See pole enam normaalne :D Ära neetud?

Hei hei ;) Mõtlesin, et annan endast ikka märku, et ma pole kadunud ja olen täiesti elus. Tahaks terve ka lõppu öelda, kuid seda ei saa. Jaa ma pole terve. Mul on lausa imelik seda kirjutada. Alles olin ma angiinis, võtsin antibiootikume ja olin ikka omadega täiesti läbi. Sain terveks ja hakkasin vaikselt jälle tegutsema ja ülla-ülla eelmisel nädalal jäime järjest kõik jälle haigeks. Kõigepealt vanem tütar, siis pisem ja lõpuks ka mina. Kõrge palavik 38,5-39, infektsioon kõris, kohutav nõrkus ja paha olla.

Meid külastas seekord ka kiirabi(pisemal oli 39,6 palavik ja ma ei saanud alla seda) ja vanemal tütrel perearst võttis vereproovi(mina ja pisem ei ole suutnud vastuvõtule minna, kui vanemaga käisin olin ma veel terve) ja meil on seekord gripp. Mina olen 3ndat päeva voodis hinge heites aega veetnud, kuid tundub, et ma olen siiski gripist tugevam. Täna natukene on parem ja sõin ka hommikust. Mitu päeva me ei ole söönud, mõned mandariinid, kiivid, ohtralt vett ja mahla. Palavik mul öösel ja täna üle 38 pole läinud, vanemal tütrel täiesti kadunud(tema jäi ka paar päeva enne meid haigeks), pisemal öösel lõi 38.9 veel välja, kuid nüüdseks ka parem. Tundub, et hullem on möödas selleks korraks. Kõige rohkem ma kardan seda kõriturset. Mu nooremal tütrel see paar aastat tagasi keset ööd oli ja just samasuguse haiguse korral, lõi hinge kinni. See oli kohutav läbielamine. Nüüd ma püüdsin teda kogu aeg öösel jälgida, kuigi olin ise ka nagu zombi. Ah ma ei viitsin sellest kõigest enam kirjutada...

Mis kurat meiega toimub? Me pole kunagi nii haiged olnud, kui praegu. Selline tunne, et mingi needus on peal. Toitume ju mitmekesiselt, liigume väljas palju, muidu olime ikka tugevad tüdrukud. Nüüd nagu mingid vigased pruudid. Jube lihtsalt. Ma ei taha enam olla haige, ma ei taha enam oma päevi voodis veeta. Terve Jaanuar oleme me haiged olnud. Mida kurja mu lapsekesed teinud on, et nad niisuguseid piinu tundma peavad? Oh jumal jumal jumal...Halasta meile palun.

Ärge mind siis ära unustage, ma täna püüan süüa ja astun haigusele vastu. Praegu mul on veits jõudu, viisin just 8 teetassi voodi kõrvalt kööki, juhuu. Eile tundus kööki minek liiga raske ettevõtmine.

Ahjaa 1 positiivne asi siin siiski on, ma tunnen end udusulena ja kujutan ette, et olen midagi alla võtnud ka. Kaalul patareid tühjad, kuid ilmselgelt pean ma poodi minema, sest lapsed ka just erinevaid isusid ja soove nimetavad siin. Mul hea meel, et nad ka lõpuks midagi süüa tahavad. Siis ostan kaalule patareid ja saan end kaaluda.

Kuidas teil läheb? Loodan, et olete ikka terved kõik!
Kui keegi teab, miks me küll viimasel ajal haiged kogu aeg oleme, siis öelge mulle ka palun...

www.bitboard.ee