Tere :)

Kõigepealt soovin teile kõigile ilusat esimest septembrit. Ootasin seda kohe väga väga. September on mulle alati meeldinud...Siis algab justkui uus eluetapp. Vähemalt minu jaoks.

Jätkan pooleli olevate asjadega, alustan millegi uuega. Kohe muutun kuidagi asjalikuks ja tahan tegusteda. Ka maailm tundub mulle kuidagi asjalik ja hubane. Siin võib ju kohe märkuse teha, et miks üldse vahepeal asju pooleli jätta ja katkestada. Aga no mis sa teed, mõni inimene kohe pole järjepidev ja kannatlik ja põrub sadu kordi enne, kui jõuab sinna kuhu minema pidi. Selline olen ka mina. Kui mitu korda ma olen alustanud oma teekonda ilusa keha suunas, kui mitu korda ma olen üritanud koolis käia ja mida kõike veel. Neid kordi  on palju. Aga ma ei hakka sellest heietama, olen kõik endale selgeks mõelnud ja endaga aru pidanud ja teinud oma peakeses ka otsused ja valikud. Kas nüüd see kõik ka õnnestub, seda ma ei tea, kuid juba suve algul ma otsustasin, et sügisel alustan kõigega uuesti ja lihtsalt proovin. Sest südames ma siiski nii soovin seda.


Ja kuna täna on käes minu lemmik kuupäev,  esimene september, siis täna ostustasin ma avada taas ka oma blogikodu uksed. Paljudele oli see juba ammu teada, kuid suuremalt ma sellest kuskil ei hõisanud. Tere tulemast tagasi minu maailma, loodan südamest, et suudan teile midagi pakkuda siin ja teate ma nii nii igatsesin teid mu armsad lugejad. Olen kindlasti sama hull, emotsionaalne ja  ehtne/ehe Merlin, kõigi oma heade ja vigadega. Kindlasti saab palju naerda ja ka nutta. Loodan, et olete minuga :)

 
Vahepeal ma lihtsalt elasin ja kulgesin. Tegin seda mis pähe tuli ja kuna tahtsin. Sõin nagu hing ihkas ja jumal juhatas. Trenni vist mõned korrad ikka jõudsin, jala käin kogu aeg, aga otseselt kõndimas trenni mõttes ei ole  käinud. Kaalu ma otseselt jälginud praegu ei ole. Õnneks pole seda ka väga palju juurde tulnud. Korraks tõusis, siis langes. Toidu osas kindlasti vaatasin tervislikke valikuid ja koguseid, kuid kui tahtsin ikka süüa burgerit, siis selle ka ära sõin. Ütleme nii, et ma ei mõelnud sellele kõigele üldse ja võtsin täiesti vabalt. Olin nii eemal kui vähegi olla sai sellest spordi/trenni/kaalu/blogi maailmast. Nii palju, kui oma lemmik blogijatele vahel kaasa elasin, nii palju ma ka kursis olin. Lihtsalt elasin ja kulgesin ja olin. Ja ma ei tunne süüd, ega häbi, kahetsust. Tahtsin ja vajasin seda suurt pausi ja mul on nüüd palju parem.

Praegu alustan ma põhimõtteliselt täiesti uuesti, kõigega...Eile oli mul kooliaktus Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis. Sinna minnes süda puperdas sees, häbi ja hirm oli suur. Pidin ju kevadel lõpetama. Seekord seda ei juhtunud. Aktusel olles, kuulates ja vaadatest oma õpetajaid, tekkis mu südamesse kohe rahu, häbi ja hirm kadus. Teadsin, et enam pole oluline, mis juhtus, miks ma ei suutnud, miks ma ei teinud ära, see ei loe enam, oluliseks sai see, et ma olin taas õigel teel ja läksin tagasi ja tahan veel proovida. Seal võeti mind vastu soojade tunnete ja soovidega, nagu teine koduke. See mis juhtus on minevik, nüüd tuleb keskenduda tulevikule ja loodan, et seekord suundun ma otse, ilma kõrvalpõigeteta, oma keskkooli lõpuaktusele. Ja loodan seal endiselt olla sale ja kena naine ja kanda oma kollast kleiti, millest olen siin nii palju aastaid rääkinud ja unistanud. See unistus on ikka veel mu südames. Seega algab siit taas minu  teekond tervema, säravama ja saledama eluni.

 
Kuidas ja mis edasi hakkab toimuma, sellest kirjutan nädalavahetusel. Päike tuli välja, tahan nüüd lastega kooliaasta algust tähistada. Soovin veelkord kõigile mõnusat uut algust. Loodan, et olete
minuga.


Kõik on uus septembri kuus...

 

Bye bye!!!

I can and i will, just watch me...