Minu selle aasta jõulud ;) Imed on olemas!!!

Ma olen hetkel maailma kõige õnnelikum naine!!! Olgu kindlasti on veel palju õnnelikke ja ma olen teie üle ka õnnelik. Kuid tahan jagada teile ka oma rõõmu, sest ma teisiti lihtsalt  ei suuda.


Just natuke aega tagasi minu küsimused/vastused teemas küsiti minult mitu korda, et kas ma olen oma mehest lahus. Ja ma pidin vastama, et jah olen oma abikaasast/laste isast juba 5-6a lahus. Aga nüüd ma saan vastata, et eiii, eiii ole. Ma ei ole enam oma abikaasast/lapse isast lahus!!! Me leppisime ära, no me ei olnudki tülis, saime kogu aeg hästi läbi, kuid me otsustasime hakata taas koos elama, koos lapsi kasvatama ja alates laupäevast oleme me taas paar ja perekond!!! Ma ei oska oma tundeid kirjeldada, ma olen lihtsalt nii õnnelik. Minus on täielik rahu ja turvatunne. Ma olen kaitstud ja mul on täisväärtuslik perekond. Kas see on saatus, et nii läks? Olemegi üksteisele loodud? Oligi vaja teha kummagil üks pikk tiir omaette, vaadata elu teineteisest eemal olles? Õppida ja areneda? Ju siis oli. Mina olen vanemaks saanud, tunda saanud erinevaid elu keerdkäike, teinud vigu, neist õppinud, saanud haiget ja pidanud üksi õppima vastutama kõige eest ja usun, et ma suudan olla nüüd täiuslik naine ja perekonna süda. Mu laste tundeid pole võimalik üldse kirjeldada, see on nende jaoks parim jõulukingitus, mis üldse olla saab. Neil on taas päris perekond, neil on ema ja isa, kes teineteist ja neid armastavad ja me oleme kõik koos. Me hakkame kõik koos elu nautima ja teeme kaotatud aastad tasa. Kui selle uudise teatavaks neile tegime, siis me lihtsalt nutsime kõik koos 4si, kallistasime...

Jõulud on imede aeg...Ja meie perega juhtuski jõuluime. See on parim jõulukingitus, mida iial soovida!!!

Aga, mis ma siis selle aasta jõulude aja teen. Loomulikult olen ma koos perega. Tavaliselt olen ma veetnud jõule maal ema juures. Koos ema, õe, vahel ka vend ja loomulikult mu lapsed. Sel aastal veedan ma aga jõule oma mehe sugulaste juures Valgas. Midagi väga erilist me ei teegi. Lobiseme ja lihtsalt naudime aega, Juttu jätkub kauemaks, ilmselt aega jääbki väheks. Nii palju aastaid on ju vahele jäänud. Kindlasti käime surnuaedades, külastame mõnda sugulast veel. Ja homme on meil jõuluistumine. Vaikne, katame lauakese, vaatame jõulusaateid ja lobiseme.

Mida ma jõulude ajal söön? Praegu olen ma söönud hommikuks muna, singi ja juustuga, kurki ja tomatit. Päeval äia tehtud sülti ja kapsast, mandariine. Aaa sushit olen söönud. Midagi hullu ei ole. Homme jõululauas söön ma äia tehtud sülti, pasteeti, kapsast, verivorsti ja rohkem vast midagi. Kõike natuke, kuid kapsast ma närima ei hakka ja luban endale traditsioonilisi asju. Jõulud on ometi kord aastas ja no üle ei söö ma niikuinii. Kindlasti tarbin ma ka veini, kuid mitte palju.

Inimesed on mures mida süüa jõuludest aastavahetuseni, tegelikult peaksid nad aga muretsema mida süüa aastavahetusest jõuludeni...

Reedel sõidame oma perega tagasi Tartusse, siis hakkan taas trenni tegema ja oma kava järgi toituma. Siis on vaja mõelda, kuidas ja mis. Plaane teha. Sest meie kõigi elus toimus suur muutus ja eks tuleb väikseid ümberkorraldusi teha. Tahan mehele juba Tartut tutvustada, oma kalleid sõpru. Nii nii palju tahaks teha ja käia.

Oeh...Ma natuke olen kurb, et ma oma ema ja õekesega koos olla ei saa, kuid samas olen ma õnnelik, et mul on taas perekond koos. 

Ma ei suuda siiani seda uskuda, täna öösel vaatasin enda kõrvale ja lihtsalt naeratasin südamest. Minu kullakallis mees on mu kõrval. Minu armastus, minu kindlus, minu turvatunne...

Uskuge, imed on olemas, need pole kuskile kadunud. Tuleb vaid loota, uskuda ja soovida!

Lisan mõned pildikesed ka ja varsti kirjutan jälle ;)

Punahuul...

Midagi lihtsat...

Minu jõulukingitus kallimalt :)

Meie kuuseke Tartus kodus...

Sellise küpsisetordi tegin talle, maasikane-kohupiimane ja kookosene...

Meie ;) Pole kõige parem pilt, kuid eks teen neid veel ;)