kolmapäev, 10. veebruar 2016
Kuule Sina, lõpeta!!!
Ma tahtsin ausalt kirjutada KUULE SINA IDIOOT, LÕPETA!!! Ja kirjutangi!!!! Lõpeta, lõpeta ära mu kiusamine ja ela oma elu!!!
Ma ei läinud tükk aega enam närvi nende anonüümsete kommentaaride peale, mul on kommentaarid modereerimisega ja ma ei lase idiootsusi ülesse. Miks ma peaks? Kes käseb? Minu blogi ja ma tean ise mida ma siin teen ja kuidas teen. Jah ma võiks panna kinni selle anonüümse kommenteerimise, kuid ma ei taha teha asja keeruliseks normaalsetele toredatele inimestele. Minu armsatele lugejatele!
Eile tuli mulle hunnik mõnitavaid kommentaare, täna taas. Ma kustutasin nad ära, kuid kahetsen, tahaks panna ülesse, et kõik näeksid seda, kui palju õelust, viha ja lollust võib inimese sees olla!
Endiselt olen ma paks, kole ja mõtetu eit. Jälle mitmendat korda alustan uuesti. HÄBI LUGU! Ma olen täielik idioot, et ma pole suutnud sirge joonena oma soovkaalu saavutada. Ma olen täielik jobu, et ma eksin, et mul on tõusud ja mõõnad ja seisakud. JA ONGI!!! Ma olen siiski inimene. Mõned langetavad kaalu aastaid ja isegi siis ei pruugi kõik saavutada seda, mida nad tahavad. Kuid me püüame, üritame ja tegutseme. See on meie rütm, meie keha ja endiselt meie elu! See pole SINU asi!
Eile käisin ma lapsega jalutamas, tegin screeni ja 6.57km tuli. Ma ei süvenenud asjasse jne, lisasin lihtsalt selle pildi. Nüüd kirjutab keegi anonüümne, et ma olevat sõitnud viimase kilomeetri bussiga! Mis sul viga on??? Ma pole kordagi kõndimist lõpetanud bussi sõidu või jumal teab millega, terve aasta, kui ma seda Endomondot kasutan, olen pannud kirja ka häbiväärsed alla 2km kõndimised, 3km kõndimised, kõik täpselt nii nagu on! Ja kui ei kõnni, siis nii ka ütlen. Endomondo on ennegi hullu pannud ja trikke teinud, nii et ära tule mulle ajama mingit jama.
Miks Sa loed mu blogi, miks sa käid mu kannul? Miks Sa kommenteerid, kui ma Sulle nii vastik ja rõve olen? Mis Sul viga on? Mida sa saad sellest õelusest? Toidab see Sind? Saad Sa rahulduse sellest?
Jaa ma praegu korraks läksin närvi, isegi nutsin. Palju õnne, Sa suutsid seda. Osta endale lilled ja šampus. Kuid kohe kohe ma kogun ennast ja olen Sinust sada korda parem ja üle! Sest ma pole õel ja vastik! Ma eksin, mu teekond on pikk, on palju mõõnu ja seisakuid ja kindlasti tuleb neid ka veel, kuid ma ei häbene seda ja see ei peata mind. Samm samm haaval ma jõuan sinna, kuhu ma tahan ja siis ma luban, et ma isegi ei naera Sulle näkku, sest Sa pole seda väärt!
Kõik need sõnad, mõnitused ja irvitamised, need tulevad varem või hiljem Sulle tagasi. KÕIK. Su lähedastele, sõpradele, kõikidele. Kordan, mida külvad seda lõikad. Mina lõikan ka oma külvatuid vilju ja ka vastutan selle eest. Kuid õelusega külvatud viljad on lõigates väga valusad!
Õnnelik ja rahulolev inimene ei tee nii. Mul on Sinust siiralt kahju. Kuid palun ela oma elu ja sul pole kohustust minu blogi lugeda, siin kommenteerida ega üldse minu elu elada!
Kuid ma andestan Sulle, lähen nüüd oma eluga edasi ja liigun oma eesmärkide poole.
See on viimane sõnum Sulle, anonüümne kommenteerija.
Ole terve ja olgu Sul hea elu!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
See on Sinu elu, Sinu teekond, Sinu eesmärgid! Hoia pea püsti ja ära kuula neid mõttetuid kommenteerijaid, mõnel kahjuks ei ole muud teha, kui ainult kritiseerida, eeldatavasti ei saa nad ise millegiga hakkama. Sa oled tubli! Mine ainult edasi, eesmärgi poole, sa saad hakkama! :)
VastaKustutaAitäh Kaia! Nii armas on lugeda toetavaid kommentaare. Eks ma ise vb ka süüdi, et siin avalikult seda teen ja kaalu langetan, kuid miks ma ei võiks :( Ma ei tee sellega ju mitte kellegile liiga. Kellele ei meeldi, see ei pea ju lugema eks. Mina ei loe asju, mis mulle ei meeldi ja viisaka inimesena ma ei lähe ka nende inimeste ellu rõvetsema. Sest kõigil on õigus elada ja teha neid asju, mida nad armastavad...
KustutaMa luban, et lähen ainult edasi!!!
Mina ütlen niipalju, et seoses oma inimlikkuse ja tagasilöökidega saad sa palju poolehoidjaid hoopis juurde. Kellelegi ei meeldi lugeda täiusliku inimese blogi. Tegelt ka. Mina ei loeks, kui sa iga nädal stabiilselt kaks kilo alla võtaksid ja kõike õigesti teeksid. Ma ei viitsiks. Jah, sul on nüüd tekkinud seisak ja pead taaskord nö alustama, aga seda põnevam ju! Mulle meeldib, kui teistel ka vahel midagi nihu läheb :D siis ma tunnen ennast ka paremini :) Aitäh sulle! Ja negatiivsete kommentaaride avaldamisega saad sa tegelikult ainult lugejaid ja populaarsust juurde. Aga eks sa ise pead otsustama, mis sulle endale hea on. Mina katsun ikka toetada ja ausalt välja öelda, mis ma arvan ;)
VastaKustutaMariliis sa oled alguse aegadest mu lemmik blogija! Ma hindan niiiii väga sinu olekut, julgust ja suhtumist asjadesse. Kui on sitasti, siis sa seda ka tunnistad, kui hästi, siis rõõmustad taevani ja tagasi! Sa oled sina ise, lihtne. Oma heade ja veadega. SA OLED INIMENE!!!
KustutaJa ma tahan ka olla. Olgu ma vahel vist püüan meeldida kõigile. Ei ma ei usu, ma olengi hea ja mõistev. Mulle jaa muidugi ei meeldi ka paljude inimeste vaated jne, kuid ma lasen neil olla, sest see on kurat nende elu. Mul pole õigust seda hukka mõista.
Ja enam ei lase ma enda asju ka hukka mõista!!!
Aitäh, et sa olemas oled ;) Kallid!!!
Ära lase ennast ometi jälle nendest häirida. Kuule Sina, lõpeta see! Pea püsti ja ole üle nendest.
VastaKustutaAitähh!!! Tänaseks on juba parem ja ei ole enam seda kurbust.
KustutaMinumeelest kaalulangetamine ongi selline, et komistad ja kukud, aga tähtis ongi alati püsti tagasi saamine. Ja sina saad, ükskõik mitu korda kukud:) Ma ei tea kas keegi üldse on nii, et tahab kaalu langetada ja kordagi ei komista, läheb otsejoones oma tahtmise poole-vaevalt küll, see pole nii lihtne. Tubli oled Merlin ;)
VastaKustutaKindlasti on ka neid, kes suudavad seda otse ja sirge teena teha. Kes ei kuku ja komista. Ma usun, et on neid. Ja ma kiidan neid südamest. Paraku kõik pole nii tugevad. Mina olen üks neist, kuid just, tähtis on tõusmine taas püsti ja edasi üritamine. Mitte alla andmine ja loobumine oma unistustest.
KustutaMul ei ole hea meel komistades, mul on niii väga valus alati ja häbi. Ja ma vihkan siis ennast, kuid ma tõusen siiski, pühin pülved puhtaks, pisarad silmist ja jätkan teekonda!
Ma pole kordagi loobunud enda unistustest, sest ma tahan seda niiiiiiii niiiiii väga!
Aitäh, et usud minusse, kord tuleb päev, kus see uskumine minusse ka end ära tõestab. Ma ei tea, kaua läheb, kuid see tuleb! Ma luban!
Aitäh!
Sa oled ilus ja tugev naine,ju on keegi nõrk,kes nii end välja kiibitseb....poolehoidjaid on sul palju-palju,seega go,go :)lugesin täna naistelehest Sinu lugu-väga armas :)ja Sina oled väga väga tubli,et alla ei anna,olen ise ka kordi seda kaaluteekonda käinud ning see pole kerge...kui libastudki siis ikka jälle püsti ja edasi:) tubli oled,pea püsti!!!
VastaKustutaOh see oli armas ;) Aitähh, pea on juba mõnda aega taas püsti ja kroon otseks lükatud ja annan minna ;)
KustutaKallid musid paid!!!
See on vist anonüümikutel mingi faas. Käia erinevad blogid läbi ja vaadata, kas saab kellelegi halvasti öelda ning kuidas/milline on reaktsioon. Mulle kirjutas näiteks keegi, et "vaata, milline sa välja näed, seepärast su mees sind petabki" - ma ütlen ausalt, et kui mu mees tol hetkel leidis kõikide asjade kõrvalt veel ka aega minu petmiseks, siis peaks ta hakkama andma kursusi, sest praktiliselt 24/7 minuga koos olles ja nii et ma ei kahtlustaks, vot see peab alles tase olema.
VastaKustutaTihti anonüümikud panevad selliste asjadega pange, et ei tea tausta asjadel, aga proovivad igal erineval moel mingil põhjusel blogijale haiget teha. Huvitav hobi iseenesest!
Eveliis, ma loen ja imestan, miks miks miks? No see eriti naljaks, mis su mehe kohta öeldi ja kole. Krt kes nad ise on, iluetalonid? Miss Unversumid. Ma nii tahaks näha millesed need facking anonüümikud on kes seal aralt teisel pool ekraani omast arust ägedad on! Paremad meist, ilusamad? Vaevalt.
KustutaSest Eveliis, õnnelik ja endaga rahulolev inimene ei tee nii, ta ei nõmetse mingi anonüümikuna kuskil netis. Kui talle miski ei meeldi, siis ta lihtsalt ei loe! Mulle ka ei meeldi paljud asjad ja kahjuks ka inimesed, kuid ma ei solva neid, ei kommenteeri ja lasen elada, sest kõigil on koht siin maailmas ja igaüks tehku, mida ta tahab, niikaua, kui ta mind ei sega.
Õnnelik inimene annab hüva nõu, kui näeb vigu, kenas ja viisakas keeles. Ja oma nime ja näoga :)
Eveliis olen sinu teemasid ka näinud ja mul lihtsalt vajub suu ammuli. Aga praegu on nad vast kellegi teise blogi kallal, minu blogikodus on vaikus mõnda aega olnud :D
Päikest sulle ;)
Lugesin ka just Naistelehte, väga ilus artikkel. Ära nukrutse ja tee sellistest asjadest välja.
VastaKustutaAitäh ja tore, kui meeldis ;)
KustutaEnam ei nukrutse, ma nüüd tegutsen ja annan tuld ;)
Aitäh!!!
Soovin vaid edu sellel raskel teel. Las koerad hauguvad,karavan läheb ju ikka edasi :)
VastaKustutaAitäh Terje ;)
KustutaLas hauguvad jah, minul taas pea püsti ja tegutsen edasi ;)
Sa kunagi jagasid seda "Pea püsti printsess, kroon kukub maha". Võta õppust sellest nüüd.
VastaKustutaPea on püsti ja kroon on otse! ;)
Kustutaükspäev tahtsin juba kirjutada, et ära alusta ma postitusi, et jälle alustan uuesti stiilis. Sa ju ei alusta uuesti, sa jätkad lihtsalt oma teekonda. Uuesti alustamine oleks ehk see, kui mitu kuud või aastat ei jälgiks kaalu. Sina oled lihtsalt inimene, kes koperdab ja siis jälle tõuseb ja edasi läheb! Tead, loe uuesti läbi enda maratoni postitus! Ausalt ka! See tugevus, mis sinu on on uskumatu!!! Alguses lugesin seda ja mõtlesin, et mhh miks inimene ronib maratonile, kui tal pole ettevalmistust?Nii nõrk! Aga siis hakkasin mõtlema, et kas minus oleks olemas see tugevus, mis sinus on? Minna edasi kas või käpakil aga minna ja mitte alla anda! Vot see on juba midagi väärt. Ok kaldusin teemast kõrvale :D Aga vähemalt nüüd saan aru, miks sa oma postitusi oled alustanud niimoodi- ilmselt ongi siin taga need anonüümse kommenteerijad, kes su meele mõruks on teinud ja natuke õrnemaks ka ilmselt. Aga sa võid need kommid avaldada ka. Las teised ka loevad, kui õudsaid inimesi olemas on.
VastaKustutaEdu ja veelkord edu :)
Aitäh Sulle selle põhjaliku ja toetava kommentaari eest ;)
KustutaMa lugesin seda mitu päeva, pisarad voolasid, see oli uskumatu. Mul tuli nii ehedalt meelde kõik ja ma nii hästi mäletan, kuidas ma olin kokku kukkumas, kuid ma leidsin endas selle jõu, ma olin käpuli lõpus juba, pilt silme eest, kuid rsk ma jõudsin sinna finišisse. See oli võimas tunne ja selle lugemine andis mulle powerit juurde.
Mäletan, et kõik ju mõtlesin tol ajal, et mida sa Merlin teed, sa pole treenitud, kõndinudki nii palju, sa oled suures ülekaalus jne. Tagant järele mõtlen ka, et kas ma olen hull?
Aga ma teen seda sel aastal veel ;)
Aitähh aitäähhh aitähh ja ma lasen edasi ja veel tugevamalt, kui enne!