Hei-hei. Sain vist oma arvutikese korda ja saan lõpuks normaalselt blogida. Tundsin ikka puudust ka. Loodan, et edaspidi toimib kõik. Olgu, siin saab head mõtted mustandina salvestada aga siiski, tahaks ju kohe.
Nädalavahetus oli tõeliselt imeline ja suvine. Minu maratonid jäid seekord ära. Ma sõitsin hoopis linnast välja, maale ema juurde. Ka vend oli seal ja me siis tegime emadepäeva puhul grilli/chilli. Ilm oli imeline, soe ja mõnus päike taevas. Tuju ka hea. Koheselt hakkasime oma uut grilli kokku panema, jutustasime ja katsime väikse lauakese.
.jpg)
Eelneval õhtul oli sisse tehtud liha, mis on minu meelest parem valik, kui poes. Esiteks no maitse, seda ei saa võrrelda ju poe omaga ja sa tead, ka mis sinna sisse paned. Ja tehti ka makaroni/suitsukana salatit. Jaa seda ehtsat majoneesi ja hapukoorega. No see, et mina siin süüa asju ei või, ei tähenda, et teised loobuma peaks. Ega mind ei häiri ka. Siis ma aga otsustasin, et olen 3 kuud ikka hoolalt vaadanud, mida söön ja kuna söön. Kogu aeg arvutanud, planeerinud, mõõtnud ja kaalunud. Ja andsin seekord järele, lubasin endale ka tükikese tavalist leiba, salatit, vorsti jupi ja šašlõkki, mingit õgimist ei toimunud ja ma ei tundnud end ka kuidagi süüdi. Asja ju peaks mõistusega võtma? Ja ma igapäev ei söö selliseid asju. Olgu ma pole selles suhtes veel seisukohta võtnud aga nii ma sõin. Lobisesime ja nautisime õhtut.
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
Pühapäeval oli emadepäev. Imeline päev ja üks tähtis päev;) Ma olen niii õnnelik, et mul on võimalus olla kahe printsessi ema, ma armastan neid niii niii väga ja see on suurim õnn siin ilmas. Loomulikult olen ma õnnelik, et sain oma ema õnnitleda hommikul kenasti;) Ta on ikka supper ema, kui halb laps ma olen olnud...Käisime ka vanaema haual lilli viimasja siis sõitsime koju. Õhtupoole tulid lapsed tuppa lillekeste ja trühvli koogiga. Oi-oi olin ma mures. Kuid lastele silma vaadates, nende rõõmsat pilku nähes, ma ei saanud ju öelda, ei ma ei söö seda. See oleks ju neid solvanud. Nad kinkisid selle mulle emade päevaks. Nojaa, siis ma lubasingi endale emadepäeva puhul natuke kooki. See sulas suus...Niii hea oli...
.jpg)
Esmaspäeval algas aga draama. Ärgates tundsin end kohe halvasti, kõht oli punnis ja raske. Mu keha oli väsinud, uimane ja tundus paistes kõik. Tuju oli pahur ja väga halb. Tundsin end kehvasti. Hakkasin end süüdistama, miks mul oli seda vaja lubada. Milleks? Kas ma olen õnnelik nüüd, ei ole ju...!? Ma tean ju alati, et vahel võib amps, lõppeb mul kurvastusega. Ma süüdistasin end, olin pettunud ja kurb. Tundsin, et ma ei ole üldse tubli olnud jne. Ja siis ma astusin kaalule. See oli šokk. Mu kaalunumber näitas 98.6kg, 100gm rohkem, kui eelmisel nädalal. Ma pole seni kordagi seisatanud kaalul, ammugi mitte juurde tulnud ja nüüd oli juures. Kas tõesti, see väike nädalavahetuse chill mõjus mulle nii? Te ei kujuta ette, kuidas ma end tundsin. Õnneks päevaga ma rahunesin ja mis siin ikka, tuleb edasi rühkida, kavas kinni olla ja selliseid ampse mitte lubada.
Minu kaalumine siis:
09.02.2015-117kg
16.02.2015-113kg
23.02.2015-111kg
08.03.2015-108.04kg
16.03.2015-106.55kg
30.03.2015-104kg
08.04.2015-102.4kg
13.04.2015-101.9kg
20.04.2015-100.7kg
27.04.2015-99.8kg
04.04.2015-98.5kg
10.05.2015-98.6kg
Täna on uus päev, uued võimalused ja Merlin töötab edasi parema ja ilusama keha nimel ;)
Täna lubas head ilma ka ;) Minge nautima seda;)
Bye-bye;)
Oeh kullakene, see 100g on ju nii imetilluke kaalu muutus. Just tuleb selliseid ampse ka lubada, sest vaheldust peab olema ja ega sa ju igapäevaselt ei söö selliseid endiseid lemmikuid. Nädalas/kuus korra on täiesti okei süüa mida iganes soovid, paneb ainevahetuse kiiremini tööle ja paari päeva pärast on kaal väiksem jälle. Lohutuseks võin öelda, et mina kui ikka söön kavavälist, siis on järgmisel hommikul 1-2kg juures ;) :D
VastaKustutaKuhu sul see 1-2kg mahub Karmen :D? Sa oled niiiiiii pisikene ju :D
KustutaMa nii tahaks lahti lasta peas nendest numbritest ja asjadest...See on väsitav tegelikult. Nüüd, kui loen siin kommentaare ja oma teksti, saan ise ka aru, kui tobe ma olen olnud :D No loodame, et teid jälgides, tuleb ja minu mõistus kord ometi koju ;)
:D Ma räägin, söön rohkem kui mõni suur mees. Paljud lähedased imestavad, et kuhu see toit mul mahub.
KustutaLoodan ka, et mõistus tuleb koju. Ega ma ka kaua ei suutnud vabaneda sellest, et kaal "peab" langema ja emotsioonid kõikusid. Eesmärgiks on olla õnnelik ja terve. Küll ajaga jõuab mõtlemine järgi. :)
Lohutuseks ütlen kohe, et eks see ajutine seisak pidi ju lõpuks tulema. Sa ju tead, et seda juhtub enamusel kaalulangetajatest.
VastaKustutaMina võtsin sel nädalavahetusel maratonist kõik, mis võtta andis ja selle puhul jätsin ka igasuguse kalorilugemise kaheks päevaks ära. Ma ei taha uskuda, et see sinu 100 grammine kaalutõus nüüd sellest peotäiest salatist tuli - ma sõin laupäeval kaks tükki hakklihapitsat ja šokolaaditorti! :)
Ma arvan, et sul on lihtsalt erinevate asjaolude kokkulangevusel selline ootamatu tulemus. Kaalu kasvõi ainult enda jaoks paari päeva pärast uuesti üle. Saad meelerahu ;)
Ma homme kaalun jah, täna juba jõudsin süüa ja kohvitada. Homme hommikul tühja kõhuga piilun, täna ei hakka end närvi ajama.
KustutaTead ma ju ise tean kõike seda, et see on normaalne ja isegi tean, et see võib olla kehasse jäänud vesi jne jne jne aga vott enda peal normaalselt seda võtta ei suuda. Sind lohutada suudan alati, siis panen sellist tarka, et paha hakkab, kui endal seisab või juures natuke, on draama :D
Nii ta on jah. Aga sellepärast me siin olemegi - räägime sulle seda juttu, mida sa muidu meile räägid :)
KustutaSeda, mida sa juba tead! Et sa endas veel kindlam oleksid.
100 g kõikumine on normaalne. Sa ju ei saa loota, et nädalast nädalasse kaal muudkui langeks üle kg nädalas. Mis siis viga oleks. Keha on harjunud sul ühte ja sama sööki sööma- Vahest on vaja endale ka lubada ja sellepärast ei ole vaja sellist draamat korraldada. Edasi sööd jälle kava järgi ja see 100g kaob päevaga ning kall jälle langeb. Isegi nõustajad soovitavad, et tuleb endale lubada mitte ainult kavas kinni olla. Seda enam, et lapsed tõid sulle koogi aga sina järgmine päev draamatsed niimoodi, et mida küll lapsed peavad tundma. Ära ole kinni nii numbrites kogu aeg ega kaal ei ole otsaette sulle kirjutatud. Tegelikult loeb ju välimus.
VastaKustutaMa rahunenud nüüd ja kõik on korras, saan ise ka aru, et olin tobe oma draamaga. Laste ees ma nii ei välja ei näidanud ja nendega koos sõin ilusti kooki :)
KustutaKaalunumber jah tõesti alati ei loe, loeb ju välimus ja kehalt kadunud cm-id :)
Ja kui aus olla, siis see salat ja kook maitsesid ime hästi :D
Mina hoopis soovitan näiteks teisipäeval või kolmapäeval uuesti kaaluda, harjumatud toidud hoiavad kehas vedelikku kinni ja see 100g võis küll täitsa vabalt ajutine olla :)
VastaKustutaMulle soovitati eile seda ka, täna ma juba jõudsin hommikust süüa ja kohvitada aga homme hommikul teen seda. Olen ka kuulnud, et soolane ja raskesti seeditav toit hoiab kinni vedelikku ja no ma sõin neid marineeritud vees sibulaid koos marinaadiga ka :D Mitte küll palju aga eks kõik mängib rolli, eriti kui pole kogu aeg harjunud nii sööma. Homme kaalun aga ametlikuks kaaluks jääb see siin ;)
KustutaKui sa ennast liigutama ei hakka, siis kaal paraku jääbki kinni. Ilma trennita on keeruline kaalu langetada.
VastaKustutaKuidas palun ? :) Ma käin jõusaalis, pea iga päev kiirkõndi teen ;) Oma hetke võimaluste juures, teen ma piisavalt palju trenni ja liigun ka.
KustutaVeebruar/märts/aprill ma jõusaalis elasingi. Hetkel lõpetan ma kooli ja ka raha taha jääb palju. Kuid üritan võimalikult palju väljas liikuda. Nüüd on natuke rahulikum ja saan jõusaali tagasi.
KustutaTegelikult lõpetad sa siiski 10-ndat klassi mitte kooli. ;)
VastaKustutaKool on kool, olen ma midagi vastupidist väitnud :) ?
KustutaMa just kuskil vanas postituses kirjutasin ka sellest, mis koolis ja mis klassis ma käin :)
Palun väga :) http://merlinsaretok.blogspot.nl/2015/05/kaes-on-uus-kuu-edukat-imelist-ja.html
KustutaJa usun, et see ei oma üldse mingit tähtsust.
Woow, mingi ärapanija tuli välja vist :D. Mis vahet seal on, mis klass parasjagu käsil. Põhiline on ju see, et Merlin on otsustanud selle tee ikkagi lõpuni käia. Räägi parem, mis sa ise saavutanud oled viimase paari kuu jooksul... Not much, i guess.
KustutaPS. Ma ei ole blogipidaja sõbranna, et siin kaitsen või midagi. Lihtsalt ärritab, kui keegi oma kadedust eriti lamedalt demonstreerib.
Ma tänan;) Mind kurvastab väga, kui keegi kirjutab, kommenteerib selliseid asju. Varem ma häbenesin öelda, et käin alles 10ndas klassis aga iga päevaga olen ma aru saanud, et ma tahan olla mina ise. Jah ma käin 10ndas klassis, jah ma olin rumal ja jätsin kunagi kooli pooleli. Aga kunagi pole hilja asja muuta ja minu meelest on see vaid tore, kui ka vanemana julgetakse see tee ette võtta. Mina 31a olen veel tavaline nähtus, on väga palju vanemaid, kes on otsustanud lõpetada siiski nüüd keskkooli. Ja nende üle olen mina uhke ja paljud teised ka. Igal ühel on oma aeg, oma tee määratud. Kui mina jõudsin selleni nüüd, siis nii lihtsalt on. Ja see pole mingi häbi asi, just tore kui inimene selle lõpuks ära teeb. Olgu ma ei ole olnud ka terve elu kõige parem inimene, aga aeg läheb edasi, me ei saa olla kinni minevikus. Mina olen otsustanud lahti lasta minevikust ja minna edasi, elades täisväärtusliku elu uhkuse ja rõõmuga. Mina suudan rõõmustada teiste õnne üle ja nagu näen on neid veel niii palju, kes suudavad :) Headus pole kadunud...Aga kibestunud ja ma isegi ütleks, et kadedad inimesed, teevad mind kurvaks. Miks peab tulema keegi ja mulle ütlema praegu, kui ma näen ränka vaeva, et saada oma keha vormi, suurest kaalust lahti, tervemaks ja lõpetada KLASS, mis on minu jaoks raske, kuna ma pole 15a koolis käinud, tulema ja rikkuma selle kõik ära. See pole muidugi veel kõige hullem kommentaar. Mulle on kirjutatud ka kirju, sisuga, et sa ei võta kunagi iial alla, sa jäädki paksuks, ära üldse hakka lootmagi jne...MIKS MIKS MIKS ?
KustutaMida rohkem liigutad, seda rohkem keha süüa nõuab, et normaalselt funktsioneerida. Ma söön oma rasketel trenninädalatel palju rohkem kui puhkenädalatel, ise olen siin naljatlenud, et kakuke on palju odavam olla kui trennis käia (selle eest maksta) + kaks korda rohkem trenni tõttu süüa :D
VastaKustutaJa mida rohkem selle kaalulanguse pärast pead murrad, seda rohkem see sulles tressi valmistama hakkab. Hästi kerge öelda, aga proovi sellele igapäevaselt mitte mõelda, ja näed mmuutusi :) Been there, done that! ;)
PS! See abruus näeb niiii isuäratav välja, mmm!
Mannu see arbuus oligi hea;)
KustutaAga sul on täiesti õigus, see ülemõtlemine rikub niii palju ära. Ma pean endas tasakaalu leidma ja harmoonia ja asja rahulikumalt võtma. Mul kogu aeg peas tiirlevad küsimused, kas ma ikka olen piisavalt tubli, kas ma ikka sõin täna nii nagu peab, äkki liiga palju, äkki liiga vähe trenni jne jne jne... Tegelikult on ju aga kõim hästi, kaal langeb, cm vähenevad ja ma peaks olema rohkem, kui õnnelik :) Ma hakkan ka iseenda mõttemaailmaga tööd tegema ja loodan, et lõpuks on kõik koos 1 harmooniline tervik :)