Kuvatud on postitused sildiga õnnelik. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga õnnelik. Kuva kõik postitused

esmaspäev, 11. aprill 2016

Ma sain endale sünnipäevaks PÄRIS Ott Leplandi!


Hei, hei ;) Minu sünnipäev on nüüd peetud ja terve see nädal oli meeletult kihvt. Minuga juhtus väga palju imelisi asju ja mõtlesin, et jagan teiega ka oma rõõmu. Kui teil on huvi lugeda kogu minu sünnipäeva üritustest, kingitustest, toitudest jne, siis andke all kommentaariumis märku. Praegu ma jagan teiega lihtsalt ühte imet sellest nädalast.

Ma sain oma sünnipäevaks kingituseks endale PÄRIS Ott Leplandi. Olgu, ma ei saanud teda koju tuua ja me peame ikka mõlemad ikka oma elukest edasi elama, aga see emotsioon, see hetk, see rõõm jääb minuga igaveseks.

Võib tunduda tobe, et kuidas üks 32a naine nii hullult Otti fännab, et ta täitsa ära keerab. Kellele tobe, kellele mitte. Minu jaoks ei ole. Ma olen Otti, tema häält ja muusikat austanud ja armastanud sellest hetkest peale, kui ta orbiidile üldse tuli.  Jumaldanud ja armastanud oleks vist õigem öelda. See pole lihtsalt nii, ah mulle meeldib ta ja tema muusika... Ei see on ikka väga suur austus ja armastus. Mul on kõik ta laulud peas, ma kuulan neid, kehale tuleb kananahk, vahel ka pisardan. Selle Oti teemaga on aastaid nalja saanud ja kõik, kes mind vähegi teavad, teavad kuidas ma ma oma Otikest armastan.

Kui ma nägin, et Ott Lepland esineb Club Atlantises (LINK) 9ndal, ehk minu sünnipäeva ajal, siis ma lausa kiljusin rõõmust. Otsustasin kohe, et pean oma sünnipäeva 9ndal, no mõelge ise, Ott tuleb minu sünnipäevaks Tartusse :D Ma täpselt ei mäleta, kuidas see idee mul tuli, sõbrannaga vist naljatasime midagi, et kirjuta talle, et äkki saad pilti vms teha. Ja ma mõtlesin, et miks ka mitte. No ise ma ju sinna lavale ronima ei hakkaks, ei taha, et turvamees mind välja viskaks ja see lava päris kõrge ka, ma poleks sinna kuidagi küündinud :D Ja ma nagu teismelise kombel seda pilti ka ei tahtnud. Mõtlesin, et kirjutan otse Atlantisesse (LINK). Ja üsna ruttu oligi mul postkastis vastus, et Atlantis (LINK) kingib mulle sünnipäevaks kohtumise Ott Leplandiga. Ma nutsin õnnest, see oli lihtsalt kirjeldamatu tunne. Ma ei oska neid sõnadesse panna. Ma olen aastaid teda fännanud, jah kontserdil käinud ja teda näinud, kuid kohtumine, pilt, kallistus....Appikene. Ootasin seda õhtut hullupööra.

Ja peol olles mind ühel hetkel kutsutigi lava taga. Ja seal ta oli, minu armas Ott. Ma sain temaga pilte teha, kallistada, ta kirjutas mulle tema enda raamatusse...See oli lihtsalt imeline hetk. Pärast ma lihtsalt nutsin tükk aega, rõõmust muidugi, kuulasime tema laule, laulsime kaasa ja nautisin oma sünnipäeva täiega.

Ma sain palju ägedaid kingitusi ja ma ei järjesta neid kuidagi, kuid Ott Lepland sünnipäevaks...Oh jumal. Mina ei tea, miks mina olen hoitud ja armastatud, ma ei tea, miks ma sellised imed olen oma elus ära teeninud...Vahel ma mõtlen, et ma ei ole seda kõike ju väärt, välja teeninud...Kuid minuga juhtub kogu aeg imelisi asju. Ma tänan oma ingleid, ma tänan kogu universumi. Ja taaskord on siin tõestus, et kui inimene midagi niiii väga soovib ja palub ja usub sellesse, siis siin maailmas pole mitte midagi võimatut!!!

Loomulikult ma tänan ka Club Atlantist (LINK), sealsed inimesed on lihtsalt nii vahvad ja toredad. Atlantis on ja jääb Tartu legendiks ja ma väga väga tänan Teid selle üli ägeda kingituse eest!!! Ja varsti peol näeme ;)




I can and i will, just watch me!!!







reede, 8. aprill 2016

Juhhuuu mul on täna sünnipäev ;)


Hei hei kõigile ;) Ma isegi ei tea miks ma oma sünnipäevast postituse tegin, kuid kuidagi tahtsin rõõmu teiega jagada.

Mul on täna sünnipäev, ema ütles, et sündisin juba 04.30 hommikul, nii et olen täitsa aasta vanem ka. 32 siis!!! Mõni võib mõelda, et mis sa hulluke selle vananemise üle nii rõõmustad, aga ega ma selle üle ei rõõmusta ja ei kurvasta ka. No jah, kui ma süvenenult hakkan mõtlema, et iga aastaga ma lähenen sinna taevasse/põrgusse minemise hetkele, siis ma natuke kurvastan küll, sest ma armastan elu ja armastan elada. Vahel on tunne, et ma raiskan aastaid ja siis tekib hirm, et issand ma ei jõuagi midagi normaalset korda saata. Aga, kui ma hakkan kõikidele oma hirmudele mõtlema, siis ma ei saaks muud tehagi, kui karta ja nutta ja elu jääbki elamata. Ei ma ei karda ja elan oma elukest nautides, tuleb, mis tuleb ja võtan kõike, ka halba suure võimaluse ja õpetusena. Ja kui nüüd väga hästi järele mõelda, siis elan ma täiesti toredat elu. Mul on palju kalleid inimesi ümber, mul on palju armastust ja headust. Mul on väga  head võimalused elamiseks, korralik kodu, soe söök, mul on võimalus teha seda mida ma soovin. Mul on mu imelised tütred ja ma praegu istun siin voodis ja mõtlen, et ma olen ikka õnnelik inimene küll. Ja ma olen selle kõige üle tänulik!!!





32a on üks pirakas number küll, kuid ma tunnen sellega kuidagi küpsust. Ma olen naine, ema, mul on kogemused, mälestused, tunded. Ma tean, mida elult soovin, kuigi ei oska ma vahel sinna suunas liikuda ja tithi kaldun kõrvale, kuid ma leian, et ma olen jõudnud ikka, kus ma võiksin end täiesti teostada, voolida siit välja see täiuslik naine...ema...Ma olen sõltumatu naine, kellel on omad unistused ja oma sünnipäevaks ma soovingi suurt tahtejõudu, et need unistused täide viia.


Täna tuleb tore ja imeline päev. Kavatsen seda nautida oma lähedastega, sõpradega, tuttavatega...Ma tahan täna särada ja olla kaunis. Täna ma sünnipäeva ei pea, täna ma lähen ema, õe ja lastega õhtust sööma, siis lähen sõbranna sünnipäevale. PALJU ÕNNE GETZU! Ja õhtul osalen One Illusion üritusel Club Illusionis, olen selle ürituse toetaja ja sõnumi edastaja. Pidu ma kaua pidada ei saa. Homme on Parkmetsa jooks ja homme pean ma oma sünnipäeva! Miks homme? Sest mu parim sõbranna käib palju palju tööl, ööd ja päevad ja pühapäeval on tal vaba ja nii me saame vabalt nautida õhtut. Õhtu tõetab tulla homme vägev! Ott Lepland esineb Atlantises ja ma saan endale vägeva kingituse!!!

Kleiti mul endiselt pole, käin täna veel Lõunakeskuses jne, küll ma ta leian ka lõpuks.

Oeh, niii palju smse juba, facebook...Ema ja õeke helistasid just. JA MU LAPSED LAULSID MIND "TORDI" ja küünaldega ülesse. Niii armas lihtsalt. Meie peres on see traditsioon. Alati küünlad, tort/kook ja laul. Minule aga tordi asemele teist aastat juba kingitakse maasikaid :) Nii vahva! Printsessid, ma armastan teid!!!


Eelmine aasta :)

See aasta :)


Väga rõõmus ja õnnelik on olla, täna on supper päev!
Päikest kõigile!

I can and i will, just watch me!!!







kolmapäev, 14. oktoober 2015

Minu teisipäev 13.10.2015 ;) Paksuke sai taas liikuma :D


Hei mu armsad sõbrad! Mul on ka esmaspäeva kohta plaanis kirjutada, kuid mul pildid on lapse telefonis ja kirjutan esmaspäevast õhtul tagant järele. Kuid soovin juba teisipäevast kajastada, kuna võtsin end taas kokku ja kohe tahan seda teiega jagada.

Tegelikult oli eile mul mingi suur uimasus, pea valutas ja tuju oli üsna 0. Sellest hoolimata otsustasin end käsile võtta, taas trenni ja liikumise lainele minna. Ja loomulikult ka Erik Orgu kava järgi toitumine paika saada. Toitumine kahjuks veel päris korras ei ole. Hommikusöögid on mul päris pikalt vahele jäänud. Lihtsalt ei ole kuidagi hommikuti isu üldse. Hommikuks tahan vaid kohvi kanget ja kõik. Rääkisin ka Erikuga sellest, ta ütles, et kui toidukorra vahele jätmisele mingit õgimishooge ei tule, siis polegi hullu. Mis ei tähenda, et hommikusööki ei peaks üldse sööma, ei ei ma ei propageeri seda. Hommikusöök on siiski tähtis ja päeva alus! Õgimishoogu ei ole mul sellele järgnenud, küll aga magusaisu kibutab üsna tihti. Ma muidu ei armasta magusat ja söön seda tõesti ainult siis, kui juba suur nõrkus selle puudumisest on. Ja nüüd on mul täiesti kohutavad magusaisud olnud. Ühesõnaga toitumine pole paigas. Kui oleks, siis selliseid isusid ei esineks. Eks tuleb paika saada.

Aga lähme asja juurde...

Minu trenn/liikumine ;)

Eile varahommikul umbes 04-05 vähkresin ma voodis, no mul kaob pea iga päev kell 04 uni ära. Ja siis ma kas mõtlen oma elu üle järele, või loen teiste blogisid. Eile ma mõtlesin. Ja sain aru, et olen üks suur luuser olnud. Kadunud on minu algne õhin ja ind. Meenutasin oma teekonna algust ja tõsiselt, ma vihastasin enda peale nii väga. Ma ei hakka praegu siin lahkama, et mis juhtus, miks ma pole enam nii tubli olnud jne jne jne. Tegelikult põhjenduste otsimine ja vabanduste leidmine ju ei muuda midagi. Ja ma ei viitsi ka praegu midagi siin lahata. Merlin on loheks muutunud, see on fakt. Nüüd Merlin kas võtab end kokku, jätkab oma teekonda, hakkab tublisti tööle.  Või annab alla, feilib ja  lõpetab selle kõik ära. Aga Merlin otsustas siiski jätkata ja hakata taas kõvasti tööle ja aitab sellest jamast. Pühime põlved puhtaks, pisarad silmist, pea püsti ja täiskäik edasi.

Tegelikult tahtsin ma juba vara hommikul minna kiirkõndi tegema. Ma ärkan nii vara ja väga hea oleks ju see aeg ära kasutada ja trenn ära teha. Kuid ma kardan. Kardan pimedust ja koeri ja pätte. No ma ei tea, tegelikult tänavad ju on valgustatud ja kui ohtlik see olla saab? Kas keegi teab, kuidas Tartus vara hommikul on seal Anne kanali ääres? Kas on juba sportijaid rajal? Andke mulle teada. Või kui keegi tahab minuga vahel hommikuti sportimas käia, siis ma oleksin ka jube õnnelik

Läksin siiski hiljem, siis kui lapsed kooli saadetud. Neile ma siiski valmistan hommikusöögi ja sooja kakao ise. Väiksemal teen ka patse ise ja talle valin ka riided veel ise. Meil on hommikud sellised toredad ja tahan, et nad saaksid kodust ilusa alguse oma päevale. Nii saatsin nad siis kooli ja koos me väljusimegi kodust. Mina läksin Anne kanali ringe tegema.

Nii mõnus tunne oli tekkis kohe. Ilm oli mõnus ja see värske õhk mõjus positiivselt kohe. Samm oli väga kerge ja tempokas ja olin täis energiat ja tundsin kuidas motivatsioon minusse taas siseneb. Vahva oli näha teisi sportijaid. Mõnda tean juba ammusest ajast, noogutame alati teineteisele. Hei ma tervitan ka teid!!! Plaanisin umbes 8km kõndida vähemalt, kuid sain ootamatu telefonikõne ja pidin lõpetama ja tagasi koju suunduma kiirelt. Olin natuke pettunud. Ja hommikul oli tulemuseks 4.91km kiirusega 6.70km/h. Täitsa arvestatav fit walk.




Päeval ajasin oma asju, tööga seotud(päris niisama ma siiski kodus ei istu). Plaanisin ka kooli minna, kuid teatud põhjustel lihtsalt ei läinud. Eks oma puudujäägid teen arvestuste nädalal. Sellessuhtes on see kool paindlik. Muidugi ise on palju raskem õppida. 
Õhtupoolikul otsustasin, et niisama koju norutama ka ei jää. Ja kuna hommikul sai nii vähe kõnnitud, otsustasin, et lähen ja kõnnin veel. Ilm on endiselt supper, energiat ka jagus, motivatsioon on mul nüüd täiesti laes ja samm oli ka üsna kerge. Kuigi aeglasem, kui hommikul. Õhtul sai kokku kõnnitud 6.03km kiirusega 6.13km/h. No enamvähem vist? 





Õhtul oli tuju hea, keha tänas mind ja olen õnnelik, et ma taas tegustema otsustasin hakata.

Kokkuvõte:

Kiirkõnd 4.91km + 6.03km = 10.94km




Minu toitumine ;)


Hommik ;)

SUUR NULL. 0.


Lõuna ;)

Mul on niii häbi seda pilti siia panna, sest see näeb kohutav välja. Ma ei tea, kuidas ma nii koleda toidu suutsin serveerida. Õigemini koleda serveeringu. Aga see maitses väga hästi. Loodan, et Erik šokki ei saa.

Riis tomatipastase hakklihaga

* Riis
* Hakkliha
* Tomatipasta
* Sibul
* Parika
* Sool/viiepipra segu
* Värske kurk





Õhtu ;)

Oi see tuli ime hea välja. No see salat. Mmmmm. Aitähh Erik selle imelise retsepti eest! Salati jagus ka lastele ja ka nemad kiitsid seda väga. Väga omapärane. 

Kanarind magus/terava salatiga

* Kanarinna tükike
* Kapsas
* Tomat
* Kurk
* Porru
* Sool/viiepipra segu
* Tšillit ja natuke mett
* Tomatipasta









Õhtul oli kõht täis, magusaisu ei olnud. Keha ja vaim tänasid mind. Ja olen rohkem, kui õnnelik.

Bye-Bye!!!

esmaspäev, 28. september 2015

Minu esmaspäevane kaalumine 28.09.2015 ;) Wohoo, algas uus verstapost- number 8 on ees!!!


Mina juubeldan täna. Juhuuu!!! Ma olen tõsiselt rõõmus ja õnnelik. Mu kaaluke näitas täna uskumatuid numbreid ja alanud on uus verstapost minu teekonnal. Ei ole enam number 9t ees, on ilus kena 8.

 Jah ma tean, et see võis tulla haiguse arvelt, vähema söömise arvelt(kindlasti mitte näljutamise). Ja ma tean ka seda, et ma ei ole praegu midagi suurt teinud ise selleks, kuid mind tõsiselt hetkel see ei huvita ka. Tuli see kaalu koatus, kust tuli. Kaotus ta on ja ilus number on ees. Mina olen rõõmus, õnnelik ja see andis sellise motivatsiooni süsti praegu, et mul pole sõnu lausa. Tundub, et ma olen taas täiesti terve ka, nii et hakkame jälle tegutsema!!!


Mul on väga piinlik, et mu kaalumised tulevad endiselt praegu selle pika reana. Palun anna mulle andeks, läheb aega!


Eelmisel nädalal näitas minu kaal 90kg. Sel nädalal, ehk täna, oli minu kaal 89.8kg. Nädalaga kadunud 200g! Nonii, panin siin veidi arvutusega puusse...Jah ei langenud 1,2kg, vaid kõigest 200g. Ja ma nii rõõmustasin. Aga aitähh Sulle, et mu tähelepanu juhtisid sellele, armas lugeja. Selgituseks teistele, ma enne nii juubeldasin, et kadus 1,2kg. Väike arvutusviga tuli sisse. Tegelikult ikka ainult 200g. Ja muutsin postitust.


Minu kaalumine siis:

09.02.2015-117kg

16.02.2015-113kg

23.02.2015-111kg

08.03.2015-108.04kg

16.03.2015-106.55kg

30.03.2015-104kg

08.04.2015-102.4kg

13.04.2015-101.9kg

20.04.2015-100.7kg

27.04.2015-99.8kg

04.04.2015-98.5kg

10.05.2015-98.6kg

18.05.2015-97.4kg

25.05.2015-96.7kg


31.05.2015-96kg

08.06.2015-95.8kg

15.06.2015-95.9kg

22.06.2015-94.7kg

29.06.2015-94.3kg

06.07.2015-94.5kg

13.07.2015-96kg

20.07.2015-95.2kg

27.07.2015-94.5kg

03.08.2015-93.6kg

10.08.2015-92.5kg

07.09.2015-90.7kg

14.09.2015-90.5kg

21.09.2015-90kg

28.09.2015-89.8kg


Kõike kaunist!







esmaspäev, 17. august 2015

Ma tegin selle ära!!! 42km maratoni on läbitud!!!

Eile ma olin eufoorias, pisarad voolasid, kui läbisin viimast kilomeetrit. See tunne, kui jõudsin finišisse, seda tunnet ei anna millegiga võrrelda. See tunne oli ülim. Ma ületasin ennast, ma ületasin end füüsiliselt ja vaimselt ja ma läbisin selle pika maratoni. Maraton oli raske, läbi paksu metsa, üle langenud puude, soos,  mäed ja paksu liivaga rajad. Tohutu valu, vaimsed heitlused endaga. Kuid ma tegin selle ära.

Ma olen praegu suht sant, ei saa liikuda. Mulle pole veel kohalegi jõudnud, mida ma tegelikult tegin. Tahtsin kiirelt vaid teada anda, et TEHTUD TEHTUD TEHTUD. Ma pole mingi hädapädakas, mul on suur tahtejõud ja toetavad inimesed ja ma suudan paljudki!!!

Kõgile kaasaelajatele ja toetajatele suured tänud. Tänu teile sain ma palju tuge ja jõudu. Te olete mulle niii kallid. Aitähh aitähh aitähh!!!

Ja sina anonüümik, kes mu üleeelmises postituses 100% kindel olid, et ma ei läbi seda. Kas sööd nüüd oma sõnu? Ja mis on sulle mulle hetkel vastu panna? Mul võib olla paigalseise, tagasilööke, kuid ma kordan, sellel teekonnal ma ei peatu enne, kui olen saavutanud oma unistuse! Ma olen paljuski võimeline ja mina läbisin 42km ära. Ma olen uhke ja õnnelik!!!

Kirjutan homme pika postituse kõigest, emotsioonidest, rajast, üritusest  jne jne jne. Nii palju on kirjutada, kuid ma pean natuke taastuma. Sellele mõeldes, tulevad ikka pisarad silma. See oli minu jaoks midagi väga suurt!!!


Aitähh neile, kes minusse uskusid :)



teisipäev, 11. august 2015

Minu esmaspäevane kaalumine 10.08.2015 ;)

Olen olnud jälle pikalt blogist eemal. Praegu on suvi, kuumad ilmad ja mul on ka isiklikus elus uued tuuled puhumas. Olen rõõmus, olen õnnelik ja loomulikult ka täiesti kindlalt hea toitumise juures ja ka liikumine on paigas(kuigi võiks veel parem olla). Ja kõik toimib hetkel väga hästi ja ma olen hoos.

Kahjuks pole mul hetkel telefoni, millega pilte saaks teha . Mul tütar sõitis Eesti Koondise jalgpalli laagrisse ja andsin talle oma nutika kaasa, et ta saaks pildistada ja minuga vahel kirjutada. Mul on endal märkmikus kõik kirjas, mida söönud ja mida teinud olen. Mõtlesin, et on kuidagi näotu ilma piltideta päevikut blogida, kuid mõtlesin ümber ja teen seda siiski. Varsti tulevad uued postitused. Reedest saan taas ka pildistada, km-eid täpselt mõõta jne jne jne...

Nüüd aga kaalumine. Ma ei tea, ma olen nüüd ikka väga tubli olnud ja olen ise enda üle lausa uhke natuke. Natuke ju vahel võib. Jah ma pole väga palju trenni teinud, ma pole väga palju kiirkõndimas käinud, kuid ma olen aktiivne olnud ja liikunud ikka. Eelmine nädal oli selline mõnus suve chill nädal, kus ma tegin lihtsalt muid vahvaid asju, kuid minu jaoks mõjus see vaid positiivselt. Sest mu toitumine on paigas. Mis ongi kõige tähtsam kaalulangetamise juures. Eelmisel esmaspäeval näitas kaal 93.6kg ja eile näitas kaal mulle veel väiksemat numbrit - 92.5kg!!! Ma olen kaotanud nädalaga 1.1kg. Saate aru 1.1kg!!! See on niiii vahva, see on niii äge. Mul pole enam stressi, mingeid kinnisideid toiduga ja tulebki välja nii, et kui teed seda rõõmsalt ja chillilt, siis asi toimib. Loomulikult tuleb ikka väga jälgida, mida sööd, palju sööd jne. Kuid ma olen leidnud kõik need head asjad ülesse ja mulle maitseb see, mida söön. Ja kui ma pistangi ühe jäätise pintslisse, siis ei juhtu ka midagi hullu. Ma ei tee seda iga päev. Tähtis on asja võtta mõistusega.

 Mul on 2.6kg minna uue verstapostini, ma niii ootan juba seda, et oleks ees number 8. See tundub uskumatu, alles ma ju kaalusin 117kg. 117kg, mis oli kohutav rasvumine. Mul on palju minna, kuid ma olen teinud suure avalöögi ja ma lähen võiduka lõpuni!

Minu kaalumine siis:

09.02.2015-117kg

16.02.2015-113kg

23.02.2015-111kg

08.03.2015-108.04kg

16.03.2015-106.55kg

30.03.2015-104kg

08.04.2015-102.4kg

13.04.2015-101.9kg

20.04.2015-100.7kg

27.04.2015-99.8kg

04.04.2015-98.5kg

10.05.2015-98.6kg

18.05.2015-97.4kg

25.05.2015-96.7kg


31.05.2015-96kg

08.06.2015-95.8kg

15.06.2015-95.9kg

22.06.2015-94.7kg

29.06.2015-94.3kg

06.07.2015-94.5kg

13.07.2015-96kg

20.07.2015-95.2kg

27.07.2015-94.5kg

03.08.2015-93.6kg

10.08.2015-92.5kg

Praegu ma pikalt ei hakka kirjutama, tahtsin vaid oma kaalumise postituse ära kirjutada. Õhtul kirjutan jälle oma toitumisest, liikumisest ja trennist.

Panen teile pildikese oma muutumisest ka ;) Esimene pilt tehtud veebruaris 2015 ja teine juulis 2015. Vaikselt hakkan ma end taas armastama ja see on nii hea tunne.