Ma ei maga ma ei söö ja ma ei taha teha tööd...

Hei hei sõbrad ;) Mõtlesin siin postitusele pealkirja välja ja peas hakkas kummitama Siiri Sisaski laul Ma ei maga ma ei söö ja ma ei taha teha tööd...Hahaa, just nii mu elus praegu ongi. Juba pikemat aega. Ei ei Merlin pole laisaks muutunud, Merlin ei vedele diivanil ka. Merlin on vist hoopis tükis armunud ❤❤❤

Kes mu sotsiaalmeediat jälgivad, või minuga mingil määral suhtlevad, või mind üldse kuskil linnas näinud on, need vist on juba midagi märganud. Ja nii armas on, kui kirjutate, et oioioi kas sul on keegi. No nimetame teda esialgu sõbraks. Ma ei tea mis see on ja mis sellest saab ja hetkel ma sellele ei taha mõelda ka. Ma elan hetkes, naudin seda hetke täiega ja olen praegu lihtsalt õnnelik. Kohe nii nii õnnelik. Sest mul on koos temaga nii hea, ma tahaks hüpata, hõisata ja midagi kõike veel. Olen muutunud justkui väikeseks plikatirtsuks, kes pidevalt punastab, naeratab ja edvistab.  Ma usun, et enamus on seda tunnet teist tundnud.

Kuna  praegu on käimas see kohtumiste faas, jalutamine, kohvikud, mega pikad vestlused messengeris, kino  jne jne, siis mu muu elu on jäänud täiesti tahaplaanile. Ma pole absoluutselt viitsinud eriti pildistada(va ennast enne temaga välja minekut), ülesse märkida asju/tegevusi, pole olnud üldse mingit tahtmis blogida oma päevadest, trennidest ja toitumisest ja üleüldse selle kõigega tegeleda. Lihtsalt mu pea on pilvedes ja need liblikad kõhus...oeh. Ja kui ma temaga parasjagu koos ei ole, või netis ei suhtle, siis vahin ma lollaga näoga ekraani, et ega ta juba ei kirjuta, või tüütan oma sõbrannat juttudega temast :D Kogu aeg on nii ärev ja kuum, jeesus ma kõlan juba napakalt vist.

Aga kuna ma siiski ei taha oma blogi unarusse jätta, oma lugejaid kaotada ja mul on niiii palju ootel postitusi ja tegematta tööd, siis ma otsustasin, et püüan väheke normaalne ka olla.  Ehk siis asjalik. Eks näis kuidas see mul õnnestub. Igatahes, ma hakkan uuesti pildistama, ülesse kirjutama kõike, mis ma teen ja ette kandma teile ka. Usun, et nüüd on mul ka vahvamaid lugusid kirjutada, sest ma teen nüüd nii palju vahvaid asju kogu aeg :)

Söönud olen ma vahepeal täiesti kaootiliselt. No ega mul seda isu pole eriti(arusaadav eks), aga kui ma söön, siis ilusti ja korralikult. Värvid, vitamiinid, kõik vajalik on taldrikul esindatud ja ei söö enam  hiirtele mõeldud koguseid. Mõned pildid on ka mu instagrami ja facebooki vahel ikka ära eksinud. Mõned patustamised on ka siiski olnud, pubis mingid snäkid(nt krabisõrad, kana) ja alkohol. Mingi päev oli hull magusaisu, siis sõin valget šokolaadi ja jõin banaani mahla. Kõik ei tule meelde. Kogused pole meeletud olnud, aga siiski siiski eksole. Mingit õgimist pole olnud aga ma pole pingsalt karm ka olnud. Kellaajad on olnud siia sinna. Tubli ma ei ole olnud, aga ma ei ütleks, et ka midagi kohutavat oleks teinud. Täiesti tavaline inimene olen olnud, kes ei aja näpuga järge ja ei piitsuta end.


Trenni ma olen vahel ikka jõudnud, küll aga olen palju väljas käinud, jalutanud, tantsinud jne jne jne...


Üleüldiselt tunnen ma ennast aga nii hästi, ma tunnen, et ma säran, ma kogu aeg naeran ja naeratan. Ma olen õnnelik ja rõõmus ja ma tahan ennast kogu aeg sättida ja ilusaks teha ja see periood mõjub mulle nii hästi ja seda märkavad ka teised ja see on lihtsalt super. Võibolla teeb armumine pimedaks, aga ma tõesti tunnen end ilusa naisena ja kui tema mulle veel neid  ilusaid asju ütleb, siis ahhh tahaks nutta õnnest....

Aga kui me nüüd siiski korraks tõsised oleme ja selle sära ja ilu kõrvale jätame, siis kaalu on ikkagi mul ülearu palju. Ja ma ei tohi selle kõige juures ära unustada, kuhu ma teel olin. Ei unustagi, see annab mulle tegelikult palju rohkem motivatsiooni juurde. Tahan ju olla ilus ja terve ja seda kõike saavutabki hea toidu ja spordiga. Tahan kanda ilusaid riideid ja mida kõike veel. Tahan, et ta märkaks seda kõike igal kohtumisel ja, et ma ei muutuks tavaliseks.

Täna hommikul oli kaal mul 90kg. See on väga väga paha. Kuigi mulle tundub, et mu keha üldine välja nägemine on natuke ikka parem kuidagi. Riided istuvad paremini selga nt. Aga no, võibolla tundub...Mulle tundubki praegu igasuguseid kummalisi asju palju ilusamatena. Sest ma olen õnnelik ja näen kõike enda ümber ilusana, paremana...

Ühesõnaga, ma püüan nüüd oma igapäevased postitused tagasi teieni tuua ja ise ka kuidagigi asjalikum olla.


Lisan lõppu mõned pildid ka endast ja olge mõnusad ;)


I can and i will, just watch me!!!

Bye bye!!!