Ajakirja Fitness Hers konkurss BFit 2 kuuga rannavormi ongi läbi...

Just saatsin ka mina PÄRAST pildid ära ja minu jaoks on see võistlus ka lõppenud. Ma ausalt ei teagi, mida ma hetkel tunnen, muidugi ma rõõmustan, ma tegin midagi hulljulget ju. Ma alles alustasin spordiga, alles hakkasin tegelema kaalujälgimisega ja üsna suurelt kaalult ja kohe siis vaja võistlema hakata. Mulle aga oli see väga oluline. Esiteks see tohutu motivatsioon ja tahtejõud, sa osaled avalikult kuskil ja saa ei saa lolli mängida. Aga kuna minu kaalulangetamine on minu suur suur unistus ja see teema on minul niiii südames ja ma teen seda siiraste emotsioonide ja soovidega ja oma hingega, siis saan öelda, et antud konkursil osalemine andis tagasi mulle minu jõu ja usu iseendasse. 

Jah ma ei saanud kahe kuuga rannavormi ja see oleks ka ilmselt võimatu aga ületasin iseennast. Tähtis ei ole siin kohal ainult välimus, toetajad ja tähelepanu. Kuigi see, kui palju armast tähelepanu ja tagasisidet mulle tuli, ka see oli nii armas ja andis jõudu. Tähtis on aga ka see, et ma sain tegeleda asjaga ka enda seest poolt ja sain selgeks mõelda oma hingehaavad, mida on mulle tekitanud suur kehakaal. Ma ei karda enam, ma ei häbene oma keha ja ma tean, et protsess käib ja iga päevaga olen ma sammuke lähemal oma unistuse keha juurde. Kuid juba praegu, kus ma oma pildid olen avalikult letti löönud ja tunnistanud oma suurt kaalu ausalt ja otse, tunnen ma end palju paremini, natuke ilusamana ja sportlikumalt.

 Ma olin väga katkine inimene, ma häbenesin minna trenni, jalutama, ujuma...Ma häbenesin minna mööda vanadest tuttavatest, kes mäletasid mind saledamana. Ma häbenesin vaadata peeglisse. Ma nutsin end õhtuti magama, ma vihkasin on keha. Ma tahtsin olla ilus, terve ja sportlikum naine taas ja nüüd ma seda natuke juba olen. Täna lõppes konkurss aga siin ei lõpe minu teekond. Minu unistus -60kg läheb edasi ja kuni võiduka lõpuni. Veebruaris alustasin nagu te teate 117kg, BFit konkursi alguses kaalusin ma 104kg ja tänaseks kaalun ma 96kg BFit konkursi ajaga võtsin ma alla 8kg;) Wohoo. Minu eesmärk ja suur soov on aga kaaluda  60-55kg...

Mis ma olen siis teinud? Ma üritan üle päeva/kahe käia jõusaalis, seal teen ma erinevatele lihasgruppidele erinevaid jõuharjutusi, peale seda kindlasti otsa kardiot, kas sõidan ratast, kõnnin ja kummagile neist otsa sõuan ka, sõudmine on mu lemmik. Ma käin kiirkõndi tegemas, enamasti korraga 7-8kg ja mõnusas tempos, et annaks ikka tunda, joosta ma veel ei julge. Ma jälgin oma toitumist. Mul on Signessa Kalmuse toitumiskava ja üritan seda kogu südamest ka jälgida. Ma söön väga mitmekülgselt ja mõnusalt värskelt ja 4 korda päevas. Tean nüüd, et hullud dieedid ja muu jama ei vii mind kuskile, ainult süües saledaks. Ma lähen igale poole kuhu võimalik jala, ma naudin kõndimist, liikumist ja ma ei armasta enam diivanil lösutamist. Ma tahan elada, teha lastega vahvaid asju ja nautida seda, et ma jõuan aina rohkem iga päevaga. Isegi koju treppidest ma jooksen ülesse. Aprillis olin ma tegelikult tublim, siis oli mul ka rohkem aega, käisin iga päev kõndimas ja peaaegu igapäev ka trennis, mais juhtus aga see, et koolilõpp tuli kätte ja mina rumal jätsin KÕIK oma asjad viimastele nädalatele. Mai kuu on läinud mul untsu igas mõttes, kuid olen teinud trenni ja käinud kõndimas ikka aga mul ei olnud kindlat plaani ja kava, tegin siis, kui sain ja aega kuskilt napsata sain. Tean, et oma süü ja omad vitsad peksid. Aga mis teha, mis tehtud see tehtud. Nüüd tuleb haavad puhtaks lakkuda ja edasi minna. Õnneks saan nüüd täielikult oma keha treenimisele ja õigele toitumisele pühenduda. Ma jätkan kindlasti jõusaaliga ja kardioga seal. Kindlasti terve suve kavatsen ma mööda terviseradasid liikuda nii kõndides, rattal, kui ka rullikatega ja loomulikult ujuda-ujuda ja veelkord ujuda;) 

Sport ja tervislik toitumine on saanud minu igapäevaseks osaks, ma jumaldan seda ja see on saanud elustiiliks;)

Vaatame siis nüüd need numbrid üle:

* Rind- aprillis 115 / mais 104
* Talje- aprillis112 / mais 106
* Puus- aprillis 123 / mais 115
* Reis- aprillis 70 / mais 65
* Kaal- aprillis 104kg / mais 96kg


Antud võistluse jaoks ma ei saa muuta enam midagi. Natuke tunnen, et oleksin võinud veel rohkem pingutada ja veel rohkem endast anda. Aga ma pean ka oma lapsi, kooli ja muud elu tähtsaks ja antud juhul langes kõik niii kokku. Aga ma tegin selle ära, ma ületasin ise ennast. Ja see tunne on võimas!!! Ma olin 100+ naine ja raskelt rasvunud. Mul oli hing katki ja kohutav hirm ja häbi. Kuid iga kiloga ja iga cm-iga mis mu kehast kadust, iga selle tundega sain ma tugevamaks!!! Kallid naised, kordan veel, seda tunnet ei ole võimalik kuidagi kirjeldada, see tunne on ülim. Palun andke endale võimalus, midagi sellist tunda ja kogeda. Ärge kartke enda elu muuta, ärge häbenega treeningsaale ja tervisiradasid, eiii...Hakkake lihtsalt pihta, nagu tegin seda mina ja ma tean, et te ei peatu iial, kui saate seda ülimat tunnet tunda. Palun südamest lausa teid.

Ma tänan ajakirja Fitness Hersi, et ma sain midagi sellist kogeda, ma tänan teid südamest. Mis iganes see tulemus ka on, minu öökapil hakkate te alati olema;) Ma tänan oma kalleid lapsi, sõpru, eriti oma parimat sõbrannat Lyd, ja tuttavaid, kes on minuga kogu aeg, kes ütlevad iga päev mulle, et nende jaoks olen ma juba võitnud. Ma tänan facebooki grupi "Süües Saledaks" naisi, te kõik olete mulle seal niii toeks olnud, kuigi ma olen vahel nii jonnakas ja põikpäine. Ma tänan Sind Signessa, kes mind alati oma vahvate ütlemistega maa peale tood ja alati naeratama paned ja oled nõus aitama mind.  Ma tänan teisi armsaid blogijaid, kellega me üksteist innustame, julgustame ja üksteisele kaasa elame ja loomulikult teid, mu kallid lugejad. Aitähh, aitähh, aitähh :) Sõnadesse on seda kõike raske panna aga teadke, et ma olen õnnelik, et te mul olemas olete.

Kõik naised, kes te sel võistlusel osalesite, te tegite midagi väga hulljulget. Me koos tegime. Te olete supper ägedad naised ja me kõik koos oleme juba võitnud.

Aitähh kallikesed;)


Minu tänased pildid siis:

Minu võistluse alguse pildid siis:

My road, my dreams, my life...

Ma saan juba pikemat aega kirjakesi, kommentaare, mis on iroonitsevad, mõnitavad ja isegi kurjustavad. Teemaks, siis minu kool. Mõnele kohe ei mahu hinge, et miks ei kirjuta ma oma blogis sellest, et ma lõpetan alles 10ndat klassi, miks ma kasutan sõnu koolilõpp, kiired ajad, miks ma ei kirjuta välja, et mina 31a vana naine lõpetan alles 10ndat klassi. 

Kõigepealt ma küsiks, aga miks ma peaksin? Ja mis vahet sel on, kuidas ma end väljendan, kasutan lauset, mis parasjagu suupärane ja pähe tuleb. Ammugi ei ole ma vastupidist väitnud, et ma käiks jumal teab, mis kõrgkoolis ja õpiks jumal teab mida. Kui on küsitud, mida ja kus õpin, siis vastan ka kenasti, et 10ndas klassis ja käin Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis.

Teiseks, miks ma peaks oma blogis üleüldse oma koolist rääkima, või täpsustama oma haridustaset. See on kaalulangetus, toitumis ja spordiblogi. Kui ma jooksvalt kirjutan ka oma muudest tegevustest, siis kindlasti ei ole mul kohustust kõike üksikasjalisest täpsustada. See on minu blogi, minu postitused, minu elu. Aga, kuna ma ei jaksa ja ei soovi mingeid negatiivseid kirjakesi ja kommentaare enam lugeda, siis kirjutan teie soovil(kes mulle pidevalt, meelde tuletate, et ma käin 10ndas klassis) ka kõigile teistele sellest nö eriti tähtsast ja olulisest faktist.

Mina Merlin, kahe lapse ema, 31a aastane naine käin Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis,10ndas klassis. Hetkel tegelen ma selle lõpetamisega. Ma sain väga noorelt emaks ja kunagi jäi kool pooleli. Elasin pereelu, abiellusin ja ei olnud otsest vajadust selleks. Loomulikult mõtlesin ma ka tol ajal, et võiks ju ära lõpetada, sest minu unistus on alati olnud ülikool ja haridus. Aga ma käisin tööl, mul oli lihtsalt elu selline, et tee ei viinud kooli. Minu kooli ajast on möödas 15a ja sel suvel ma mõtlesin, et nüüd aitab, ma tahan lõpetada keskkooli ja viia täide oma lapsepõlve unistused. Suure hirmuga viisin ma sisse dokumendid ja astusin 10ndasse klassi. Algul mul oli häbi seda tunnistada, aga hiljem sain ma aru, et see on siiski au asi, et ma selle tee üldse lõpuks ette võtsin. Teile, kes te nii palju pead murrate, kuidas ikka nii vana saab 10ndas käia, siis teadmiseks, on palju vanemaid. Mina olen uhke enda üle, nende üle ja tean, et meie lähedased/tuttavad ja asjaga seotud ka on uhked.

Jah mul on hetkel väga raske, koolist on 15a möödas ja järsku iga päev koolipingis ammu unustatut õppida, on raske. Harjuda selle kõigega. Kahjuks lõpuks muutusin ma ka natuke laisaks ja tuli palju rumalaid puudumisi sisse aga võtsin end kokku ja palehigis vastan tegemata töid ja pingutan, et lõpetada 10nes klass ja minna edasi oma armsate klassikaaslastega 11ndasse klassi. Nad on supper inimesed ja ma olen õnnelik, et ma just sellesse klassi sattusin. Aga ma saan hakkama, ma poleks endale andestanud, kui ma nüüd 15a hiljem oleks jälle oma unistused ära rikkunud. Ma pingutan ja pm ongi see tehtud. Ma annan kõik, et ka järgmised 11 ja 12 klassi lõpetada ja annan kõik, et astuda sisse ülikooli.

Loomulikult kiidan ma teid, kes te olete järjest kõik koolid lõpetanud ja ammuilma juba kõrgharidustega, aga milleks on vaja iroonitseda ja mõnitada sellist asja? Mul on emotsionaalselt ju niigi raske, lõpetada 10nes klass, langetada kaalu, tegeleda lastega, et ka nemad oleksid edukad oma klasside lõpetamisega, pluss ka muud kodused/igapäevased olmeasjad. Ise ma selle teen valisin jah, aga ära tule sina mulle näpuga näitama, või minu unistusi nullima. Mina teen oma asja ja poole aasta jooksul päris paljut saavutanud. Ma lõpetan 10ndat klassi, ma olen leidnud tee spordini, olen saanud üle oma toitumishäirest, ma olen langetanud kaalu üle 20kg. Ma kasvatan lisaks lapsi ja vastutan meie 3e elukese eest üksi. Jah ma peaksin oma vanuselt juba olema ei tea kus, tegema jumal teab mida. Aga see on minu elu, minu saatus ja mina käin oma rada. Ja miks kirjutad sa anonüümselt? Kui sa oled valmis teist arvustama nii ja leiad, et sa oled palju tublim, siis kirjuta ka oma nimega;)

Mitte kunagi ei ole hilja muuta oma elu, mitte kunagi ei ole hilja alustada tööd oma unistuste nimel ja mitte kunagi pole hilja viia oma unistused täide...Olgu see kaalulangetamine, kooli lõpetamine või mis iganes...

Ma küsiks parem vastu, "Mida Sina oled selle paari kuuga oma elus saavutanud?". Tegelikult ma ei tahagi teada, sest ka Sinul on õigus olla uhke oma elu üle...Aga ära kunagi naera välja teise unistusi ja pingutusi, olgugi see siis üks 31aastane  10nda klassi lõpetaja.

Kahe aasta pärast on meie peres sel ajal suur pidude aeg. Minu noorem tütar lõpetab algkooli, vanem tütar põhikooli, mina keskkooli. Me seisame kõik oma aktustel, tunnistused käes, printsessi kleidikesed seljas ja oleme rõõmsad ja õnnelikud. Ma olen siis uhke oma laste üle ja uhke ka selle üle, et neil on keskharidusega, sportlik, terve, ilus ja sale noor ema.

See on minu unistus, mida ma vaikselt täide viia püüan...Ja neile mõnele usinale kirjutale loodan, et tõin nüüd rahu südamesse, ja kõik on nüüd teadlikud, et ma lõpetan alles 10ndat klassi...

Teie Merlin...

Minu eilne trennikene 26.05.2015 ja väike mäng lugejale;)

Nii tahtsin juba eile kirjutada blogisse aga no ei jaskanud enam õhtul. Varsti varsti varsti olen ma täiesti vaba nagu lind. Ootan seda aega väga, et saan teha asju(trenni) täpselt, siis kui mina ise tahan. Aga omad vitsad peksavad ja aasta logelemised tuleb nüüd tasa teha. 

Hommikul olin ma vanema tütrega kodus ja kasutasin teda kohe kõhulihasteks ära. Istus mu jalgadel ja tegin 20 tõstet. Kindlasti peaks/võiks rohkem aga noo eile oli nii. Kodus meeldib mulle ka juba ammusest ajast jalatõsteid teha. Asetan enda ette toolidevirna, kõrgus peaks olema nii, et jalg vastu ei lähe(ei löö ära jalga) ja siis tõstad üht jalga üle selle ja pärast teist. Oluline on, et hoiad sirget selga, kõht sisse, rind ette ikka:D Mina teen praegu nii 15tk kummalegi jalale ja minu kints annab küll tunda. Aga hakkan rohkem tegema. Kunagi ammu ammu aastaid tagasi tegin ma mingi kaks nädalat nii ja jalg muutus oluliselt. PÄRISELT, proovige, lihtne ja mõjub;) Selline kodune trennike, siis hommikul. 

Õhtupoolikul läksin ka MyFitnessisse. Logistika ja aja pärast taas kesklinna aga mulle seal meeldib VÄGA. Eile tegin jälle kõik lihased jõusaalis läbi. Kõige rohkem treenisin käsi aga seekord valisin kergemad raskused ja täna pole midagi tunda kätel. Tegin ka jalale natu ja loomulikult ka kõhule. Kodune tõste ja trennis kõhule tehtu, annab aga tunda küll täna. Aga ülakeha raskused muudan raskemaks tagasi, kahtlane olla kohe, tegin tund aega jõusaalis trenni ja ülakeha ei anna märku endast täna. Kordusi tegin  ikka igal masinal 3x10. Täna tõstan ka kordusi. Mulle meeldib ikka rohkem valu tunda, siis on trenn tõhusam ju? Kokku siis jõusaali umbes tunnike. Pärast seda sõitsin ka ratast 30min.

Minu päeva kokkuvõte:

* Kodune tõste 20x kõhulihastele
* Jalatõste üle tooli 2x15
* 1h jõusaalis(kõik lihasgrupid)
* 30min ratast

Ahjaa eile spordiklubis juhtus ka midagi meeldivat. Ma pole kõiki neid jalale mõeldud masinaid proovinud ja eile jäin ühega jänni aga üks väga kena noormes tõttas mulle kohe appi(MA EI KÜSINUD) ja näitas ette, kuidas ja mis. Aitähh, aitähh, aitähh Sulle;) Olen väga rõõmus, et jõusaalikutid on sõbralikud ja abivalmid!!!

Paar pilti ka minust:

Kes viitsib minu tooliharjutust kodus iga päev järgi proovida, palun andke tagasisidet, kas siia kommentaariumisse või meilile;)  Aga teeme nii, et proovid 2 nädalat, mõõdad ära enne kintsu ja pepsi cm-id;) Kahe nädalapärast anna mulle teada, kuidas läks, mitu tõstet lõpuks tegema hakkasid, kas meeldis ja mitu cm-it vähenes. Lõbusamale loole ja proovijale minu poolt ka väike kingitus;)

Bye-Bye kullakesed;)

Ajakirja Muscle&Fitness Hers Eesti konkurss BFit 2 kuuga rannavormi, hakkab lõpule jõudma...

Nende facebooki lehelt võis juba eile lugeda uudist: KONKURSS BFit hakkab lõpusirgele jõudma ning osalejad on juba saatamas oma finaal-pilte. Kuu lõpus läheb aeg lukku ning me hakkame valima võitjaid - meie proffidest žürii ning teie, armas publik otsustab järgmised võitjad: üldvõitja (valib žürii), publikulemmik (hääletus FBs) ning parim sooritaja (valib žürii). Täpsema info tuleb meie kodulehele www.hers.ee ning seniks jälgige meie võistlejaid ja nende tegemisi, blogisid siit: http://hers.ee/page-content-wit…/bfit-konkursi-enne-galerii/

Nagu te teate osalen ka mina seal. Aga minus on tekkinud niiiiii suur hirm, et ma kohe ei tea. Kas ma olin piisavalt tubli? Kas ma andsin endast kõik ? Jaaa mu kaal langeb kenasti, ka cm-id vähenevad, nagu mulle üks armas lugeja kirjutas, pole ma enam varsti rasvunud, vaid ülekaaluline KMI järgi. See kõik on niii vahva. Loomulikult ka pilte vaadates on näha, et ma ei ole enam see naine, kes kuid tagasi. Mu riiete nr on vähenenud jne jne jne. Aga hirm on ikka. Hommikul nende armsat kirja postkastist leides, tulid mul taas pisarad silma. Need on hirmu ja rõõmu pisarad koos. Sest sisimas olen siiski ju võitnud. 117kg naisest on saanud ca 96kg naine. Ma olen julgenud midagi muuta, midagi ette võtta ja ma sisimas olen uhke.  Pikk tee on veel käia aga suur algus on tehtud :)

Hoian pöialt kõigile naistele ja elan kaasa kõigile ja tõesti siiralt kohe ;) Sest see on piisavalt suur julgustükk ja me kõik oleme juba tegelikult võitnud ;)

Oma pildid saadan ma pühapäeval neile ja siis jään lihtsalt ootama ;)

SIIT SAAT LUGEDA MINU KANDIDEERIMISESTJA SIIN KA ENNE PILDID : BFIT 2 KUUGA RANNAVORMI ;)

Natuke nädalavahetusest ja minu esmaspäevane kaalumine 25.05.2015;)


Nädalavahetus oli mul tore, veetsin aega perega, sõpradega, eurovisoon, natuke liikumist, natuke trenni ja head toitu;)

Laupäeval ma siiski ei osalenud maijooksul. Kuid otsustasin need 7km siiski ära teha. Laupäeva hommikul olin ma väga energiline ja indu täis ja läksin siis kohe kõndima. Juhtus aga kurb asi, Anne kanali juurde jõudes, hakkas mul halb. Paanikahoog või ma ei tea mis. Süda kloppis, hingata ei saanud, külm higi lahmas ja vasakuspooles olid tugevad torked. Mul tekkis tohutu hirm ja hakkas nii paha, et kutsusin kiirabi. Kõik näidud aga olid korras, vererõhk ok, pulss ok ja veresuhkur ka ok. Ja olin ka normaalselt söönud. Kiirabi arvas, et stress ja ülepinge, anti keele alla tablett ja sõidutati mind koju.Panin aja perearstile, ja soovin teha täieliku kontrolli, kas ja kui palju ma võin sportida. Tollel päeval ma tegelikult ei oleks tohtinud midagi füüsilist teha aga ma niiii tahtsin need 7km ära kõndida ja õhtul üritasin uuesti. Läksin koos vanema tütrega ja jalutasime rahulikult. Ja tehtud see saigi.

Näitan ka laupäeva toitumist seekord teile. Pühapäeval oli see päev, kus veetsin aega sõpradega väljas ja ei pildistanud midagi.

Lõuna;)

Õhtupoolik;)

Õhtusöök;)

Nagu ka kõik Eesti inimesed, elasime ka meie Stigile ja Elinale kaasa. Vaatasime perega eurovisiooni. Minu meelest oli päris palju häid laule sellel aastal. Peale Eesti meeldis mulle ka Venemaa, Läti, Ungari, Rootsi, Albaania ja vist oli Rumeenia. Natuke kurvaks tegi Eesti 7mes koht aga ikkagi tubli tulemus;) Elina ja Stig, te olite tublid ja olen uhke. Laupäeva õhtul jõin ma ka veini ja ka hiljem sõpradega tarbisin alkoholi. Paha- paha aga kirjutan nii, nagu asjad on. Olen lihtsalt inimene siiski.

Pühapäevane trenn;)

Pühapäeval käisin ma õhtul kesklinna MyFitnessis. Ilusa ilma tõttu oli saal päris tühi. Sain mõnusalt mässata.
Seekord käisin läbi, siis kõik masinad, erinevatele lihasgruppidele mõeldud. Kuid miskipärast andsin ikka kätele rohkem vatti. 1tund ja 15min jõusaalis, siis 30min ratast ja 15min sõudmist. Ma armastan sõudmist ja tahan ikka rohkem ja rohkem jõuda. Käisin ka saunas ja õhtul olin läbi nagu lätiraha...

* 1tund ja 15min jõusaalis(erinevad lihasgrupid)
* 30min ratast 
* 15min sõudmist

Keha annab täna mõnuga tunda, trenn oli tõhus;)

No nii minu kaalumise juurde siis;) 

Eelmine nädal näitas kaal 97.4kg. Täna näitas minu kaalukene aga 96.7kg. Nädalaga kaotatud 0.700g. Jah ma pean olema õnnelik, et langes aga eks ma ikka ootan natuke rohkemat. Tean, et see on normaalne ja tervislik langus aga ikkagi...Ma pean õppima ikka rõõmustama pisiasjade üle...Kaal ju langes, ma ei võtnud juurde. 


Minu kaalumine siis:

09.02.2015-117kg

16.02.2015-113kg

23.02.2015-111kg

08.03.2015-108.04kg

16.03.2015-106.55kg

30.03.2015-104kg

08.04.2015-102.4kg

13.04.2015-101.9kg

20.04.2015-100.7kg

27.04.2015-99.8kg

04.04.2015-98.5kg

10.05.2015-98.6kg

18.05.2015-97.4kg

25.05.2015-96.7kg


Bye-bye kallid lugejad ;) 

Eesti blogiauhinnad 2015;)

Tänaseks on hääletus lukus ja kõikidele nominentidele saadetud ka kutsed auhindade jagamisele ;)

Tahtsin tänada kõiki oma armsaid lugejaid ja kaasaelajaid. Kas ma sealt auhinna koju toon või ei, see polegi niii tähtis. Tähtis on see, et mind on märgatud, mind loetakse ja nomineeriti;) See oli  mulle üllatus ja tõsiselt suur üllatus. Ma olen ju nii uus ja algaja blogija veel. Aga tore, kui mu omamoodi tavaline ja lihtne blogi kellegile meeldib;) Aitähh, aitähh, aitähh ;) 

Blogimisest on saanud mulle kirg, see motiveerib mind ja loodan, et äkki annan kellegile ka natukene eeskuju, motivatsiooni ja tahtejõudu, midagi muuta.

Te olete mulle armsad ja ma hindan seda meeletult;)

Kirjake minu postkastis: 

Meil on heameel teatada, et oled nomineeritud Eesti Blogiauhindadele aastal 2015 - järelikult oled olemas - sind loetakse, sind tunnustatakse!

Ootame sind pidulikule auhindade üleandmisele lounge Butterflys, 11. juunil 2015algusega kell 18.

Õhtut juhib ja auhindu annab üle Ženja Fokin isiklikult. Muusikaliselt paitab kõrva Elisa Kolk. 

Nihilisti postitus...

Paljud juba kindlasti seda lugenud, igal pool jagatakse ja käib arutelu selle üle... On nõustujaid, on hukkamõistjaid.

Mina lugesin 2 korda  lausa seda. Esimesel korral mõtlesin küll, et whaaaat? Teisel korral aga hakkasin täiesti nõustuma. Kui palju ma olen vingunud, et olen nii paks ja kole. Nutnud patja aga samas ei võtnud ma kaua kaua midagi ette. Kui kaua ma otsisin igasugu rumalaid vabandusi? Või näiteks üritasin ikka leida mõne asja endas, mis oli ilus ja kuidagi lohutada, et no näokene on mul ikkagi ilus ja pole ma nii kole midagi. Või kui palju ma teesklesin, et ma olen õnnelik ja rahul oma kehaga. Kuigi ise karjusin ja nutsin sisimas. Riietepoes, kui enam xxxl ka selga ei läinud, need tunded ja emotsioonid...Aga midagi ma siis ette ei võtnud...Ma ju valetasin endale ja teistele kogu aeg, ei ole ma kunagi end paksuna ilusana ja õnnelikuna tundnud ja usun, et mitte keegi ei tunne. Olen kuulnud paljusid 100+ naisi ütlemas, et ta on endaga rahul, kuid kas ikka on...

Ma ei leia, et 1 naine peab selliste sõnadega kirjutama, see pole minu arvates ilus. Ma ei leia, et sellist postitust peaks anonüümselt kirjutama. Nagu ka kõiki teisi negatiivseid kommentaare, tahad halvasti öelda, ole siis ka nii aus ja kirjuta oma nime alt.  Aga ma leian, et tegelikult on tal täiesti õigus...

Kallid lugejad, mida arvate teie ? :)

Arikkel ise on siin : http://nihilist.fm/curvy-not-new-fat-pekinaod/

Minu teisipäevane trenn 19.05.2015 ;)

Nagu te teate, siis on mul on endiselt väga väga kiire. Õpin-õpin-õpin ja veelkord õpin. Aga lõpp on käes ja kohe on rahulikum aeg:) Muidu ma käin Lõunakeskuse MyFitnessis aga eile ajakokkuhoiu mõttes läksin kesklinna MyFitnessisse. Teise linna sõit võtab lihtsalt nii palju aega ja ma ei saanud moment seda lubada. 
Kesklinna omas olen ma käinud aga no ega mul masinad ja asjad kõik meeles polnud, kus mis asub jne. 

Hakkasin, siis eile otsast järjest katsetama. Eile panin rõhku just kätele ja seljale, käed ja selg ongi mul kõige probleemsemad kehaosad. Muu juba muutub;) Tegin siis läbi kõik masinad(ma loodan), mis mõeldud ülakehale. Iga peal 3x10 kordust. Raskusi eile katsetasin ja muutsin, täna veel otsustan, kui suurte raskustega mässata. Aga valin kindla tee. Hantleid ei näppinud, kuna ma siiski ei oska õiget tehnikat väga ja ei taha endale kahju teha. Ülakeha andis kohe peale 45min jõusaali tunda, mõnus surin oli sees. Peale jõusaali läksin  kardiot tegema, 30min ratast ja 10min sõudmist. Tunne oli rohkem, kui hea. Loomulikult oleks tore, kui vesi ka oleks mul kaasas olnud:D Janu tahtis tappa aga elasin üle. Ma ei tea, kuidas ma selle maha unustasin. Peale trenni oli mul vaja muidu ka seal kaaluda ennast, kuigi olen lubanud, et kaalun oma kaaluga, mis on vägagi uus ja kaalun aind mina seal ja asub kindla koha peal. No sain väikse šoki, sealne kaal näitas 3kg rohkem aga ei  ei ei, ma ei usu seda. Dušši all pead pesta oli juba raske, käsi üleval hoida oli valus. Täna hommikul annab lisaks kätele ka selg tunda, nii et trenn oli tõhus;) 

Kesklinna MyFitness on tegelikult ka väga tore ja ma vist jõudsin sinna kella 9ks, rahavast saalides väga ei olnud ja sain vabalt tegutseda. Aga just, siis kui ma lõpetasin, lõppesid ka naiste rühmatrennid ja riietusruumis oli paras hullumaja. Aga igati positiivne ja olen rahul. 

Kokkuvõte eilsest:

* 45min jõusaali, ülakeha
* 30min ratast
* 10min sõudmist


Täna üritan õhtu peale kooli trenni saada.  

Ratas 30min:


                                   

Sõudmine 10min:

                           

                                    

   

Bye bye ;) Ja olge mõnusad, täna on ilus ilm, kes saab, püüdke väljas nautida seda ;)

Minu esmaspäevane kaalumine 18.05.2015;)

Nonii taas on jõudnud kätte esmaspäev ja kaalumine. No kaalumine mul juba tunnike tagasi tehtud ja ma kirjutan seda postitust väga väga rõõmsalt ja naeratades :) 

Eelmine  esmaspäev olin ma  kaalus juurde võtnud 100g, ma ei tea, mis juhtus, kuid arvan, et mu nädalavahetuse söök lihtsalt andis veel tunda, soolane toit ju hoiab vett kinni jne...

Nüüd nädal aega olen ma toitunud vägagi hästi, söön nüüd 100% kava järgi ja hakkan vaikselt nautima seda. Vahepeal on kõht liiga täis ja raske olla, ma pole harjunud ju nii mitu korda päevas sööma aga inimene harjub ja ma tean, et see on vaid hea ja ei anna alla. Ja kohe on tunda ka. Dieedid ja näljutamine ei vii mitte kuhugi, lõuks murdud vaid. Tuleb korralikult ja mitmekesiselt süüa ja kaal hakkab langema.

Täna näitas kaal mulle 97,4kg!!! Ma olen kaotanud nädalaga 1,2kg;) Wohooo, kaal taas liigub ja taas allapoole. See number meeldib mulle, ma näen vaimusilmas ette juba nr 8t, sest see pole enam ju kaugel. Üleüldse hetkel tundub mulle, et mu unistus ei ole väga kaugel:D Kuigi ja jah tee on pikk ja raskusi tuleb veel palju aga ma tean, et see kõik on võimalik ja mitte keegi ei saa mind vastupidi mõtlema panna. 

Minu kaalumine siis:

09.02.2015-117kg

16.02.2015-113kg

23.02.2015-111kg

08.03.2015-108.04kg

16.03.2015-106.55kg

30.03.2015-104kg

08.04.2015-102.4kg

13.04.2015-101.9kg

20.04.2015-100.7kg

27.04.2015-99.8kg

04.04.2015-98.5kg

10.05.2015-98.6kg

18.05.2015-97.4kg


Ma olen täna väga rõõmsas tujus ja soovin kõigile imelist uue nädala algust. Palju edu ja kordaminekuid kõiges ja soovide täitumist ;)

Toidupostitused tagasi;) Laupäev 16.05.2015;)

Olen kogu aeg rääkinud, et homme hakkan ka oma toitumist näitama. Siis jälle, et kindlasti homme. Ja homme ja homme ja homme...Nüüd võtsin end kokku ja hakkan ka seda kajastama. Ega ma ju õhust-armastusest ela ja niisama kaal ei lange ka. Põhiline on toitumine kaalulangetusel!!!

Miks ma pole kirjutanud, mida söön, palju söön, kuna söön? Põhjus on, ma ei saa öelda lihtne, aga ütleme nii, et ma pole toiduga olnud väga sõber. Ma kirjutan sellest pikemalt ja läbimõeldut, sest teema on tõsine. Kindlasti ei ole ma siiani rämpsu söönud, toitunud nagu kaalulangetajale kohaselt, vahepeal isegi pigem vähem. Kuid iga päevaga saan ma aru, et süües saab saledaks. Minu jäärapäine jonn kahjuks ei ole nõus enne, kui on kõik enda nahal läbi proovinud ja siis peab tunnistama, et niii paljudel spetsialistidel oli õigus.

Mina kasutan siis armsa Signessa Kalmuse toitumiskava;) Ta on arvestanud nii väga minu isiksusega ja pannud sisse asjad, mis mulle meeldivad ka, ja asjad mida ma ei armasta üldse, neid pole. Signessa on mul ka alati olemas, ei ole ainult kava paberil. Ma saan talle alati kirjutada, helistada ja tunnen, et minu tugi on alati olemas, kui mul tekib mure. Aitähh Sulle Signessa;) Ja teised tüdrukud ka, "Süües Saledaks" grupist, kallid;)

Minu toitumine 16.05.2015;)

 Hommik;)

* Täistera kaerahelbe puder  muna ja kaneeliga
* Õun

Lõuna;)

* Aedvilja supp hakklihaga
* Viil täistera rukkijahu rösti

Õhtuoode:D

* Kodujuust tuunikalaga, kurk ja roheline sibul

Õhtu;)
Selle sõin täna päris hilja umb 22 ajal peale jalutuskäiku, aga olen kaua üleval ka.

* Kodujuust kurgi, tomati ja rohelise sibulaga
* Mõnus piparmündi tee

Täna oli mul kõht ikka mega täis, no ei liikunud ja ei teinud ka trenni. Kui juba uus toidukord tuli, oli ikka vana veel tunda sees:D  Vaatan, kuidas homme lood. Nälga ei tunne, toit on maitsev ja hea. No olgu, täna oli suht vaimuvaene. Mul algas hommik juba hullusti. Ma muidu pudru sisse ei lisa nii muna aga keetsin alguses munad soolaga, olen kuulnud, et kui lisada soola, siis koor tuleb paremini lahti, kuna ma tavalist soola ei kasuta enam, lisasin oma uut roosat himaalaja soola, ma ei tea mis ime asja see sool teeb aga varsti olid mu munad lõhki. Olgu, uus katse...Keetsin ilma soolata. Koor tuli koos munaga ja järele jäi sodi-pudi. Loobusin ja  viskasin munad pudru sisse. Jaaa nii tehakse;) Mulle väga ei maitse aga paljud nii söövadki. Lastele tegin plaaditäie rabarberikooki, alguses jäi toores, avastasin seda, kui 2 tükki oli juba välja lõigatud, no panin veel ahju, lõpuks oli kõik kõrbenud. Ma ei ole väga halb kokk, oskan ikka:D Kohbi jõin ma 2 tassi, ikka mustalt, ilma suhkru ja piimata, vett vist jõin täna vähe aga no mitte oluliselt.

Päev otsa olen oma kooliasju teinud ehk õppinud, õhtuks oli pea suht paks. Ja süda valutas. Tahaks trenni, tahaks liikuda. Ka keha oli imelik juba. Mõtlesin, et ka lapsed on täna tubased olnud, et lähme teeme ühe pisikese jalutuskäigu, see ei vääri võibolla märkimist, aga ikka parem, kui mitte midagi. Meile oli see aga kvaliteetaeg, mõnus jalutuskäik ja imeline vaade Tartus;) Me ei kiirustanud, ei võistelnud, vaid lihtsalt nautisime natuke head ilma ja värsket õhku, enne magama minekut;) 

Homseni kullakesed;)  

Telli ajakiri Tervis Pluss endale juuniks vaid 1€ eest ;)

Leidsin täna sellise vahva reklaami facebookist ja tellisin endale ka ;) Otse postkasti juuniks ja aind 1€. 

Mulle meeldib Tervis Pluss VÄGA, seal oli üli vahvad lood, inspireerivad ja motiveerivad. Lisaks igasugu vahvaid nippe ja personaallugusi. 
Miks mitte, hea pakkumine ju?



AINULT TÄNA!
Telli tervise- ja kaaluajakiri Tervis Pluss juunikuuks 
ainult 1 EURO eest!
Telli www.ajakirjad24.ee/tervispluss_facebook või helista 666 2233.
Pakkumine kehtib VAID 14.05.2015.

Tervis Pluss facebook siin : Tervis Pluss

Taas tagasi spordiklubis;)

Vahepeal ei olnud mul võimalik majanduslikel põhjustel spordiklubi külastada.  Paraku see on kallis väljaminek ja paraku pean ma mõtlema ka lastele ja muudele asjadele. Olin väga kurb. Jah ma tean, et saab ka kodus treenida, väljas treenida aga ma ei oska vist väga ja ei tunne, et see oleks see...Mulle meeldib käia jõusaalis, rühmatreeningutes, mulle meeldib käia lisaks õues liikumisele ka spordiklubis.

Leidsin netist ühe üli hea pakkumise ja saan nüüd mõnda aega mõnusalt trenni teha. Olin õigel ajal õiges kohas. Üleeilsest olen, siis MyFitnessi liige, piiramatu kasutamise võimalusega. Jeeeiii;) 

Olen MyFitnessis käinud korra kesklinnas ja ka Lõunakeskuses. Mulle meeldib MyFitness juba selletõttu, et seal on niii palju masinaid. Mul silmad lõid särama esimest korda. Jaa seal on väga palju võimalusi nii kardiotrenniks, jõutrenniks ja paljuks muuks ka. Masinad on uued ja kaasaegsed ja see on mulle sobiv. Kahju muidugi, et ujulat pole aga ujumas otsustasin käia siis kas Arenas, Arcitkus või Auras ja lastega. 

Täna külastasin ma Lõunakeskuse klubi siis. Hetkel saan ma hommikuti käia, kuna õhtuti on kool ja päeval palju õppida, lisaks lastel vaja kooliasjades abi. Mulle juba esimesel korral meeldis seal ja ka täna oli kogemus mõnus. Naeratav vastuvõtt, rahvast oli normaalselt, ja selline mõnus rahulik hommik paistis seal. Alustasin siis väikse soojendusega, siis jõuharjutused ja siis kardiot. Ennem ma ju tegin vastupidi. Aga tegelikult on ikka nii, et jõudu ennem ja kardio lõppu. 

Minu tänane trennike siis :

 * 1 tund erinevatel jõumasinatel(käsi, selg, rind, jalg,kõht). Lihtsalt järjest testisin kõike läbi, kuna minu jaoks kõik ju seal. Mingi kava järgi täna ei teinud ja hantlitega ka mitte.
* 30min ratast
* 30min kiirkõndi lindil

Tunne oli mõnus, im back;) Haarasin ka kohvi kaasa ja kodu poole sõit. 
Täna peale kooli tahan ka väga kanali ümber vähemalt 8km kõndida;)

Nädalavahetus ja esmaspäevane dramaatiline kaalumine...

Hei-hei. Sain vist oma arvutikese korda ja saan lõpuks normaalselt blogida. Tundsin ikka puudust ka. Loodan, et edaspidi toimib kõik. Olgu, siin saab head mõtted mustandina salvestada aga siiski, tahaks ju kohe.

Nädalavahetus oli tõeliselt imeline ja suvine. Minu maratonid jäid seekord ära. Ma sõitsin hoopis linnast välja, maale ema juurde. Ka vend oli seal ja me siis tegime emadepäeva puhul grilli/chilli. Ilm oli imeline, soe ja mõnus päike taevas. Tuju ka hea. Koheselt hakkasime oma uut grilli kokku panema, jutustasime ja katsime väikse lauakese. 

Eelneval õhtul oli sisse tehtud liha, mis on minu meelest parem valik, kui poes. Esiteks no maitse, seda ei saa võrrelda ju poe omaga ja sa tead, ka mis sinna sisse paned. Ja tehti ka makaroni/suitsukana salatit. Jaa seda ehtsat majoneesi ja hapukoorega. No see, et mina siin süüa asju ei või, ei tähenda, et teised loobuma peaks. Ega mind ei häiri ka. Siis ma aga otsustasin, et olen 3 kuud ikka hoolalt vaadanud, mida söön ja kuna söön. Kogu aeg arvutanud, planeerinud, mõõtnud ja kaalunud. Ja andsin seekord järele, lubasin endale ka tükikese tavalist leiba, salatit, vorsti jupi ja šašlõkki, mingit õgimist ei toimunud ja ma ei tundnud end ka kuidagi süüdi. Asja ju peaks mõistusega võtma? Ja ma igapäev ei söö selliseid asju. Olgu ma pole selles suhtes veel seisukohta võtnud aga nii ma sõin. Lobisesime ja nautisime õhtut.

Pühapäeval oli emadepäev. Imeline päev ja üks tähtis päev;) Ma olen niii õnnelik, et mul on võimalus olla kahe printsessi ema, ma armastan neid niii niii väga ja see on suurim õnn siin ilmas. Loomulikult olen ma õnnelik, et sain oma ema õnnitleda hommikul kenasti;) Ta on ikka supper ema, kui halb laps ma olen olnud...Käisime ka vanaema haual lilli viimasja siis sõitsime koju. Õhtupoole tulid lapsed tuppa lillekeste ja trühvli koogiga. Oi-oi olin ma mures. Kuid lastele silma vaadates, nende rõõmsat pilku nähes, ma ei saanud ju öelda, ei ma ei söö seda. See oleks ju neid solvanud. Nad kinkisid selle mulle emade päevaks. Nojaa, siis ma lubasingi endale emadepäeva puhul natuke kooki. See sulas suus...Niii hea oli...

Esmaspäeval algas aga draama. Ärgates tundsin end kohe halvasti, kõht oli punnis ja raske. Mu keha oli väsinud, uimane ja tundus paistes kõik. Tuju oli pahur ja väga halb. Tundsin end kehvasti. Hakkasin end süüdistama, miks mul oli seda vaja lubada. Milleks? Kas ma olen õnnelik nüüd, ei ole ju...!? Ma tean ju alati, et vahel võib amps, lõppeb mul kurvastusega. Ma süüdistasin end, olin pettunud ja kurb. Tundsin, et ma ei ole üldse tubli olnud jne. Ja siis ma astusin kaalule. See oli šokk. Mu kaalunumber näitas 98.6kg, 100gm rohkem, kui eelmisel nädalal. Ma pole seni kordagi seisatanud kaalul, ammugi mitte juurde tulnud ja nüüd oli juures. Kas tõesti, see väike nädalavahetuse chill mõjus mulle nii? Te ei kujuta ette, kuidas ma end tundsin. Õnneks päevaga ma rahunesin ja mis siin ikka, tuleb edasi rühkida, kavas kinni olla ja selliseid ampse mitte lubada.

Minu kaalumine siis: 

09.02.2015-117kg

16.02.2015-113kg

23.02.2015-111kg

08.03.2015-108.04kg

16.03.2015-106.55kg

30.03.2015-104kg

08.04.2015-102.4kg

13.04.2015-101.9kg

20.04.2015-100.7kg

27.04.2015-99.8kg

04.04.2015-98.5kg

10.05.2015-98.6kg

Täna on uus päev, uued võimalused ja Merlin töötab edasi parema ja ilusama keha nimel ;)
Täna lubas head ilma ka ;) Minge nautima seda;)
Bye-bye;)