Lugesin just natuke aega tagasi teadet Elamusretkede facebooki lehelt (LINK), et kõik suve maratoni jäävad ära. Ja ka minu oodatud Värska maraton.
Head sõbrad!
Oleme sunnitud tunnistama, et kahjuks jäävad ära ka Lahemaa ja Värska elamusmaratonid.
Mitmete asjaolude kokkulangevuse tõttu ei ole kahjuks võimalik elamusmaratone piisavalt heal tasemel läbi viia sellel hooajal. Kunnar on alles operatsioonist taastumas ja Anniki tervis ei ole paranenud, lisaks on suvised tegemised kaaskorraldajate ridu hõrendanud. Kaalusime otsust nii- ja naapidi, aga kõige õigem ja ausam on maratonide toimumisele sellel suvel kriips peale tõmmata.
Oleme sunnitud tunnistama, et kahjuks jäävad ära ka Lahemaa ja Värska elamusmaratonid.
Mitmete asjaolude kokkulangevuse tõttu ei ole kahjuks võimalik elamusmaratone piisavalt heal tasemel läbi viia sellel hooajal. Kunnar on alles operatsioonist taastumas ja Anniki tervis ei ole paranenud, lisaks on suvised tegemised kaaskorraldajate ridu hõrendanud. Kaalusime otsust nii- ja naapidi, aga kõige õigem ja ausam on maratonide toimumisele sellel suvel kriips peale tõmmata.
Oleme selle tõdemuse üle väga kurvad ja palume kõikidelt tublidelt osalejatelt mõistvat suhtumist. Võtame suvekuudel pausi ja jätkame sügisel elamusretkedega. Kindlasti saavad ka elamusmaratonid toimuma – seda küll alles järgmisel aastal!
Kõik makstud osalustasud kuuluvad 100% tagastamisele – kanname tagasi kõik maksed, mis on tehtud selle suve elamusmaratonidel osalemiseks.
Vabandame siiralt kõigi ees, kes on elamusmaratone pikisilmi oodanud ja nendeks valmistunud.
Loodame, et naudite kaunist Eestimaa suve ja leiate võimaluse loodusest positiivseid elamusi ammutada. Sügisel jätkame uue hooga!
Loodame, et naudite kaunist Eestimaa suve ja leiate võimaluse loodusest positiivseid elamusi ammutada. Sügisel jätkame uue hooga!
Nende põhjusest saan ma loomulikult aru, mõistan siiralt ja soovin neile kiiret paranemist ja saadan head soovid teele...Aga...
Ma lihtsalt nutan, kogu südamest. Ma poleks iial uskunud, et mulle selline asi võib nii mõjuda, ma poleks iial endast sellist reageeringut oodanud. Kui mingi kontsert, või suurem pidu on ära jäänud, ma pole iial nutnud. Praegu olen ma meeletult kurb ja mul on sees niii tühi tunne. Ma ei oska oma tundeid sõnadesse panna lihtsalt...
Ma ootasin seda ju meeletult. See oli eelmisel aastal nii võimas, see tunne, see elamus. Selle maratoni läbimine on minu jaoks elu suursündmus. Ma pole elus midagi suurt saavutanud, ma pole elus midagi nii suurt ja tublit teinud ja ma ootasin seda nii niii väga. Et kogeda seda uuesti, et tunda uuest seda tunnet, et ma olen midagi saavutanud, millekski võimeline...Et ma suudan. Tahtsin olla jälle tubli.
Maraton ei ole mulle kohustus, see on minu südame asi. Minu eneseületus, minu motivatsioon. Kõigile võib tunduda see tobe, et ma nutan nagu segane mingi maratoni pärast. Aga minu jaoks on see midagi väga võimast ja erilist...
Vaatan praegu lihtsalt ekraani ja nagu vaip oleks jalge alt ära tõmmatud. Tühi tunne on, pisarad voolavad. Ma nii tahtsin enda üle jälle uhke olla...Tahtsin, et teised oleksid minu üle uhked. Täiesti pekkis, kuidas saab selline asi nii mõjuda, see on minu jaoks midagi väga väga uut, mida ma poleks iial uskunud endast...
Loomulikult ma ei jää siia voodisse nutma, teen kohvi ja rahunen ja vaatan, ehk kuskil ikkagi midagi toimub minu jaoks ka, kus saan osaleda, end taas proovile panna...Armsad lugejad, saadke palun mulle ürituste linke ja asju...
Kes pole lugenud minu eelmise aasta kogemusest, siis saate teha seda:
VÄRSKA MARATON LÄBI MINU SILMADE
MA TEGIN SELLE ÄRA!!! 42KM MARATONI ON LÄBITUD!!!
Siis te saate aru, kui tähtis see mulle on...Mul oleks nagu pulmad ära jäänud...
I can and i will, just watch me!!!
Kulla Merlin, sa ei ole ainult siis tubli, kui maratoni läbid. Sa oled kindlasti teinud ja saavutanud elus palju suuri ja tähtsaid asju. Ära mõtle endast nii. Sa oled tubli, täna, homme ja ka ilma selle maratonita. Vahel asjad lähevad nii, ju pidi nii minema.
VastaKustutaJa Merlin, mul sama emotsioon. Ok ma ei nutnud aga vandusin küll :D Nooo pagan noh... kus on uued väljakutsed :D
VastaKustutaKüll me midagi leiame, eks?
Õnneks ei ole see ainus maraton, mida Eestis korraldatakse. :) Marathon100 kalender lahti ja leiad uue. Või korraldate soovijatega ise endale mõne. Alla andmine ei ole variant!
VastaKustutaSa ei pea mitte midagi tõestama, sa oled ilma selle maratonita juba imeline inimene!
VastaKustutaTulen varsti Tartusse ja tahan sind kindlasti näha ja kallistada!
VastaKustutaMa saan aru sinust, kuna olid seda maratoni väga kaua oodanud, aga ma kardan, et sul oleks see aasta ikka väga raskeks läinud, kuna juba eelmine aasta tekkisid sul raskused ning eelmine aasta olid sa palju rohkem valmistunud.
VastaKustutaAga sellest ei maksa ennast heidutada!
Sõna otses mõttes toimuvad erinevad kõndimisvõistlused iga päev ning miks mitte teha 1 väiksem võistlus iga nädal. Järjepidevus on palju olulisem kui ennast üheks võistluseks lolliks rabada ja ülejäänud aeg olla passiivsesm :)
Kas sa kardad, et su motivatsioon kaob ilma maratonita ära? Ma arvan ka, et osale mujal maratonil siis :) ja järgmisel aastal uue hooga!
VastaKustutaMina mõistan sind, kuid pea püsti printsess, kroon kukub maha!
VastaKustutaMulle tundub, et sa oled ikka väga katki, seda mitte paha pärast. Sa vajad abi, räägi sõbrannaga, arstiga, ma ei tea, kuid su hing vajab abi.
Olen nõus Anonüümsega, kes soovitas abi otsida. Oled tõesti..katki. Isegi mina hakkasin abi otsima ja ma pole niiii katki. Tõsiselt..
VastaKustutaAga maailma teed on pikad. Tossud jalga, hea tuju kaasa, trajektoor paika ja mine lihtsalt läbi 42km. Mina nt ei salli üritusi, pigem jooksen enda jaoks, enda enesetunde jaoks ja igasugused distantsid läbin lihtsalt nautides enda jaoks. Paljudele on jah elamus üritustelt tähtis, aga kes ütles, et ise kuhugi minnes ei võiks paras elamus olla? Avasta 42km jagu Tartumaad ;)
Ilmselgelt on siin sassis kõik, ei usu, et asi ainud kaalus. Olen jälginud Merlini postitusi pikalt. Ta püüab ja üritab näida igati positiivne ja tugev ja nagu ta ise ütleb-chill, siis tegelikult on tunda väga katkist hinge. Ja ma ei ole see kuri anonüümik, tõesti soovin sul siiralt abi otsida, oled noor ja ilus naine ja kahe lapse ema. Ära hävita ennast. Ja eelnevale, soovitused on head. Võta sõbrannad kaasa, tossud jalga ja tee oma enda maraton. See on sama uhke ja me kõik oleme uhked.
VastaKustutaAitähh teile kõigile, mul ongi kõik, terve maailm väga sassis, suhted ja asjad. Käisin eile ka psühholoogi juures. Meil veel 9 seanssi. Ja see lõi ka emotsionaalselt kõik sassi, sest hakkasime lapsepõlvest alates kõike lahkama...Kõik otse ja ausalt, ilma filtriteta...Aitäh, et olemas olete.
VastaKustutaKuidas Sa tead ette täpselt, et mitu seanssi sul veel jäänud on? Minule pole kordagi keegi öelnud, et varsti on viimane kord. (Rühmateraapiad on muidugi eraldi teema.) Kas ei olegi enam nii, et käid seni seal kuni tunned, et sellest pole nn "kasu"?
VastaKustutaMa saan alati juurde võtta, hetkel lihtsalt 10, sain selle tegelikult tasuta, kuna töötukassa vms inimene sai aru, et mul seda vaja ja nende poolt 10 tasuta. Kui vaja, siis pikendan ise ja maksan. Mida ilmselt läheb vaja, meil siin 33€ kord.
KustutaAga ma näiteks kutsuks Sind Rakverre Ööjooksule- pole küll maraton, aga elamus on mitmekordne! Lisaks on meid (blogijaid-tuttavaid) seal sel aastal nii palju kohal, et hoopis erilisem tunne on distantsi toetajate kõrval läbida :).
VastaKustuta