Minu esmaspäev 20.03.2017 ;) Ilusat kevade algust!

Hei hei sõbrad. Olen nüüd siis jälle tagasi. Haha, loll aga järjepidev. Ja ma üldse ei muretse, mida keegi sellest arvab. See mitu korda ma alustan, või lõpetan on ainult minu asi ja kõigile neile, kes nüüd pihku itsitavad ütlen vaid "palju edu" :) Tähtis on see, et ikkagi alati alustan ja trummi põõsasse igaveseks ei viska. Alustasin ma tegelikult juba eelmine nädal. Ja 8 päeva on olnud korralikku toitumist ja mõtete korrastamist. Ja võin öelda, et üsna edukalt on need päevad läinud.

Kes jälgivad minu blogi facebooki seina või instagrami  teavad, et olin väga väga ummikus ja katki ja kurb ja no polnud üldse isu midagi teha või olla. Kõik oli väga väga hull ja raske ja no tundsin, et olen kõike kaotamas, mis mul vähegi veel alles on. Aga siis ühel hetkel potsatas minu seinale Henry (A kuhu Henry jäi?:) postitus. Henryt teavad vast kõik, ta on lihtsalt niii äge blogija. Ja see postitus, no kõigepealt pani see mind pillima, nutsin ikka südamest ja siis järsku nagu plõks käis peas ära. No mida kuradit. Ulun, peidan end voodis, ei suhtle, ei ela, ega tee neid asju, mis mulle tegelikult kunagi väga kallid olid. See blogi, minu teekond, igasugused vahvad projektid... Olin kõik põhja lasknud.  Lõpuks juhtus veel ka üks väga kurb asi ja kõik see kokku raputas mind ikka täielikult. Esiteks see, et Henry, kes tuli lihtsalt ja ulatas käe. Ta on ju ikkagi võõras, aga ta märkas mind ja tuli appi.

Nimelt Henry tegi mulle väljakutse, et postitame 10 päeva tervislikest õhtusöökidest pilte. Kui pilti ei postita, siis kanname pildi eest 20€ koduta loomade varjupaika. Kindlasti ei unusta ma loomakesi ära. Aga see lihtne challenge andis motti ja see pidi siis  mind nö rajale tagasi tooma. Ja 8 päeva on olnud edukad ja olen ka muus osas tubli olnud. Appi appi tehke mulle uus challenge, sest see tõesti aitab kaasa.

Siis kirjutas mulle  eriline naine Heidi Plumberg. Olen temaga väga ammusest ajast tuttav. Ja ta tegeleb väga huvitavate asjadega, aitab inimesi, koolitab ja no on imeline naine. Olin tema tegemistega natuke kursis ja kõike seda jälginud. Kuna usun sellist maailma juba ammu ja tean, et kõik on peas kinni ja mõtetel on suur jõud, aga ei osanud seda alati praktiseerida, siis see huvitas mind ja tahtsin väga väga proovida. Ehk saan sellest abi. Ja ka see abi tuli just täpselt õigel ajal. No öelge nüüd, et mul pole elus vedanud. Jaa vahel läheb kõik nii halvasti, aga alati kuskilt tuleb abikäsi, toetaja või võimalus, et taas tõusta. Ja ma pole küll maailma parim inimene, aga mind märgatakse alati. See on suurim õnn, mis olla saab.

Heidi aitab läbi alateadvuse leida inimestel vastuseid enda küsimustele ja leida lahendusi probleemidele. Ta pakub erinevaid seansse ja koolitusi ja selle kõigega saate tutvuda tema veebikeskonnas (LINK)  ja tal on lisaks ka üli aktiivne facebooki lehekülg (LINK), kus tuhanded inimesed aktiivselt erinevatest  asjadest osa võtavad. Olen küll seda jälginud, aga pole ise osalenud väga.

Kohtusime temaga Wilde kohvikus. Läksin sinna suure ärevustundega, tundsin kuidas paanikahoog hiilib ligi, aga seal vesteldes rahunesin ja paanika kadus. Vestlesime minust, minu hirmudest ja kõigest ja panime paika seansi aja. Ja  seda kohe järgmiseks päevaks. Kui just oli mul see nö ärkamise aeg käsil, siis oli hea kohe tegutseda. 

Seanss toimus skype vahendusel teisipäeval kell 12. Ma ei kartnud üldse, kuigi ei teandud, mis mind ees ootab. Kuid usaldasin Heidit ja tegin kõik kaasa. Heidi viis mind läbi erinevate piltidega lapsepõlve, rändasime tuleviku mina juurde. Vaatasime otsa minu hirmudele ja ja soovidele ja see kõik oli väga reaalne. Kui see kõik lõppes, tundsin suurt väsimust, nagu oleks tund rasket füüsilist tööd teinud. Kuid mu peas oli teada, mis hoiab mind tagasi, mis takistab mind sellel teekonnal, miks ei suuda ma oma unistusi ja soove elus täita, kuigi neid nii nii väga tahan.

Nali naljaks, aga tundsin end järsku rahulikuna, ja nagu kõiketeadjana. Kõik tundus ja tundub ka praegu lihtsalt nii lihtne. Ja mul pole siiani korra ka mõttes olnud, et ma ei saa hakkama. Saan ja teen ära lihtsalt.

Sellest seansist ja detailidest kirjutan ma eraldi postituse. See siin läheks liiga pikaks. Täna ilmselt ei jõua. Aga teen seda varsti.

No nii ma siis postitasin õhtusööke järjepidevalt, ka muid asju. Korrastasin omi mõtteid, üritasin endast aru saada, et mida ma tahan ja soovin siit elust, kuidas seda kõike soovin saavutada ja proovisin siin enda ja eluga uuesti sõbraks saada. Kindlasti läheb natuke veel aega, kui haavad saavad parandatud, aga ma parandan neid, ei viitsi enam piinelda :) Aga isegi juba praegu tunnen end nii hästi, sest no see mis selle nädala jooksul toimunud on ulme. Ja siin pean taas tänama teid kõiki, kes te toetasite mind see nädal oma kommentaaridega ja kirjakestega. Uhhh olen niiii tänulik.

Kohe ma blogisse kirjutama ei tahtnud hakata. Vajasin natuke selleks aega. Kuid tunnen, et olen selleks taas valmis.


Kuidas ma nüüd edasi talitseda kavasten?


Olen otsustanud, et seekord võtan seda kõike hästi vabalt. Ma ei kavatse jälgida täpset kava, ei kavatse kaaluda grammi täpsusega toite, ei aja paberil näpuga järge. Kindlasti ei jälgi ma täpselt ühtegi kava. Jah ma võtan küll natuke abiks Signessa ja Arturi toitumiskavad, kuid teen kõike täpselt tunde järgi. Põhitõed on mul juba ammu teada, kogused on juba ammu teada. Siin pole tegelikult mitte midagi keerulist. Kuid tahan olla VABA. Ja üritan ikka need 4 toidukorda päevas endale sisse saada ja üritan ikka õigel ajal õigeid asju süüa. Aga kui juhtub teisiti, siis ma ei põe. Tahan  teha seda kergelt ja vabalt ja igausguste enese sundimisteta. Sest ma ei vaja seda. Tunnetan oma keha ja selle vajadusi ja nii on kõige õigem!

Kindlasti ei pane ma ka trenni ega liikumisega endale mingeid eesmärke. Ja tahan muidugi trenni minna tagasi ja kõndimas hakata käima ja teengi seda. Aga teen seda ka siis, kui tahan. Kui tunne on ja vaim seda nõuab. Ei kavatse end sundida ja anda lubadusi ega midagi sellist. Aga tean, et tahan seda ja nii ongi.

Tulemused? Ma ei sea endale praegu mingeid kaalu ega jumal teab, mis eesmärke. Seda pole mulle vaja enam, sest ma teen selle nüüd ja kohe lihtsalt ära. Küll see kaal langeb ja tulemused ka tulevad, kui olla tubli ja töökas.  Aga see peab tulema minu seest ja tunnetega. Aga ma ei vaja oma peakesse mingeid kuupäevi ja eesmärke. Eesmärk on nüüd see kaal alla saada ja ka teised unistused täide viia ja see tuleb lihtsalt ära teha, ühe jutiga ja jooksvalt.

Ilus jutt eks? :D Jah on. Aga see tuleb praegu minu seest ja tunnengi nii ja tahangi nii. Ja ma lihtsalt teen selle ära!!!

Ei viitsi enda muretseda, nutta ja halada. See tuleb lihtsalt ära teha!!!


Aga läheme siis asja juurde...



Minu kaalumine :)

Eile kaalule astudes juba teadsin, et sealt tuleb üks paras šokk, olen sellest ammu riiete järgi aru saanud ja no end peeglist vaadates ka aru saanud, et väga palju on tulnud tagasi. Olin loll, laisk ja mida kõike veel ja lasin end taas käest. Aga no mis seal ikka. Ei hakka siin heietama, et miks ja kuidas ja ega asja enam ei muuda ju ka. Tuleb lihtsalt tõele otsa vaadata ja asja parandada.
Häbi natuke on, aga enda vitsad, enda süü...

Minu eilne kaal oli täpselt 100kg. Uhh päris jube. Olen palju juurde võtnud ja see on hirmus, aga ei hakka nutma eks :D Kõike on võimalik muuta, parandada ja korda saada.

20.03.2017 - 100kg


Eile ma midagi väga toredat ei teinud, seega lähen kohe ka asja juurde...



Minu trenn/liikumine ;)

Eile ei käinud trennis, ega ka kõndimas. Kuid tossud juba ootavad koridoris ja kavatsen täna seda teha :) Ilm tundub ka hea.



Minu toitumine ;)

Väga vabandan, et need pildid nii koledad on, püüan edaspidi  paremini.


Hommik ;)

Kuna kodus väga muud ei olnud, siis võtsin seda mis oli.  Neid naljakaid peedikotlette oli päris palju järel ja  otsustasin, et söön ühe piraka hommikuks leiva peal. Kõrvale võtsin hapukurgi ja peale seda jõin ära kaks tassi kanget musta kohvi.

Peedikotlette tegin pühapäeval. Kahjuks ei tulnud need väga ilusad välja, aga ülimaitsvad olid küll.

* Viil rukkijahust täistera rösti
* 1 peedikotlett(millest koosneb, vaadake ülevalt pildilt)
* Hapukurk
* 2 musta kohvi

Lõuna ;)

Lõunaks sõin taas ühe peedikotleti ja kõrvale kapsa/tomati/kurgi salat.

* Peedikotlett
* Hiinakapsa/kurgi/tomati salat

Õhtu ;)

Õhtuks tahtsin ka kerget midagi ja ega ma väga mingi kokkaja ei olegi. 

Juurikad, seamaksa ja hapukurgiga.  Seamaksa sai takdrikule liiga palju, sealt natukene jätsin järele ka.

* Seamaks
* Juurikasegu
* Hapukurk

Kindlasti saaks siin palju vinguda ja viriseda, aga selline oli see päevake. Kuidas täna välja tuleb, eks see paistab õhtuks.

Kõht oli mul täis kenasti. Erilisi isusid ei olnud. No toidule ma praegu nii ei mõtlegi, kuid tean, et pean end laadima ja toit on kehale vajalik. Võibolla ükspäev tuleb halb, teine jälle parem. Teen kõike nii, nagu tunnen.

Kohvi jõin kaks tassi, vett joon nagu ikka alati normaalselt, sellega mul pole probleemi. Kuigi tahaks küll ära mõõta, et kui palju päevas joon.

Tuju on juba parem ja aitäh kõigile, kes mind tagasi aitasid :)


Eile algas ka kevad!!! Uus aeg...Kõik ärkab taas, lööb õitsele... Teeme seda meie ka :)


Bye bye!!!

I can and i will, just watch me!!!