Merlini -60kilo! I can and I will ... just watch me :)

Hei hei;) 9.mai sai 3 kuud täis minu uuest elust, jälle nagu sünnipäev;) Mis saab aga minu blogi pealkirjast? Merlini -40kg, pole ju enam -40kg...

Minul arvuti vist annab otsad...Igatahes ei lae mu pilte ära. Tahtsin kirjutada kogu nädalavahetusest aga ilma piltideta ei ole see see. Loodan päeva jooksul korda saada ja kirjutan hiljem  oma nädalavahetusest.

Laupäeval, 9ndal mail, sai mul täis 3 kuud. 3 kuud täiesti uut elustiili, toitumisharjumuste muutumist ja palju palju liikumist. Aga mis on siis teisiti? Esiteks see, et ma kaalun ca 20kg vähem, kui 3 kuud tagasi 9ndal veebruaril. Ma näen välja(ma loodan), palju parem, rõõmsam ja tervem. Tänu kaalukoatusele, olen ma muutunud julgemaks, enesekindlamaks ja taas end armastama hakanud. Ma tunnen end taas naisena ja õnnelikumana. Ma kannan kleite, ma kannan tikkkontse, ma tahan end näidata, ma tahan käia ja olla. Ma tahan elada!!! Mul on veel palju kaotada aga kuna protsess käib, siis ma ei häbene end enam, ma julgen vabalt bikiinides ujulas ringi käia, sest muutust juba on ja ma näen vaeva veel parema mina nimel. Minu toitumine on täiesti muutunud, ma olen paar korda tarbinud vaid asju, mida ei peaks, laupäeval sõin natuke makaronisalatit, eile tükike kooki. Mõned korrad on veel, kui olen sõbrannaga väljas söömas/istumas käinud. Üldiselt olen ma väga rangelt kinni pidanud kõigest ja mu toidulaud on muutunud 100%. Ma ei tarbi nisujahutooteid, suhkrut, soola(kasutan ürte, roosat soola ja maitserohelist), valmistoodangut(kõik on värkse ja teen ise). Ma ei prae asju tohutus õlis, ma teen ahjus süüa, keedan või hautan. Mis ei tähenda, et ma olen paljust ilma jäänud, eiii üldse mitte. Ma saan süüa ka kooke, burkse ja jumal teab mida, aga ma teen need tervislikest toiduainetest. Isegi oma lemmikuid makarone saan ma süüa, täistera omad on väga head nt šampinjonide ja singiga, või mereandidega. Mu toidulaud on palju rõõmsam ja mitmekesisem. Ma avastan uusi maitseid ja ideid ja ma ütlen ausalt, ma pole iial nii hästi süüa saanud, nagu praegu. Mu suu ei käi pidevalt, olen harjunud, et mul on kenasti kindlad toidukorrad ja ma naudin seda, et kõik on paigas. Ja mu kõht tänab mind.

Toidule ja kaalule lisaks on oluline muutus see, et ma liigun. Jaa, ma tunnen end niii halvasti, kui ma pole saanud päevas vähemalt 8km kiirkõndi teha. Mul keha lausa vajab seda. Ma käin jõusaalis, suudan teha erinevaid jõuharjutusi, lisaks ka kardiotrenni. Päev päevalt on mulle tulnud juurde võhma ja jaksu ja ma jõuan rohkem. Tahan teha koormustesti ja keha mõõtmist. Kahju, et ma seda alguses ei teinud, usun et mu keha on palju paremas vormis. Ja eks ole mul ka päevi, kus ma ei viitsi välja vedada end, oleks hea meelega toas, vaataks head filmi. Aga varsti varsti hakkab mul peas mõte jooksma, et oi kui hea oleks praegu väljas olla, keha liiguks, kalorid ja rasv põleks. Ja ma ei saa rahu ja ikka lähen välja või trenni. Ja mu keha tänab pärast mind.

Kaalulangus, toitumine, liikumine. Aga suur muutus on ka see, et ma kannan väiksemaid riideid 48-50st on saanud 42-44. Mulle lähevad selga riided, mida enne rasvumist kandsin. Ma vajasin hullult uusi pükse ja käisin tütrega šoppamas. Nalja pärast proovisin jalga nr 44 suurust ja need läksid. Ma kilkasin rõõmust ja päev otsa kepslesin nagu laps ringi. Siis proovisin ka venivamaid pükse nr 42 ja ka need läksid mul jalga. Ja sobivad kenasti. No nendega on nii, et suurem amps teeks kõhust kitsaks aga muidu täitsa ok. Koju jõudes ma ajasin kõik oma kapid upakile ja koos lapsega rõõmustasime iga selga läinud asja üle ja meenutasime, kuidas ma 6 kuud tagasi seda isegi natukene selga ei pingutanud. No aprilli alguse rinnaümbermõõdust 115cm on tänaseks hommikuks saanud 104cm. Ma kahanen. Ja ärme unusta, et kolmekohalisest kaalunumbrist on saanud täna kahekohalne number. See oli ülim tunne minu jaoks.

Kuid ka muu elu on mul muutunud, ma olen energilisem, tahtejõulisem. Ma tahan lastega, sõpradega teha igasugu vahvaid asju, ma ei viitsi laiselda enam ja ma naudin igat päeva, hetke. Ma olen saanud niii palju häid sõpru, tuttavaid. Kes on kaalu langetanud, kes langetab praegu, kes treenib lihast, kes võistleb, kes teab toitumisest palju, jne jne jne. Nii palju säravaid inimesi, naeratusi ja kohtumisi on täis minu päevad;) Ma tunnen, et mul on eesmärk, mul on mingi tee. Ja ma tunnen, et ma kuulun ka kuhugi nüüd. Ma lihtsalt ei ela ja ole. See on mõnus.

Ma olen väga õnnelik, et ma tookord selle teekonna ette võtsin. Number 9 on mulle väga oluline ja tähtis number nüüd. 

Aga minu blogi pealkiri Merlini -40kg;) ?

Ma hakkasin mõtlema, et kust see tuli ja no ma ei mäleta enam. Miks just -40? Ma olen juba kaotanud ca 20kg ja kui ma võtan veel alla 20kg ehk kokku -40kg, siis ma kaalun ju 80kg, mis pole kindlasti minu eesmärk. Minu ideaal kaal, minu suurim soov ja unistus oleks kaaluda vähemalt 60kg. See tähendab, et ma peaksin kaotama kokku, siis ju 60kg. Ja minu blogi pealkiri peaks ikka olema Merlini -60kg. Jaa suured eesmärgid, suured soovid. Aga kui on välja hõigatud nii, siis ma alla ei anna ka. Alates tänasest on minu blogi nimi Merlini -60kg!!! See tähendab siis, et 40kg veel, pikk pikk teekond on ees...

Bye-bye praegu, mul on täna sinine, unine ja pahur esmaspäev aga hakkan toimetama ja varsti kriban ka nädalavahetusest, tänasest kaalumisest ja kõigest...