teisipäev, 22. märts 2016

Kuidas mul läinud on ja mis ma teinud olen...


Hei kõigile! Mõtlesin, et kirjutan natuke sellest, kuidas mul läinud on. Ja ma tunnen vist, et olen taas valmis blogima ja oma teekonda kajastama. Eelmine nädal oli väga raske, kohe väga väga raske. Ma pole nii katki ammu olnud. Ma pm nutsin iga päev, kuid peale seda viimast karjuvat SEDA SIIN postitust ma siiski otsustasin end aidata. Mulle pakuti abi ja ma otsisin ise abi. Otsustasin, et elan päev korraga ja teen kõike omas tempos ja täpselt siis kui mulle meeldib ja ma teen neid asju, mis mulle meeldib. Ma otsustasin, et MINA olen kõige tähtsam, MINA pean olema oluline ja number üks ja ma lähtun nüüd ainult endast. Ja ma õpin end taas armastama. See kõik ei käi üleöö, see nõuab palju vaeva ja tööd, kuid see on võimalik ja ma usun sellesse ja iseendasse ja ma tean, et ma saan hakkama. Meie endi ja meie mõtete käes on võim meie elu üle ja, kui me suudame oma mõtted ja soovid paika panna, siis sellel on väga suur jõud ja vägi.

Ma olen juhuslikult sattunud väga huvitavasse ja põnevasse maailma, juhuslikult(mis tegelikult ei ole juhus, inimesed tulevad meie ellu alati mingi põhjuse ja eesmärgiga) olen ma tutvunud ja suhelnud täiesti uute ja huvitavate inimestega. Mõni aeg tagasi ma oleks ehk natuke naernud selliste inimestega suheldes  ja poleks seda kõike tõsiselt võtnud...Mõni aeg tagasi ma oleks ehk oleks natuke naernud kummalise mantra või mõne motiveeriva video peole, sest ega ometi ei saa 1 muusika, või kellegi poolt sõnade  korrutamine ja ette lugemine kedagi aidata...Ojaa kuidas veel saab...


Näiteks saatis mulle üks armas inimene, õigemini postitas mulle üks armas inimene facebooki seinale video "KUI MA HAKKASIN ENNAST ARMASTAMA".





Ma kuulasin seda palju, kuulasin neid sõnu ja need kõnetasid mind. Esimesed kaks päeva seda kuulates ma nutsin lahinal, ilmselt olin ma viimase piirini jõudnud ja oli vaja kõik endast välja lasta. Ma hakkasin ringi surfama netis ja juhuslikult sattusin ma ühe mantra peale.


Kuulake ja nautige ;) 


See kõnetas mind kohe, see hakkas mulle kohe nii väga meeldima. Ma kuulasin ja kuulasin seda, lasin selle enda sisse ja teate, mu südamesse tekkis kuidagi rahu. Pisaraid jäi aina vähemaks, ma muutusin rahulikumaks ja see päriselt mõjus mulle. Postitasin selle video seinale facebookis ja minu üllatuseks tuli välja, et see on vägagi tuntud mantra. Seda kuulavad niii paljud inimesed, sellest saavad abi nii paljud inimesed. Ja paljud inimesed on ka sellised, keda arvasin endasuguseks olevat, arvasin siiani, et nad ei otsi abi sellistest asjadest. Kuna üllatus oli suur, siis otsustasin natuke asja uurida, sellest maailmast rohkem teada saada. Ja lisaks sellele, mida ma netist ise lugesin jne, mulle hakati kirjutama, anti igasuguseid linke, soovitusi erinevateks situatsioonideks. Nii negatiivseteks, kui positiivseteks.  Minusse tekkis täielik rahu ja ma tundsin, et ma saan ise väga palju ära teha, kuid ma pean õppima enda mõtteid kuulama ja avastama, pean õppima kuulama südamehäält...Ja selleks puhuks on selle maailma asjad väga toetavad ja abiks.

"JUHUSED" on mind viinud ühest asjast teiseni ja mulle tundub nagu ma oleks avastanud endale ühe uue võimaluse ja uued huvid, mis mind on need päevad aidanud. Ma tavaliselt hommikuti panin kohvi vee keema ja raadio Skyplussi mängima, kiirelt sebima ja tegutsema. Nüüd aga ma ärkan ja võtan endale 10 minutit aega. Ma panen käima selle mantra, süütan küünla ja kuulan, sulen silmad ja tunnetan rahu. Ja rahu voolab minusse. Lõpuks ma tänan ennast, unversumi ja kõike enda ümber ja tõden taas, et tegelikult on mul niii palju asju mille üle ma juba peaksin olema õnnelik. Mille pärast tasub elada ja rõõmu tunda. Ja ma naeratan ja suudan olla rahulik. Ja mu päev algab õnnelikult, Olgu, ma pole seda iga hommik teinud, vahel on tõesti nii kiireks läinud. Siis ma leian endale päeval selle väikese aja ja leian endas taas rahu ülesse. Ja ma võin öelda, et minu meelest pole maailmas midagi paremat, kui seda on RAHU. Rahu tunne sinu südames, rahu sinu elus, kodus jne.

Ma veel väga täpselt ei tea, mis asi see täpselt on, mis maailm see on. Infot on olnud korraga liiga palju, kuid ma tean, et inimesed ja asjad tulevad meie ellu mingi eesmärgiga ja minu ellu on tulnud nädala jooksul väga palju huvtavaid inimesi, kogemusi ja ma olen otsustanud, et olen selle nö salapärase maailma jaoks avatud, ma natuke uurin seda ja ehk leian ma sealt endale toe, et areneda ja saada tugevamaks ka vaimselt...

Ja ei ole vaja karta, et ma olen hulluks läinud. Ma vähemalt loodan, et ei ole. See on minu viis end taas jalula saada, see on mind aidanud natuke juba ja isegi, kui nüüd tuleb hunnik kommentaare, mis on ründavad ja solvavad, siis võin kohe ette ära öelda, et need ei mõjuta mind. Ma ei luba sellel lihtsalt juhtuda. Mina otsustan ise, kas mu mõtted ja tegemised on tobedad või ei, mina otsustan nüüd ise, mis on minu jaoks hea ja ma teengi nüüd täpselt seda, mida ma tahan.

Nädal ongi mul läinud lugedes, kuulates...suheldes...Ma olen lihtsalt olnud, olen püüdnud end kokku lappida, rahunenud ja ma võin öelda, et mul on tänaseks palju parem. Jah nutuhoogusid tuleb veel ette ja ma ei saa öelda praegu, et kõik on täiesti korras, kuid minus on tagasi rahu, lootus ja usk. Mul on siht silme ees, ma tean, kust ma saan abi ja ma tean seda, et homme on veel parem. Ja ma tean seda ka, et tegelikult olen ma õnnelik inimene, mul on meeletult palju seda, mille üle õnnelik olla. See kõik oli vaja endale taas meelde tuletada lihtsalt. Ja ma tänan ka teid, kes te mind mu blogi kaudu toetate, need kirjad ja kommentaarid tähendavad mulle palju. Aitäh!

Mis veel?

Trenni ei ole ma teinud, kõndimas pole ka siiani käinud. Ja ma ei tunne seekord seda kirjutades mingit süüd ja häbi tunnet, sest ma tean, et ma ei pea kellegi ees vabandama ja ma ei pea selgitama midagi. Ma lähen trenni tagasi, ma hakkan taas kiirkõnde tegema, kuid ma hakkan seda tegema siis, kui ma tunnen, et ma olen selleks taas valmis. Võibolla see juhtub täna, võibolla ülehomme...See juhtub ja ma ei muretse sellepärast.

Toitumisega on nii, et mu valikud on olnud enamasti head. Kuid toidukorrad pole korralikud, vahel on jäänud mõni vahele, hommikust olen söönud lõunaajal jne... Paar kergemat patukest on ka sisse tulnud, nt üleeile jõin ma jäätisekoteili, ükspäev sõin mingit kastet, kartulit on kord/kaks vist mu taldrikule sattunud. Kuid kogused on jäänud normaalseks ja no ma ei hakka sellest draamat tegema. Lisangi siia nüüd teile pilte eelmise nädala toitumisest. Kõike mul pole alles, aga midagi ikka.


Seasisefilee hautatud ja salat.  Salatisse panen viimasel ajal apelsine ja mandriine ja niiii hea on :) Soovitan!

Sõbranna juures sushi ;) 4tk valget ja 4tk mustariisiga ;) Oli hea. Muud laual ei näppinud. Veini jõin küll ;)

See oli hommikusöök, pidi tulema omlett, kuid tuli puder :D

Minu uus särav ja rõõmus taldrik. Kohe mõnus on süüa sellisest ilusast taldrikust. Maximates on niii palju odavad ja ägedaid taldrikuid. See maksis vist 1.19€. Seal igasugu rõõmsaid veel, tahan minna uuesti vaatama. Toit maitseb paremini ja toob naeratuse ka suule ;)

Nomnomnom

Lihtne hommikusöök ;)

Maks Havai seguga ;) Havi segus on riis, porgand, hernes, mais. Lihtne ja hea ;)


Laupäeval käisin ma ema, õe ja pisema tütrega Ahhaas. Tundsin, et vajan mingit tegevust ka juba ja ema tegi välja ja korraldas meile vahva päeva. Olen Ahhaas tegelikult käinud ja kui ma nüüd päris aus olen, siis see "püsinäitus" mulle enam nii pinget ei pakkunud. Eks lihtsalt sellepärast, et olen seal juba käinud. Lastel oli aga väga põnev ja nemad sealt ära tulla ei tahtnud. Seal oli ka mingi Spiooniteemaline näitus, see oli minu jaoks igav. Mulle meeldis aga teadusteater "Vinge Muna", see oli lahe ja see neiu oskas hästi nalja teha. Jalutasime seal ringi siis 12-16ni, vahepeal sõime ka. Seal oli mul see esimene kerge patuke, lisasin salatile ja riisi/aedvilja segule kastet, ilmselt oli see jahust jne, kuid ime hea. Toidud on seal minu meelest väga kallid ja ei olnud erilised. Aga see on minu arvamus. Kindlasti neil, kes pole seal käinud, siis neil on seal eriti lõbus ja huvitav, niisama ma enam vist ei tahaks minna. Kui siis mingile uuele näitusele, planetaariumisse või teadusteatrit vaatama. Aga päev oli siiski tore, sest veetsin selle koos kallikestega ja hindan loomulikult seda väga. Ehk oli ka see, et see Ahhaa pinget ei pakkunud tulnud sellest, et ma olen katki ja omas mullis veel.


Minu pisem tütar ja minu õeke ;) Ehk mu laps mängib oma tädiga :D

Minu südamekesed ;)

You-you ;)

Kes ütles, et ma olen paks? :D



Minu tütruke, kohustuslik pilt Ahhaas ;)

Pühapäeval käisime sõbranna ja tütrega BigBenis istumas, lihtsalt sõime õhtust ja lobisesime. Mu sõbranna on mulle nii kallis ja temaga koos olles on alati hea, meil pole vahet kas me naerame, nutame või oleme hoopiski vait, see tunne, et meil on see sõprus, see on hea :) BigBenis tegin natuke jälle pattu, jõin jäätisekokteili, sõin suure prae, kartulite ja paneeritud lihaga, pluss lisaks kaste.




Minu ümber on veel rohkem tekkinud palju armastust, toetavaid inimesi, ma tunnetan seda iga päev aina rohkem. See on niii hea tunne. Ma saan nii palju kirju täiesti võõrastelt, kes kirjutab oma loo depressioonist, kes annab nõu, või lihtsalt ütleb midagi head...Ja sain ka kirja ühelt väga armsalt inimeselt..Me puutume küll ametlikult kokku, kuid ta on mulle väga armsaks saanud ja Sa oled vahvaim inimene, keda ma tean sellel ametikohal ;) See kiri oli väga väga armas, loen seda tihti ja aitäh Sulle ;) See annab palju jõudu ja lootust!



Ma olen ju õnnelik? Jah olen!

Kevad algas vahepeal...Ilusat kevade algust ka kõigile! Kevad on imeline aeg, päike...sinine taevas...linnulaul...Loodus ärkab, puhkeb õitsele ja kõik algab justkui uuesti...Vaatan praegu aknast välja ja naeratan, sest kõik on niiiii ilus lihtsalt....





Praegu on teisipäev...Mõtlesin, et hakkan tänasest taas toidupäevikut pidama, ja ma loodan, et negatiivseid postitusi enam ei tule...Ma püüan vähemalt...Aga kui ma tahan kurta ja end tühjaks rääkida, siis ma usun, et te lubate seda ka mulle :D

Uskumatu, mul on palju kergem olla...Kui ma alustasin kirjutamist, siis ei olnud niii kerge, tunnen praegu, et ma olen taas rõõmus ja elujaatav...




Sõbranna kinkis mulle selle pisikese elevandikese ;) Ma olen tahtnud ammu endale koju elevandi kujukesi osta ja neid koguma hakata. Kuid on meelest läinud ;) Nüüd on mul see talismanike aknapeal ja kutsub aknast õnne sisse. Lisaks ostsin endale roosa kvartsi, see kivi sobib minule tähtkuju järgi, on armastuse ja palju muude asjade kivi ja tema on minu talisman ja kaitse. Tahan veel endale kivikesi soetada, nendest rohkem teada saada, kuna,kus ja kuidas...Ja elevandikesi hakkan ka koguma ;)



Nüüd ma hakkan koristama, täna lähen teen ka kiirkõndi ja naudin päikest ;)
Kutsume selle positiivse ja päikeselise Merlini tagasi? 



I can and i will, just watch me!!!








8 kommentaari:

  1. Mul on Sinu üle hea meel, nii tubli oled ja nii peabki! Ikka samamoodi edasi :) Edu Sulle Sinu ilusal teekonnal päikesepaisteni!

    VastaKustuta
  2. Ma tulen varsti Tartusse ja võtan vitsad kaasa! Kas sa naine saad aru ometigi, et sa oled imeline inimene, tore ema, parim sõber, keda soovida. Sa oled kõigile toeks, oled olemas ja alati sõbralik ja positiivne. Lisaks oled sa kuradima ilus naine!
    Kahju, et nii juhtus ja taas sellise aja pidid läbi elama ja tore on näha, et tõusid püsti jälle, kuid palun usu endasse rohkem!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma ei taha vitsa :D
      Aitäh ilusa kommentaari eest :)

      Kustuta
  3. Nädala pärast uus depressioon? Pfff...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Merlin! Ma täna puutusin isiklikult esimest korda kokku internetis laimu levitamisega. Ja mitte enda aadressil,vaid ühe lähedase inimese pihta. See inimene ei oma isiklikult ühtegi sotsiaalkontot ja üldse on ta suhteliselt internetikauge inimene. Aitasin tal probleemiga tegeleda ja praeguseks on asi kontrolli all. Minu jaoks on aga väga silmi avav,kui kerge on kedagi läbi interneti haavata. Sa lased oma blogis läbi ka negatiivsed,sisutud kommentaarid. Meie,lugejad ei tea,ehk on neid kommentaare veel rohkemgi ja mõni ei leia võib-olla avalikustamistki,aga ma tõesti soovin,et inimestes oleks rohkem tolerantsi ja jaguks kriitikat ka enda aadressil. Ümbritse end positiivsete ja heade inimestega. Ja blogi tihkemini!!!!!

      Kustuta
    2. Kadi K. Olen sama meelt, et ta võiks positiivsete ja heade inimestega end ümbritseda ja anonüümse kommenteerimise võimaluse sulgeda.

      Kustuta
    3. Armas anonüümne, vaevalt mul uus depressioon tekib, aga jah see sama võib taas välja lüüa küll nädala pärast. And so? Nutan natuke ja küll ma jälle tõusen :D

      Kustuta