No tere. Tundub, et hullem on möödas ja hakkan taas inimeseks muutuma. Päris terve ma ilmselt ei ole, täna veel läheme arstile ka kõik 3si, kontrollitakse üle, kas me võime tsivilisatsioon tagasi tulla, kuid olen voodist püsti ja üritan asjatama hakata. See oli jube. Isegi angiini valu ei olnud nii jube, kui see kuradima gripp. Ma mõltesin, et ma suren. Aga umbrohi siiski ei hävine ja tuleb taas elama hakata.
Armas jumal, palun ära enam mulle selliseid katsumusi teele saada. Ma tahan olla terve, hästi terve, ma tahan trenni teha, toituda kava järgi, tahan koolis käia ja ELADA! Kõige hullem on see, et järjest kõik mu ümber jäävad ka haigeks ja samade tunnustega. Kurb. Mina üritan end nüüd kuidagi kokku võtta, normaalselt sööma hakata ja oma asjadega jätkata. Mul on veel hull nõrkus ja häälega pole kõik ok, kuid elan üle.
Ahjaa, kuna armas blogija Laura (LINK) lasi eile kenasti oma mandlid ära lõigata ja kirjutas, et kõige hullem ei olegi, siis no kui tema pisike sai hakkama, ei saa mina kuidagi alla jääda. Nüüd kohe võtan selle asja ette. Kuigi koolist ma puududa ei tohi, võimalik, et pean ootama vaheaega. Mul on koolis kriitiline seis ja lõpetamiseks pean kohal käima. No ühesõnaga ma tegelen asjaga, kuna noa alla saan täpselt, see selgub.
Praegu on kõik mu elu nii peapeal. Kool, kaalulangetus, blogi, erinevad postitused ootavad, kirjad ootavad. Ma palun nüüd kõigilt veel natuke kannatust. Kogun ennast ja hakkan tulistama! Täna ma veel midagi asjalikku kirjutada ei suuda vist. Kuid püüan!
Eile astusin ma lõpuks ka kaalule. Tean, et see kaotus on tingitud vaid haigusest ja sellest, et ma pm pole väga söönud, kuid hea meel siiski. Kaal on 88kg. Kaks nädalat tagasi kaalusin ma täpselt 90kg ja nüüd täpselt 88kg. Kardan, et kui ma nüüd sööma taas hakkan, siis see tõuseb, kuid loodan, et siiski mitte.
Armsad lugejad ja koostööpartnerid. Mul on väga piinlik, et viimasel ajal nii palju takistusi ja pause minu poolt on tekkinud. Kuid haigused ei hüüa tulles ja olen ka ise nii nii õnnetu, et kõik soiku on jäänud. Tore on vaadata, et isegi, kui ma nö kadunud olen olnud, siis klikkide arv lehel on suur ja inimesed käivad vaatamas, mis toimub. Aga mina tunnen, nagu oleks kõiki alt vedanud. Võtan end nüüd taas kokku ja jätkan oma teekonda sealt, kust see pooleli jäi.
Lisaks ma ootaks teie kõikide soovitusi, kuidas ma oma immuunsust saaksin tugevdada? Milliseid vitamiine süüa? Toidulisandeid? Mida üldse süüa? Kirjutage ja kommenteerige, te teate, et googeldamise asemel mulle meeldivad reaalsed vastused otse minule.
Bye bye,
teie Merlin
Pane end opi järjekorda! Nii saadki tervise paremaks! Mina sain tutvuste kaudu 2 kuuga opile, aga nt ninaoppi, kus eelmine aasta käisin, ootasin aasta aega. Nii et marss järjekorda ennast!
VastaKustutaKuna sul angiinaga juba nii palju kogemusi on, elad selle valuse neelamise peale oppi ka üle! Mina mõtlen ka praegu ainult sellele, et nüüd saan tervise korda ja saab täie võimsusega trenni tegema hakata!
Ole vapper!
Ma teen seda kohe ja räägin juba pereastiga. Mul saatekirjad valmis seal juba ammu. Vaja aeg panna nüüd vist jne.
KustutaTahan väga terveks saada :)
Sulle kiiret paranemist ja vapper neiu oled :)
Saage ruttu terveks ja nautige seda imelist talve!
VastaKustutaPS! Kui palju sul klikke nädalas või kuus keskmiselt on? Kui sul on palju, siis võid varsti reklaamibännerid üles panna, et vaikselt tulu teenida.
Aitähh ja püüame saada. Ja esimene asi, mis me teeme nüüd on see, et tõesti naudime talve. Me pole üldse ju kelgutamas ega lumes möllamas käinud. Tuubitama tahaks veel minna jne. Loodan, et lumi ära ei sula, vaatan, et sajab :(
KustutaMul on päevas tavaliselt umbes 1500. Kuid tihti liigub ka 2000 juurde see klikkide arv. Kui ma ikka mitmeid päevi ei kirjuta, siis 1000 ringis ja vahel ka vähem.
Nende reklaamidega on nii, et ma kardan, et see häiriks lugejaid. Ma teen päris palju reklaampostitusi ja ma pole kindel kas see oleks hea mõte. Reklaami väga ei soovita ja ma tahaks, et mu blogi leiaks end taas. Leiaks üle algse mõtte ja selle koduse tunde. Minu teekond ideaalkehani :)
tead, ega sa enne oma tervist korda ei saagi kuni mandlid läinud pole. Ma omal ajal lükkasin ka million aastat edasi, tegelt oli asi kökimöki. Täpselt nädala pärast olin juba tööl, paar esimest päeva peale oppi olid koledamad aga see enesetunne, mis pärast tuleb kompenseerib kannatused totaalselt. Ühel hetkel avastad, et appi ma tunnen ennast nii hästi ja polegi enam haige. Ma sain ennem lause immuunsüsteemi turgutamiseks HIV haigetele mõeldud rohte :P aga tolku ei miskit, nii kui tuul puhus nii mina haige olin. Tee ära, ära põe, pärast on elu lill
VastaKustutaMa kohe helistaingi arstile, mul läks juba meelest ära. Panen kohe aja kurgu-nina arstile :)
KustutaOotan seda lillelist elu juba väga :)
Kui saatekiri käes, siis võib ükskõik kuhu opile minna. Nii saab otsida haigla, kus on kõige lühem järjekord ja sinna minna. Mina sain omal ajal tutvuste kaudu võru haiglasse opile 2 kuu pärast, kui Tartus oleks pidanud ootama üle aasta. Põletik oli suur, mandlid mädased ja pidevalt haige. Suht ära suremis tunne oli pidevalt haige olles. Nii kaua kuni need haiged mandlid on, nii kaua võtad ka haigusi hästi vastu. Lisaks südamele koormav. Kui vähegi võimalik, uuri teiste haiglate võimalusi, kui Tartus pikk järjekord. Nüüd vaba liikumine.
VastaKustutaTeen seda kohe :)
Kustuta