju lisatud. Voilaa ja oligi. Väga mõnus kooslus ja sobib ideaalselt omavahel kokku.




Aga mis see Froosh siis on ka?

Frooshi näol on tegemist Põhjamaade populaarseima smuutiga. Nagu „frooshlased“ ise tavatsevad öelda - kompromissitu põhjamaine kvaliteet! Premium tootes sisaldub 100% puhas vili, ei midagi muud! Me ei kasuta oma toodetes mahla- ega püree kontsentraate, lisatud pole suhkrut ega muid lisaaineid. Loomulikult on tooted ka priid säilitusainetest. Kõik see teeb Froosh´i ideaalseks toitainete, vitamiinide ning mineraal- ja kiudainete allikaks.
Kuna päevad jäävad järjest lühemaks ning päikest on vähe, muutub smuutide joomine veelgi tähtsamaks. 250 ml suuruse pudeli tarbimisel omandate 2/5 WHO (Maailma Tervishoiu Organisatsioon) poolt soovituslikust päevasest viljade kogusest.
Frooshil on tootevalikus kaheksa erinevat maitset. November on meil PEEDI & MUSTSÕSTRA smuuti kuu. Punane peet koos mustsõstarde, mõnede kirsside, viinamarjade ja banaaniga, see on tõenäoliselt parim kooslus eales!
Me tarbime erinevaid tooteid päevast-päeva ning väga harva mõtleme nende toodete taga peituvatele asjaoludele. Tarbijatena, langetades teadlikke valikuid, saame ise investeerida kvaliteeti ning oma tervisesse, samas ka head tehes. Frooshi nurgakiviks on projekt „trade not aid“. See on mõtte- ja teguviis, kuidas läbi kaubandussidemete arendamise on võimalik panustada arengumaade kogukondade arengusse (90% viljadest on sealt pärit) ning aidata neid välja vaesuse kütkeist.

Kõlab ju ideaalselt? Mul on siiralt hea meel, et ma võin kiirelt poest läbi lipata ja endale tõsiselt puhta ja tervisliku smuuti haarata. Väga palju on neid nn smuutisid, mis on täis suhkruid, säiltusaineid jne. Need pole smuutid kullakesed. Aitäh Froosh (LINK), et sa sellist väärt kraami pakud. 

Tutvu Frooshi kodulehega: SIIN
Kindlasti viska laik ka nende Frooshi Facebooki lehele: SIIN

Oled sa juba Frooshi proovinud? Milline on Sinu lemmikmaitse?



Kunstripsmed ja sport?


Hei-hei. Mul tekkis siin üks küsimus. Nimelt üks armas inimene tahab panna mulle volüümripsmeid. Kuid ma ei tea, kas hetkel, kui ma olen end taas leidnud, teen trenni jne, on see hea mõte!?

Minule kunstripsmed meeldivad, olen neid ka kandnud ja minu pärast arvaku teised nendest mida tahavad. Vanasti ma meikisin ennast hullult, iga päev, ükskõik kuhu ka minek oli. Meik oli alati peal ja suht tugev. Nüüd ma enam väga ei meigi ennast. Puudrit ei kasuta nt üldse, kuna mul on veatu näonahk. Pärlpuudrit põskedele lisan, ripsmeid ja kulmi ka värvin. Sest kui ma neid ei värviks, siis mul poleks nagu nägu. Päris kohutav on. Kulmud mul reaalis olematud ja hästi heledad, ripsmed vist ka. Ja tegelikult oleks väga mugav ju, kui mul oleks pikendused. Kogu aeg oleks näokene peas ja ei peaks end igapäevaselt mäkerdama.

Rääkige trenni/spordi inimesed, kas teil on olnud kunstripsmed? Kuidas nad peal püsivad? Ma kavatsen tõsiselt nüüd pea iga päev trenni minna, seega ma higistan iga päev palju, samuti käin ma mitu korda päevas sel juhul pesus, tihti ka saunas. Ja nägu tahaks ju eriti külma veega loputada. Ja kui käin väljas kiirkõndi tegemas, siis kas tuul, külm ja higi ei tee neile miskit?

Kas mul on mõtet nendega jamada?

Kolmapäev, 25. november 2015

Minu kolmapäev 25.11.2015 ;) Wohoo, ma jõudsin lõpuks trenni!


Hei-hei kõigile! Ma olen täna õnnelik, rõõmus ja mul on mega hea tuju. Ma jõudsin lõpuks trenni, just nimelt, trenni!!! Ma sain oma blokist ja häbist lahti ja pakkisin spordikoti ja läksin oma klubisse. Lisaks sellele, olen ma enda meelest ka täna jube hästi toitunud. 


Nii palju emotsioone tänases päevas ja ma ei teagi kohe kust alustada.



Minu trenn/liikumine :)

Nonii nagu me kõik teame on see mul täiega soiku jäänud. Jah ma olen siin vahepeal kiirkõndi teinud ja natsa end liigutanud, kuid päris trenniks seda kõike nimetada ei saa. Vähemalt mitte järjepidevaks trenniks. 6-8km kiirkõndi mina siiski nimetan trenniks, kuid jah, seda tasub teha mitu-mitu korda nädalas. Mitu mitu kuud olen ma tegelikult suht virelenud ja olesklenud ja ma ei tea, mida taga ajanud. Välja suutsin vahel end kõndima ajada, kuid spordiklubisse oli piinlik tagasi minna. 

Sellel on vaid üks põhjus. NII FAKING HÄBI OLI!!! Ma sain ju piiramatu ajaga tasuta spordiklubi kaardi. Mul oli võimalus(no on praegugi) käia oma kodu lähedal spordiklubis täiesti tasuta, kasutada kõiki võimalusi. Aga mina olen mitu kuud mingis mõõnas ja augus passinud ja ei kasutanud seda. Teate ma ei hakka tänast rõõmu ära rikkuma, sellest häbist ja kõigest tuleb eraldi postitus. Aga siiski, niiii nõmedalt häbi on. Olin ju suur eeskuju paljudele, minusse usuti....Ah ei, aitab. Jah, mul oli päris häbi sinna tagasi minna ja no oli ka mingi blokk ees. Ma oleks ju võinud kuskile mujale minna. Mu kodu läheduses on veel üks hea klubi. Aga ei läinud, blokk oli ees ja vsjo.

Aga täna peale hommiku kohvi, pakkisin ma lihtsalt koti ja läksin. Saate aru, ma panin isegi klubikaardi kiibi valetpidi sisse, no nende arvutisse. Vot, mis tähendab, kui pole ammu klubis käinud. Aga endiselt ootas mind naeratav ja hästi rõõmsameelne administraator ees ja kõik oli ok.

Ma täpselt ei mäletagi, mis kell ma sinna jõudsin, kuid naiste riietusruumi järgi oli aru saada, et kuskil on käimas kõva rühmatrenn. Uhh, läksin siis oma kapi juurde, vahetasin riided, tegin telefoniga chek inni ja asutsin saali. Tegin näo, nagu ma oleks vana jõusaalihunt. Jõin lonksu vett, ja astusin lindile. Mulle tundus, et kõik vaatasid mind, mulle tundus, et kõigi pilgud on minu peal ja mõeldakse, et mida sa teed siin, nii suur ka veel?  Õnneks ma ju polnud tegelikult esimest korda spordiklubis ja sain ruttu aru, et nad lihtsalt puhkasid peale oma harjutust, vaatasid peeglisse, kaugussesse... Kindlasti ei kottinud minu tegevus neid. Ma loodan.

Kõigepealt tegin lindil kiirkõndi  40min16sek, kiirusega 5.90km/h. See oli kergem, kui õues. Jalgadesse ei tekkinud valu, ei olnud külm. Kuulasin muusikat ja lihtsalt sammusin. Plaanis oli natsa vähem, kuid halloo, ma ei ole ju tegelikult nõrk eks. Mõnus soojendus oli see, sai natuke oma mõtted puhtaks ja keha käima.




Siis mõtlesin, et lähen ja tuunin natuke oma lihaseid. No neid, mida mul pole. Aga ega nad ju ei tule ka, kui mingit vastavat harjutust ei tee. Läksin masinate juurde ja tegin: 20x kõhulihast, 20x rinna ja käe lihas, 20x käsi, rind ja kõht. Raskusteks oli 30/10/10. Nojaa, vähe eks. Kuid ärme hakka kohe hullu ka panema.

Lõpuks läkisn oma lemmiku, sõudeergomeetri juurde. Ma armastan seda masinat. Mulle meeldib see. Kuid täna rohkem, kui 10min07sek, ei suutnud välja käia.



No mis ma ütlen, see ei olnud just kõva trenn, kuid ma leian, et üle tüki aja on midagigi. Blokki enam ei ole ees. Võite mind vabalt vaadata, ma ei häbene. Sest ma sattusin rääkima täna ühe inimesega ja tema alustas 7 korda uuesti, oma teekonda...Tervema, saledama ja säravama inimese suunas.

Tunne oli hea, läksin pessu, kreemitasin, riidesse ja koduteel tundsin head tunnet. Tahan tagasi, tahan olla seesama äge Merlin!!! 

Kokkuvõte:

Spordiklubis Fitlife

* Kiirkõnd 40min16sek
* 20x kõht
* 20x rind ja käsi
* 20x rind, käsi, kõht
* Sõudmist 10min07sek

I LOVE IT!!!


Minu toitumine ;)

Hommik ;)

Otsustasin alustada korraliku hommikusöögiga. Ja mul oli täna hommikul kõht ka mega tühi.

Kuna mul oli eilsest alles salatit, siis ostustasin selle ka hommikul ära kasutada. Ja see klappis ka minu kavas oleva hommikusöögiga.

Omlett, salati, juustu(juustu all pidi olema ka leivaline, kuid see oli otsas) ja kahe mandariiniga.

* Kahest munast klopitud omlett
* Hiinakapsas
* Kirsstomat
* Maamehesink
* Roheline sibul
* Meresool
* Viil juustu
* 2 mandariini
* Must kohv





Lõuna ;)

Lõunat sõin ma peale trenni. No tunnike oli kindlasti möödas. 
Mu salatit oli endiselt alles ja otsutasin selle ka nüüd ära kasutada.
Tegin tavalise, kuid imehea tortilla. Kasutasin Lameleib tortilla põhja, mis on täisterast ja väga hea. Sellest varsti ka kirjutan.

Tortilla, salati, tomati ja mandariinidega

* Täisteratortilla põhi
* Hiinakapsas
* Kirsstomat
* Roheline sibul
* Maamehesink
* Meresool
* 2 mandariini





Õhtupoolik ;)

Täna imekombel läks mul kõht natsa tühjaks juba enne õhtusööki.. Tegelikult kava järgi ma võiksingi süüa 4 korda päevas. Kuid teen seda tunde järgi.

Plaan oli minna kooli, seal juua sõbrannaga 1 mõnus peedi/mustsõstra smuuti, kuid mul kand on haiget saanud ja ma ei saa väga kõndida. Ja kooli ma ei läinudki. Jõin selle kodus.

Froosh peedi ja mustsõstra smuuti
Sellel pole mingeid säilitusaineid, ega ka suhkrut. Puhas ja kvaliteetne kraam!

* Froosh peedi ja mustsõstra muuti





Õhtu ;)

No õhtul mul kõht väga tühi ei olnud, kuid ma tahtsin siiski tubli olla ja sõin siiski.

Tavaline hakkliha hautatud juurviljaseguga ja kirsstomatiga

* Hakkliha
* Porgand
* Lillkapsas
* Brokkoli
* Kirsstomat
* Meresool




Vett tarbisin täna miskipärast vähe, kuid muidu olen ise rahul

Bye bye!



Minu teisipäev 24.11.2015 ;) Hakkasin lammutama!


Eilseks olid igasugu haavad lakutud, nutud nutetud, asjade üle järele mõeldud ja minu sees kees mingi viha, mis andis tahtejõudu ja motivatsiooni. Hommikupoole olin eile kodune ja kooli pidin eile alles lõunaks minema. Otsustasin, et teen hommikul trenni kohe ära ja alustuseks mõtlesin, et teen kiirkõnni.

Minu trenn/liikumine ;)

Ilm tundus küll külm ja ei kutsunud mind välja, kuid panin lihtsalt riidesse ja läksin. Aitab, ei mingeid vabandusi. Alguses oligi külm, kuid sellega harjusin ära ja nii ma siis suundusin oma Anne kanali ringe tegema. Väga suurt kiirust sisse ei saanud eile, mul oli suht libe, mu kõnnitossud on katki ja praegu teen vabaajakatega. Väga pahasti on, vajaksin väga uusi spordijalatseid. 

Kuid siiski kõnd oli tempokas, võttis võhmale, külmast keha õhetas kõik ja tunne oli ülev. Sportijaid oli kanali ääres küll ja küll. Ma tahaks tegelikult varem minna, aga endiselt ma ei julge pimedas. Kõik, kes te teate, et seal 5-6-7 ajal veel on sportijaid, palun andke mulle märku.

Esimesel ringil jalad alt valutasid, pealt see sääre osa, kuid see valu kadus kõndides.

Kokku sai kõnnitud 6.87km ja kiirus jäi keskmisel 5.80-5.90km/h vahele. Vahepeal jooksis mul Endomundo ka kokku ja sellest ka kaks pilti, mul on ju klikiaegne telefon ja see ajab mind niii närvi. Aga praegu ma endale uut lubada ei saa, jõulud on tulemas, lapse sünnipäev ja igasugu üritused, pidustused ja bla bla bla. Aga no küll ma hakkama saan ja oma trennid/liikumised ka ära märgitud.

Kokkuvõte:

Kiirkõnd 6.87km






Minu toitumine;)

Hommik ;)

Hommikut ma kohe ei söönud, jõin tassi musta kohvi ja siis läksin kõndima. Koju jõudes jõin ühe  sheigi Diet Protein Combot. Ma ENDISELT ei ole jõudnud seda postitust teha, miks ma neid joon ja kasutan, kuid ma teen seda varsti. 

Jah see pole ehk ideaalne hommikusöök, kuid ma testin selle värgi ära. 

* 300ml Diet Protein Combo shake




Lõuna ;)

Lõunasöögi ajaks olin ma juba koolis. Tellisin lihtsalt koolilõuna.

Seal oli lihtatükkidega kapsahautis, toorsalat ja kartul. Ma ei telli tavaliselt kunagi kartult, ma ei söögi eriti kartult, kuid ma ei tea, mis mul hakkas ja nii palju ka veel. Tegelikult oleks kahest ju piisanud, nii ütles mulle ka mu toitumisnüustaja. Aga no mis seal ikka, vaevalt see paar kartulit mind kuidagi suuremaks tegi.


* Keedukartul
* Kapsas
* Tailiha
* Porgand
* Tomat
* Hiinakapsas
* Kurk
* Sool/pipar




Õhtu ;)

Õhtuks olin ma meeletult väsinud ja tahtsin nii koju voodisse. Ma isegi telekat ei vaadanud eriti. Lihtsalt veidi netis ja vajusin unne. 

Tahtsin ma miskit kiirelt süüa ja tegin endale kiire salati. Pildil on 2 mandariini, kuid pistsin kolmanda ka veel põske.

Maamehesink salatiga

* Maamehesink
* Hiinakapsas
* Tomat
* Roheline sibul

* Meresool
* 3 mandariini




Vot selline oli minu teisipäev.

Bye bye!


Minu esmaspäevane kaalumine 23.11.2015 ;)


Hommik! Väljas sajab laia lund, vähemalt Tartus. Olen juba 04.30st üleval, proovisin magama uuesti jääda, kuid no ei tule seda und mitte kuskilt. Kirjutan siis oma postitused ära. Kõht on ka tühi, kavatsen täna korraliku hommikusöögi süüa.

Eelmise nädala sellist üldist kokkuvõtet ei tulegi. Trenni ma ju eelmisel nädalal ei teinud, samuti ei liikunud märkimisväärselt. Toitumisega oli nagu oli. Jah ka ise tõdesin, et ma söön vähe ja nädalalõpuks olin ma üsna nördinud ja kurb. Kirjutasin ka teile selgituse, kus üritasin end natuke avada: ET KAS MA SIIS NÄLJUTAN ENNAST? (LINK). Mu eelmine nädal lõppes üldse kurvalt nii kaalulangetamise, kui ka isikliku eluga seoses. Aga nutud on nutetud ja pea on taas püsti ja lets do it.

Eelmisel nädalal näitas kaal 89kg. Üleeile, esmaspäeval näitas kaal aga 87.8kg. Nädalaga kadunud 1.2kg. Mina olen üli rahul, olgu ta siis mille arvelt iganes langenud. Kuid sellist kaalulangust ma vajasin väga.


Minu kaalumine:

09.02.2015-117kg

16.02.2015-113kg

23.02.2015-111kg

08.03.2015-108.04kg

16.03.2015-106.55kg

30.03.2015-104kg

08.04.2015-102.4kg

13.04.2015-101.9kg

20.04.2015-100.7kg

27.04.2015-99.8kg

04.04.2015-98.5kg

10.05.2015-98.6kg

18.05.2015-97.4kg

25.05.2015-96.7kg


31.05.2015-96kg

08.06.2015-95.8kg

15.06.2015-95.9kg

22.06.2015-94.7kg

29.06.2015-94.3kg

06.07.2015-94.5kg

13.07.2015-96kg

20.07.2015-95.2kg

27.07.2015-94.5kg

03.08.2015-93.6kg

10.08.2015-92.5kg

07.09.2015-90.7kg

14.09.2015-90.5kg

21.09.2015-90kg

28.09.2015-89.8kg

05.10.2015-88.5kg

19.10.2015-90kg

26.10.2015-89.kg

02.11.2015- 88.4kg

09.11.2015- 88.4kg

16.11.2015- 89.kg

23.11.2015- 87.8kg


Kokkuvõte: 

Eelmisel esmaspäeval     89kg
Sellel esmaspäeval       87.8kg
Nädalaga kaotatud         1.2kg

Nüüd on siuke lugu, et ma ei taha enam negatiivseid mõtteid üldse. Ma ikka üldiselt olen naeratav ja postiivne ja elujaatav inimene. Vahel kisub kõik nii nutuseks ära, et mul hakkab sellest paha. Ma tahan olla särav ja rõõmus ja postiivne naine, kes naudib elu ja kõike, mida ma teen. 

Oeh mulle ikka nii meeldib lumi, imeline aeg on tulemas, jõuluootus jne...

Bye bye!

Teisipäev, 24. november 2015

Et kas ma siis näljutan ennast?


Ma olen tahtnud juba mitu päeva seda postitust kirjutada, peas tiirlevad erinevad mõtted ja neid on ilmatu palju. Tahaks öelda seda, tahaks öelda toda. See postitus tuleb vist pikk, kindlasti suht ligadi-logadi, kuid ma kirjutan otse südamest ja täpselt nii nagu tunnen.

Tegelikult on mul nii hea meel, et minu ümber on nii palju hoolivaid, muretsevaid inimesi. Neid, kes viitsivad anda soovitusi, kirjutada mulle kirju/kommentaare. Neid, kes viitsivad kaasa elada ja on tunda, et on ka muretsemist ja hoolimist. Teid on tõsiselt palju ja vabandan, kui ma ei ole jõudnud kõigile vastata, kindlasti ma üritan seda ja vastused saavad kõik.

Eelmisel nädalal oli tuline arutelu selle üle, et ma söön liiga vähe ja siit-sealt kõlas ka ütlemisi: Merlin näljutab ennast! Kuidas sellega siis on, kas ma näljutan ennast? Ei mu armsad lugejad, ei kindlasti ma ei näljuta. Vähemalt mitte teadlikult, tahtlikult ja eesmärgiga kaalust alla saada näljutades. Vastus on 100% kindel ei. Vähemalt ei kavatse ma sel moel hakata alla võtma jne. Kuid ma nõustun väidetega, et ma söön vahel liiga vähe. Kindlasti mitte iga päev, on ju täiesti ilusaid postitusi, kus mul on täiesti normaalne kaloraaž ja kogused. Kuid jah ma olen nõus, et on päevi, kus minu toidupostistus on tõsiselt kurb, hirmuäratav ja jäyab mulje, et ma näljutan ennast.

Miks ma söön vahel liiga vähe? Tooksin teile välja mitmeid selgitusi.

1) Vahel mul ei ole lihtsalt isu. Eriti siis, kui mul on kiire ja tegus päev, kus ma pean jooksma sinna/tänna, pean ajama asju, käima koolis. Eriti, siis kui mu päevas on palju suhtlusi ja inimesi. Siis mul lihtsalt ei lähe kõht tühjaks. No ei lähe, ma ei tunne nälga. Vahel ma lihtsalt sööngi, sest ma pean ju. Hommikuti on mul kõht väga harva tühi, kuid ma tean mõistusega, et hommikusöök on tähtis ja ei vaidlegi vastu teile ja ei õigusta end. Tundub kummaline, et nii paks inimene ja ei ole isu!? Paraku nii on. Siinkohal mängivad rolli ka tujud/emotsioonid, kui ma olen väga õnnelik, siis mul pole isu, ja ka kurvastades pole. Ja ma tõesti lihtsalt ei sunni end, kuid pole isu.

2) Kuna ma olen aastaid dieete erinevaid pidanud ja enne seda teekonda ka end näljutanud, siis pean tunnistama, et sööma harjumine/õppimine oli minu jaoks väga väga raske. Kui inimene pole pm terve oma teadliku elu hommikust söönud, siis ei saagi loota, et see mulle järsku jubedalt meeldima hakkaks. Kuid on hakanud, on päevi, kus ma naudin hommikusööki. Kui inimene on ikka palju palju aastaid pidanud erinevaid dieete, talle on rõhutatud, et jumala eest ära söö nii palju, sa oled niii paks, siis paraku sellised hirmud ja harjumused jäävad külge ja vahel löövad nad ka praegu välja. Mõistusega ma ju tean, et sööma peab jne ja ma seda teengi, kuid pean tunnistama, et vahel need hirmud löövad taas välja.

3) Miks mul tekivad taas sellised hirmud, sellised kartused? Sest peale teie, kes te mulle heast südamest kaasa elate, peale teie armsate ja hoolivate lugejate on ka palju neid, kes mind vihkavad, kes soovivad mulle südamest halba. Et ma murduksin ja alla annaksin. Ma ei lase enam negatiivseid kommentaare ülesse, ma ei loe neid kõiki enam, kuna need teevad haiget. Väga ähvardavad/solvavad/ülbed saadan ma edasi uurijale. Kuid selliseid kommentaare tuleb anonüümsetelt palju. Nt: sa oled kohutavalt rõve, sa oled nii paks, sa ei ole midagi muutunud. lehm, sa võiks Anne kanalisse uppuda jne jne jne jne...Neid on erinevaid ja palju, siis sellised kommentaarid on teinud mulle haiget, ma olen vaadanud peeglisse ja olen mõelnud, krt ma olen jah paks ja kole ja neil on õigus. Paksus on mulle hell teema, olen sellepärast aastaid nutnud ja hingevalu tundnud ja, kui keegi tuleb praegu ütlema mulle, et kõik, mida ma teen on mõtetu jne, siis ma kohe tahan näidata talle, et rsk oota sa. Ja siis olengi jätnud toidukordi vahele, või vähendanud kaloraaži. Vihast ja pisarates. Jah see on nii rumal eks, praegu ma saan sellest nii hästi aru, kui loll ma olen, kuid sellised hetkel ei mõtle.

4) Ja vahel on mul lihtsalt olnud kiire. Paljud kirjutavad, et no issand jumal, töötu inimene, kuidas sul saab kiire olla. Aga on, ma tegelen väga paljude asjadega. Kodu, lapsed, erinevad huvid, kool, sõbrad. Päris niisama ma ei istu ikka küll. Mul on vähe päevi, kus ma lihtsalt lebotan või ma ei tea, mida iganes teen. Ma leian, et mul on õigus valida, milliseid tegevusi ma oma blogis, instas või jumal teab kus kajastan. Kui ma tahan ja tunnen, et võiks kirjutada, siis seda ma teen ka. Kiire, on rumal vabandus, kuid nii see on. Kui tahta, siis kindlasti ma leiaks aja, et süüa ka.

Mul on olnud selle toitumisega väga palju erinevaid kiikse. Ma ei ütlegi, et mul mingit häiret pole, kindlasti ma kaldun toitumishäire suunas. Kuid ma pakun, et ma olen natuke paranenud.

Toon välja mõned näited, millest ma olen üle saanud, peaaegu.

1) Ma ei söönud aastaid peale kella 18. No vahel ikka sõin ka, kuid kui mul oli see dieedi periood, siis ma ei söönud. Mulle õpetati nii, see oli minu jaoks üks kõige tähtsaim reegel kaalujälgimise jaoks. Kui mul oli käsil parasjagu õhtusöök. Kell oli 17.58/59, siis oli kaks varianti, ma kas sülitasin toidu välja ja mu elu jätkus, või kui kell lõi juba 18.00, puhkesin ma nutma ja minu jaoks oli mu dieet rikutud, see oli ränk. Ma ulgusin, mälusin oma toitu ja siis muudkui sõin juurde ja juurde ja kõike, mida sain. Terve õhtu nutsin ja sõin, sest kõik oli rikutud. Mõtlesin, et homme on uus päev ja alustan taas. See oli kohutav kiiks, see segas nii palju mu elu. Nüüd sellist asja pole, alguses ma kartsin küll süüa peale 18, kuid nüüdseks ma söön ka kell 22 õhtul, kui ma varem ei jõua koolist nt koju. Mind ei häiri see üldse. Mitte üldse!

2) Mul olid kindlad piirid, kellaajad, kuhu pidi mahtuma lõunasöök ja õhtusöök. Hommikust ma ei söönud, sellega ei olnud ka mingeid piire. Lõuna söök pidi mahtuma kella 11-13 sisse ja õhtusöök 16-18 sisse. Ei minutitki varem, ega hiljem. Ma ei suutnud leppida teisiti, mu aju ei suutnud. Kui juhtus piiridest välja mingi söömine, oli taas dieet rikutud ja kukkusin taas õgima, nuttes ja oodates uut homset. Seda enam ei ole. Ma söön, siis kui saan, kui on aega ja pole mingeid piirnaguid, rõhuvaid kellaaegu. Ma püüan oma toidukorrad normaalsete vahedega jaotada ja ma olen sellest kohutavast piinastr täiesti prii. Uskumatu. Aastaid olin ma selle küüsis.

3) Ma ei jaganud toitu/jooki kunagi, ma pidin täpselt teadma, palju ma söön, mitte just kaalult, kuid kui ma ostsin prae, siis ma pidingi selle prae ära sööma. Kui ma ostsin pudeli vett, siis ma pidin selle pudeli täpselt ära jooma, Ma ei saanud iial juua/süüa vähem, või rohkem. Kui sõbranna haaras mu taldrikust ampsu kartult või pudelist lonksu vett, siis see taas rikkus mu dieedi, mu peas oli kõik sassis ja vsjo. Nutt lahti ja õgimine ja uus homme. Ma ei olnud kade, oi ei, ma olen väga väga väga lahke inimene, ma võisin osta talle prae või selle pudeli vett, kuid minu omast võtta ei tohtinud. Kuigi kui mõelda, siis ma oleks ju võinud rõõmus just olla, kui ta mu taldrikut vähendas. Vott, pea aga nii ei mõelnud. Sellest olen ma ka nüüdseks vist lahti saanud. Ma küll söön kindla taldrikutäie, kuid pole enam nii range ja jagan ka. 

Mainin siinkohal ära ka, et alati ei juhtunudki midagi, vahel läks normaalselt kõik edasi, kuid enamasti ikka juhtus. Selliste kiiksudega aastaid elada, võidelda, see oli julm. Ma ei tea, mis kontroll või enesepiin see oli. Ma ei tea siiani, millest see mul oli. Kuid ma olen  selle 10ne kuuga väga palju püüdnud, õppinud ja oma elu muutnud. Jah mul tuleb sisse eksimusi, kindlasti tuleb neid veel, kuid ma tean, et raskemad ületused on ületatud ja nüüd tuleb lihtsalt jätkata kiiksuvabalt ja tervislikult. Ma ei hakka lubama, et ma ei eksi. Kuid ma annan endast kõik.

See 10 kuud on mulle olnud igas mõttes üks kuradima raske eneseületus. Ma pole iial end nii palju avastanud, anaüülisnud jne.  Ma lootsin, et aastaga on kõik korras, olen oma ideaalkaalus jne, kuid kõigepealt pidin ma siiski terveks saama. Õppima armastama iseennast, elu ja head toitu. Ma ei uskunud, et see teekond saab olema nii emotsionaalne ja keeruline, täis rõõmu ja samas pisaraid. Ma ei arvestanud selle kõigega. Kuid ma armastan seda, mida ma teen, oma blogi ja ma ei kavatse ka lõpetada.

Ma ei näljuta end, ma ei taha langeda samasse mudasse tagasi ja annan endast kõik, et edaspidi te väga kurvastama ei pea, kuid kindlasti ma eksin veel... Sest ma olen lihtsalt inimene...

Loodan, et see jutt ei tulnud väga segane. Loodan, et te natuke mõistate mind ja loodan, et edasi on kõik ainult postiivne!!!

Teie Merlin koos oma heade ja veadega!
Kallistan!