Minu esmaspäev 08.08.2016 ;) #arfitness #arturtreenib

Hei hei kõigile ;) Tahan nüüd ikka oma blogisse kirjutama hakata, kuid kõik kes te mu facebooki jälgite, siis teate, et mul läheb meeletult hästi praegu. Nojaa isiklikus elu on veidi kurvad ajad, aga noh mis seal ikka, inimesed lähevad ja tulevad ja ma ei viitsi sellele enam mõelda. Mul on uued tuuled, uued eesmärgid ja unistused ja igasugu jamaga ei viitsi tegeleda. Las minna ;) Aga muidu läheb mul üli üli hästi!

Eilse kaalumise postitasin ma oma facebooki seinale, ei teinud sellest blogisse eraldi postitust. Kes teist aga ei jälgi mu postitust, siis copyn selle teile siia:


Hommik!!! Tegin just natuke aega silmad lahti ja ruttasin teise tuppa kaalule:D Eelmisel nädalal 93kg ja täna 91,6kg, nädalaga -1,4kg ;) Nädala jooksul 2 trenni Arturiga, 1 päev jalutust 7,28km ja 1 päev kiirkõndi 9,02km. Kõnida oleksin võinud palju rohkem, selles osas olen veidi pettunud, aga uus nädal uued võimalused! Toitumine on peaaegu paigas, mingeid õgimishooge ja erilisi isusid ei ole olnud, kõht on täis. Suitsu isu tegelikult on õhtuti, kuigi ma ei suitseta :D Ma ei tea, kust see tuli, aga see juba päris kaua mul. Eks siitsealt on vaja veel toitumist korrigeerida, aga õnneks saan alati Arturi poole pöörduda, kes ütleb, kui midagi vaja muuta :) Eks õpin ka ennast ja oma tegevust anaüülsima vaikselt ja saan iga korraga aru, mis on valesti ja mida muuta. Tunne on super, eks ma südames lootsin ikka natu rohkem, aga mõistus teab, et see on väga tubli langus. Kell on 9.26 ja ma olen juba särav, energiline ootan hommikusööki. See on suur suur areng. Protsess käib ja ma tunnen ise enda kehas juba muutusi, mu kõht ei ole enam niiii ees jne. Asi toimib!!! Kaks nädalat Arturiga on täis ja kokku kaotatud 4,4kg!!! Ja ma ei ole veeel andnud endast kõik, aga ma kohe teen seda ;) ‪#‎icanandiwilljustwatchme‬ ‪#‎minuesmaspäevanekaalumine‬‪#‎arfitness‬ ‪#‎arturtreenib‬


Super mis? On küll!

Eile öösel tuli mul tütar Lätist koju, nimelt käis ta koondisega Balti turniiril ja nad said 3nda koha. Lapseke lootis muidugi paremat kohta, kuid minu meelest on see juba väga tubli, et ta üldse Eesti koondises on ja sel suvel on palju ka igal pool käidud ja oldud. Alles nad tulid Rootsist just. Väiksem tütar on mul isa poolsete sugulaste juures moment ja ma olin nii õnnelik, et ometigi üks koju tuli. Ma olen harjunud nii, et oleme 3si koos ja teeme igasugu vahvaid asju ja nagu te teate, siis meil on selline vahva väike pere, kes hoiavad väga kokku ja lahusoldud aeg teeb lõpuks kurvaks. Aga elu on selline, et on vaja ka sugulasi, vanaema/vanaisa külastada ja mujal ringi reisida.

No eilse päeva ma veetsingi siis vanema lapsega, nii palju, kui see oli võimalik, sest enamu ajast ta mul magas. Aga me rääkisime kõigest, mis vahepeal on juhtunud, mis tehtud, kus käidud jne. Lihtsalt chillisime kodus ja midagi erilist seekord mul teile jagada ei ole.

Asja juurde...

Minu trenn/liikumine ;)

Kees veel ei tea, siis ma teen trenni nüüd koos Arturiga(AR FITNESS), hetkel me kohtume 2x nädalas ja teeme trenne väljas. Hetkel on ju veel suvi ja väljas oldud aeg tuleb igati ainult kasuks.

See kõik on ulme, mis praegu toimub, ma poleks never uskunud, et ma selliseid asju tegema hakkan, nagu Artur mind tegema paneb. Mitte iial, ma ei olnud varem sellele isegi mõelnud. Ma jooksen, kätekõverdusi teen, planku jne jne jne jne jne jne jne jne...Iga trenn on tal mulle mingi huvitav asi välja mõeldud, kõik on nii mänguline ja tore ja samas me teeme sõna otseses mõttes TRENNI, mis annab tunda igal mu keha rakul!

Eile oli meil 4s trenn. Kolm eelmist olid täiesti omanäolised ja erinevad ja see on lihtsalt väga lahe, esiteks ei hakka mul kunagi igav, kunagi ei tea mida oodata jne. Kord rohkem jõudu, siis aeroobset jne. Noja treenerina on ta väga väga lahe. Ta näeb kohe ära, kui korraks lähebki mast maha, või hakkad endas kõhklema, või kartma. Ta lihtsalt ei lase sel juhtuda, ta on niiiiii positiivne, et no mitte üks hirm ei saa sinust võitu. Sa lihtsalt teed ja pärast naerad läbi pisarate, et krt äge oli. Mul on niii hullult vedanud, et ma ei oska seda sõnadesse panna. Igatahes ma ootan trenne, ma tahan seda kõike teha ja tahan rohkemgi veel.

Kuigi trenne on tehtud nii vähe, siis on toimunud ka suur areng! Ma saan hingata ja mu süda ei peksa enam. Ja kui väga rahmeldada, siis ikka hakkan hingeldama, aga see pole see enam, nagu oli varem, kui natuke kiiremini kõndisin, oli vsjo. Ei, mul on palju rohkem võhma ja ma jõuan kasvõi näiteks joosta! See on uskumatu, iga päevaga ma tunnen, et see hingamine ja südametöö muutub paremaks. Ja ma kohe kohe hakkan ka niisama jooksmas käima, sest see meeldib mulle hullult ja see tekitab eufooriat lausa.

Ma tahaksin ka kahest eelmisest trennist teile rääkida(esimesest olen rääkind), ma mõtlen kas ja kuidas. Aga praegu suundun eilsesse päeva tagasi.

Eile läksin trenni kell 19. Ilm oli supper, ei olnud kuum ega külm ja kõik oli ok. Kuna Artur rääkis mulle päeval igast hullu(heas mõttes), siis ma juba veits kartsin, et issand, mis mind seal ees ootab.



Kuule, poksinud oled kunagi?
Eee, eii :D
Ok, siis täna on esimene kord :D

• :D

Aga ei see ei pannud mind kordagi mõtlema, et ma ei taha minna. Tahan, ma lähen ja teen lihtsalt. Saan uusi kogemusi ja tegelikult ma ju avastan täielikult ennast praegu.

Kohale jõudes siis:

* Jooks ja soojendus
* Jooks mäkke 3x, vahel 30sek puhkus, et hingamine korda saada
* Plank toenglamangus seistes
* Löögid poksikinnastega lapakutele(mitu mitu roundi)
* Siis oli selline asi, et jooksin kiiresti üle korvpalliväljaku, haarasin 15kg ketta, kõndisin sellega tagasi, panin maha ja jooksin tagasi kiiresti. Seda 3x
* Palliga harjutused ja kõike 3 ringi
 Artur viskas palli, püüdsin kinni, kükk ja viskasin tagasi, 10x.
Artur viskas palli, tegin tiiru ümber enda ja viskasin tagasi, 10x.
Artur viskas palli, viskasin selja tagant üle pea tagasi, 10x.
* Kõhulihased, ma ei oska seda seletada, väga tugev ja intensiivne harjutus ja annab kõhule mõnustalt tunda kohe.
* Lõpus mängisime korvpalli ja venitus


Eile oli aeroobne siis. Hästi intensiivne, järjest ja kiiresti ja ei ole mingit molutamist :D Väga lahe oli, eriti meeldis mulle poksida, tahan seda kindlasti veel teha. Täiesti täiesti erinev trenn varasematest. Kuid kõik nad on lahedad olnud ja selline vaheldus mulle sobib ideaalselt,

Koju ma otsustasin jala minna, Endomondot tööle ei saanud, kuid Ropkamõisast minu kodu on 4,3km. Nii, et väike jalutus ka veel otsa.

Siis ma mõtlesin, et tahaks arbuusi ja teepealt ostsin ka arbuusi, mingi 7kg ja tassisin ka selle koju :D

Eilne trenn oli super ;)



Minu toitumine ;)


Hommik ;)

Kõigepealt jõin ma vett, kaks klaasi. Ja siis mingi aeg hakkasin sööma, peale sööki kaks tassi musta kohvi. No ei saa ma ilma kohvita.


Lõhevõileib munaga, 2 tassi kohvi

Lõuna ;)

Kuna mul eilsest oli veel suvikõrvitsat alles ja kanafileed ka, siis otsustasin, et teen taas seda ahjus. Kõrvale oleks võinud riisi või tatart võtta, aga ma unustasin ära.

Suvikõrvitsad on niii meeletult head, tahan vist täna ka kasutada neid kuskil.


Kanafilee suvikõrvitsaga.

Õhtu ;)


Õhtul peale trenni ma jõudsin enne 21 koju ja no mingit söögiisu mul ei olnud. Ma oleksin pidanud õhtusöögi ära sööma varem. Mul on praegu kellaajad sassis ja seega ma panen veidi puusse, aga ma tänasest panen ka kellaajad paika ja loodan, et kõik toidukorrad kevasti saavad olema.

Aga sõin arbuusi 3 suurt viilu. Parim, mida peale trenni tahta võis.

Vett tarbisin ma normaalselt ma arvan, üle 1,5l kindlasti, kohvi sai 2 tassi ja musta. Kõht oli kogu aeg täis, enesetunne supper ja tuju laes.


AGA, ma peale trenni nutsin. Hakkan vist hulluks minema :D Laps ehmus ka ja küsis, et mis juhtus. Seda, et ma üliemotsionaalne olen, seda teate te kõik. Kui mina rõõmustan, siis ikka nii, et maailm rõkkab, kui kurvastan, siis nutan jõe, vihaga purskan tuld :D Ma ei tea, mis mul eile hakkas. Lihtsalt meenutasin trenni, eelmist kahte nädalat ja ma nagu ei suuda seda kõike uskuda. Ma olen ennast ületanud igasmõttes, mitte ainult füüsilises, on palju muud ka, mida ma ei oleks endast varem oodanud. Mul hakkab kohusetunne märku nt andma, ma olen mõnest oma hirmust selle aja jooksul üle astunud ja see kõik tundub nii ebareaalne. Ma ei oleks endast kõike seda oodanud. Ma olin igasuguse usu endasse kaotanud, ma uskusin, et ma pole midagi väärt, et ma ei suuda midagi, ei oska midagi. Ja nüüd, nüüd ma teen seda kõike. Mul emotsioonid nii möllavad praegu ja kõik on nii segane, aga heas mõttes segane. Ma olen südamest tänulik Evelile, kes mulle Arturit soovitas, sest mitu aastat, kui ma siin midagi üritasin, ei toimunud midagi, vahepeal justkui oli midagi, siis kukkusin taas, kuniks vajusin täiega põhja...Aga nüüd on möödunud kaks nädalat ja ma tunnen reaalselt, et minus muutub juba midagi. Ja väliselt ei ole seda märgata, aga mu sees toimub väga väga palju muutusi ja minus on tagasi see usk endasse ja  lootus ja ma tean, et ma saan sellega hakkama.

 Ma läbin praegu täielikku uuestisündi, nii vaimselt, kui füüsiliselt ja see on midagi võimast!!!

Aga selline oli minu eilne päev, mis mind täna ees ootab, ma veel ei tea, kuid üritan päevast maksimumi võtta.


Ilusat teisipäeva kõigile!!!


Bye bye!

I can and i will, just watch me!!!