Antidepressandid/paanikahoog/kaalukaotus-langus

Nonii kirjutan jälle siin oma murest, no tekkinud küsimusest. Kindlasti paljud mõtlevad, et miks sa kurat ei guugelda. Aga vot mulle ei meeldi. Mulle meeldib oma blogis avada arutelu, kuhu tulevad reaalsed inimesed, minu lugejad ja asjast teadjad selle teema üle arutlema. Ja eks foorumites on ka reaalsed inimesed ja asjast teadjad, kuid see pole see. Kui ma siin avan mingi arutelu, siis ma tean, et vastaja on pühendanud aega, mõeldes mulle ja minu murele ja ka oma peas arutlenud teemat läbi ja võtnud aega, et mulle vastata. Soovides anda nõu, või jagada kogemust. Ja see on värske. Mind ei huvita väga 2a tagasi toimunu näiteks. Ja mulle meeldib teiega suhelda.

Paljud vist teavad, et mul on päris pikalt olnud paanikhäire. No see on kohe diagnoositud. Eeemmm, ma ei mäletagi kaua see olnud on. Hmmm, äkki mingi 6-7a, võibolla rohkem. No vahet ei ole. On olnud kergemaid aastaid, on ka  raskemaid. Olen võtnud antidepressante, sos olukorraks rahustit xanax, olen pidanud kutsuma kiirabit, vahel on perioode olnud, kus käid 5 korda nädalas kiirabi, vahel aasta vaikust. Vahel saan hoost ise ilma ravimite üle, vahel ei saa. Vahel tekib see hoog negatiivsest emotsioonist, vahel ka lõbusamast. Esimene tekkis näiteks kodus lastega lõbusalt multikaid vaadates. Vahel on see kerge paanika, veits südame kloppimist. Vahel on surmahirm, süda klopib, külm higi lahmab, tugevad torked/valud vasakus pooles/rinnus, nägu ja käsi ei tunne, käed jalad surisevad, teadvuse kaotus, insuldi/infarkti tunne. Miks see mul on, seda ei tea keegi siiani. Olen käinud erinevate arstide juures, haiglas, teraapias jne. Päris ära ta ei ole kadunud, küll aga on ta tänaseks harvemaks jäänud. Ja nüüdseks oskan ma sellega elada ja toimegi tulla. Värksa Maraton oli sellessuhtes eriti suur väljakutse mulle. Kuid siiski ta mul vahel käib, vahel peale pidu, vahel liigsest kohvist ja vahel ka lampi. Kuid järjest harvem.

Ilmselt harvemini tuleb hoog selletõttu, et ma elan tervislikumalt, mingil määral siiski teen sporti, liigun(no olgu hooti). Ma tunnetan oma keha ja oskan sellega rohkem ümber käia.. Kuid hood siiski päris ära ei ole kadunud ja mu arst sooviks siiski teha ühe 6 kuulise antidepressantide kuuri ja siis ehk saaks kõik. Kuid no enamvähem elan ma praegu ka ilma nendeta, nagu te näete/loete/kuulete. Kuid retsept ootab mind apteegis.

Mulle aga meenus, et kui ma neid ravimeid võtma hakkasin, siis nagu kaal hakkaski tõusma. Ja ka siin vahepeal, kui ma olen korralikult ravimeid võtnud, on kaal tõusnud. KUIGI MA POLE HAKANUD ROHKEM SÖÖMA, EI OLE KA SÖÖGIISU TÕUSNUD NENDEGA. Infolehel on see kirjas, et võib tõusta söögiisu ja kaal. Ja paljud seda ka väidavad, et isud on meeletud ja aind õgiks. Ja kaal ka tõuseb. Kuid on ka neid, kes väidavad, et nad ei söö rohkem, kui tavaliselt, kuid kaal ikka tõuseb. No kuidas sellega siis on ikkagi? Arst lubas, et ei tõuse. Kui ma just ise ei õgi. On neil antikatel mingi asi, mis mõjutab kehas hormoone või miskit? Ja kaalutõus? Beebipille ja hormoontablette võttes nt kaalu tõuseb enamustel, isegi kui sa ei söö rohkem.

Ma ei tea, mida teha. Teha see kuur läbi. Või elada edasi, lootes et toitumise ja sportimisega see paanikahäire lõpuks kaob. Teevad nad siis paksuks üldse või ei?

Kirjutage, kommenteerige! Kõik kellel on kogemusi endal selle kaalutõusu ja ravimiga, või ka lihtsalt paanikahoogudest. 

Ma nagu saan hakkama, kuid ikka päris ilma sos tabletita ma nt metsa või linnast välja ei julge minna, sest alati on hirm, et äkki ta tuleb....