kolmapäev, 30. detsember 2015

Minu 2015a kokkuvõte ;)


Oeh, ma ei oskagi seda kuskilt kokku võtta.  Mul on olnud meeletu aasta, palju uusi kogemusi, inimesi, tegemisi...On olnud tõuse ja mõõne. Palju naeru ja palju pisaraid. Kõike on olnud. Kuid kui vaatan rahulikult tagasi, siis ma võin öelda, et mul on olnud imeline aasta. 2015a oli justkui mingi õppeaasta. Aasta, kus ma avastasin ennast, oma tundeid, keha. Aasta, kus ma avastasin oma vajadused, soovid ja tegeliku mina.  Aasta, kust algas minu teekond täiusliku Merlini ja elu suunas. See aasta oli justkui hüppelaud uude ellu. Ma sain katsetada, proovida, sain näha erinevaid võimalusi. Sain õppida ja areneda ja ma tunnen, et 2015a valmistas mind karastades ette, et astuda nüüd tervema, säravama ja saledama Merlini suunas, parema ja stabiilsema elu juurde.

Ma tooksin välja mõned, punktid, mis olid mulle 2015a väga erilised ja tähtsad. Need pole tähtsuse järjekorras, kõik on nad tähtsad. Kirjutan lihtsalt nii nagu pähe tuleb.

*Ma alustasin teekonda säravama, saledama ja tervema MINA suunas. Ma otsustasin muuta oma elu tervislikuks, otsustasin teha endale heateo ja võtta kaalust alla. See oli 2015a tähtsaim otsus ja tegu. Ma ei jõudnud küll oma eesmärgini, kuid ma liigun sinna suunas, olgugi, et aeglaselt, kuid protsess käib.

*Ma sain enamvähem toiduga sõbraks. Ma sain lahti oma hirmudest. Mul ei ole enam neid painavaid ja haiglaslikke kiikse. Nt see, et ma kartsin süüa peale kella 18. Ma hoidsin kinni täpsetest kellaaegadest, kui toidukord ei mahtunud kellaaega, või kogematta sõin valel ajal, siis hakkasin nutma ja õgima, kuna kõik oli metsas. Ma läksin hulluks, kui keegi haaras mu taldrikust ühe ampsu, sest mul oli arvestus sassis. Ma olen neist vaba! Ma söön, siis kui saan. Ma võin vabalt jagada oma toitu ja peale 18 söömist ei karda ma ammugi enam. Samuti ei juhtu ka midagi, kui mu toitu satub nisujahu või jumal teab mida. Ma küll väldin neid, kuid kui mul on kookos/oliiviõli otsas ja peale odava Säästu õli midagi pole, siis ma julgen sellega muna praadida ja ma ei paanitse. Need hirmud ei piina enam mind, need ei riku mul midagi ära ja ma olen vaba!!! Uhh kui mõnus tunne see on.

*Ma olen teadlik tervislikust toitumisest. Ma tean täpselt, kuidas ja mis, kui palju. Seda küll veel teoorias, kuid nüüd tuleb ka praktikasse see sisse tuua. Olen katsetanud palju erinevaid asju, kuid olen nüüdseks õppinud tegema vahet heal ja halval ja tean, mis on mulle kasulik ja vajalik. Olen palju lugenud, kuulanud, näinud ja arendanud sel teemal end. Aeg oleks ka nüüd sööma hakata korralikult.

*Ma sain endaga sõbraks, ma küll piitsutan ja karistan end vahel, kuid enamasti olen ma endaga sõber ja ma armastan end juba praegu. Ma pole küll ideaalkaalus, kuid ma tunnen ja tean, et ma olen ilus naine, kes on naiselik ja särav ja aina kaunimaks ma muutun. Ma olen leidnud sisemise rahu, ma tean, mida ma elult tahan ja ma ka saavutan selle. Aravku teised, mida iganes. Naergu teised, palju vaja. Mina ajan oma rida ja mind ei kõiguta enam teiste arvamus. Olen piisavalt palju saanud haiget, valanud pisaraid ja samas ka tundnud toetust ja armastust ja tohutult karastunud. Ma ei lase enam enda tunnetel ja soovidel tallata ja ma tunnen end imeliselt ja ma armastan ennast, oma keha ja vaimu. Ma olen ise enda parim sõber!

*Ma olen julgem, peale seda, kui ma avalikult oma teekonda jagama hakkasin, peale seda muutusin ma julgeks ja tugevaks. Ma oskan öelda ei, ma oskan enda eest seista. 

*Mu lastel oli ilus, rahulik ja edukas aasta. Vanem tütar sai jalgpalliga Eesti Koondisesse, saab mängida Tartu Tammeka naiskonnas, on Eesti meister ja võitnud erinevaid turniire ja auhindu. Pisem tütar oli koolid väga tubli ja edukas ja alustas ka jalgpalliga ja tuleb välja, et on sama tubli, kui vanem õde. Ta küll pisem, kuid kindlasti jõuab sama kaugele. Meil on lastega olnud tore ja sõbralik läbisaamine, leidsime endale ilusa ja hubase kodu ja on olnud imelised hetked koos sel aastal. Me toetame üksteist ja armastame oma pere väga.

*Mu parim sõbranna Ly. Olgu ta oli ka mul juba 2014a sõbranna, kuid siis me veel nii ei suhelnud. Meie sõprus kasvas ja arenes just sellel aastal. Oi neid seiklusi, jutustamisi, naeru ja pisaraid. Ta on mulle parim ja kallim ja ma armastan teda väga väga. Olen õnnelik, et tema mu ellu tuli, sest parimat sõbrannat on raske leida. Ma saan temaga rääkida kõigest, ma saan olla mina ise, kogu oma luukerede koguga, ma tean et ta on mul alati olemas ja samuti vastupidi. Me vahel ei pea isegi lause välja ütlema, me mõistame teineteist juba pilgust. Aitäh, et sa mul olemas oled!

*Palju uusi sõpru. Ma olen sel aastal kohanud nii palju uusi sõpru ja tuttavaid. Sõpradest tooksin välja Getzu&Fonxi(te mu nunnud), Marju, Eelika, Süües Saledaks grupi naised, kõik blogijaid, kellega me suhtleme, kirjutame, laigime, kaasa elame. Teid on nii palju, et äkki mul jääb keegi vahele ja ma igaks juhuks ei hakka teid kõiki ette lugema :D Tundke ennast kõik ise ära. Lihtsalt uskumatu, kui palju häid ja toetavaid inimesi on mu elus. Kes võtavad mind sellisena nagu olen ja kellega on tore ja vahva ja kindel tunne. Aitäh, et te mul olemas olete! Te olete üli ägedad kõik!

*Minu blogike! Merlini -60kg! Mul on oma blogi, mis on saanud selle vähese ajaga väga edukaks. Mul on 1500-2000 lugejat päevas, no vahel ka vähem ja ka rohkem, siis kui ma pikalt ei kirjuta. Mu lehte on selle väikese aja jooksul külastanud 199.626 külastajat, ma olen saavutanud Eesti SUURIMAL blogide kataloogis blogtr.ees TOP100s (LINK) 1-2 kohal, kus olen juba pikemat aega ja mul on tohutult palju lugejaid, kes mulle kirjutavad, kes mind toetavad, nõu annavad, vahel maapeale toovad, noomivad, kui ma endale liiga teen. Mul on mu blogi ja mul olete teie, mu blogi lugejad. See on imeline tunne, ma pole üksi selles suures maailmas, sellel pikal teekonnal. Mul olete teie, armsad lugejad, kes olete mu samuti mu edasiviiv jõud ja motivatsioon. Ma armastan teid kõiki! Uuel aastal luban olla parem ja tublim kirjutaja, arendan natuke oma blogi ja üritan ka keeleliselt ja vormilt areneda. Aga ma siiski soovin jääda iseendaks.

*MA KÄISIN MARATONIL JA MA LÄBISIN SELLE. Jaaaa ma tegin seda!!! 42km Värska kepikõnni ja käimismaratoni. Oi ma mäletan neid kirju ja kommentaare, kus öeldi, et ma ei läbi seda iial, ma ei suuda, ma olen nõrk ja mõtetu. Aga ma tegin selle ära. Just nimelt mina Merlin Saretok läbisin 42km ja sain mega uhke karika ja diplomi. See oli aasta suur sündmus. See oli niii võimas, et mul tulevad pisarad silma praegu. Nii paljud ei uskunud minusse, kuid ma näitasin, et kõik on võimalik ja ongi. 2016a üllatan ma teid, kurjad anonüümikud, veel ;) Aga teile, kes te mulle sel päeval kaasa elasite, aitäh, see oli niiiiii võimas, kus erinevates gruppides käis tohutu reportaaž ja kaasa elamine mulle. Teid oli nii palju, et mul oli selline tunne, nagu ma osaleks olümpial :D Aitäh teile kõigile, kes te minusse uskusite ja mulle kaasa elasite. See oli võimas! See polnud lihtsalt füüsiliselt raske, kuigi jaa, mu jalad vahepeal lihtsalt ei liikunud ja ma oigasin valust. Kuid vaimselt oli see kõige hullem. Üksi metsas, no teisi oli ka ikka, kuid kaugemal, paanikahäire ja suure kaaluga. Ma nägin juba luulusid ja kartsin karu ja jumal teab mida. See oli hull, kuid ma tahan seda tunnet tunda veel ma tahan neid finiši emotsioone tunda veel.

*Ajakirja Muscle&Fitness Hers võistlus BFit- 2 kuuga rannavormi. See oli tohutu eneseületus, see oli hulljulge tükk. 100+kg naine paneb bikiinid selga ja hakkab osalema tohutu suure publiku ja avalikkuse ees  paljude ilusate naistega. Tol hetkel ma tulingi nö kapist välja ja võitsin iseennast. Lootsin end oma julgusega motiveerin ma veel paljusid 100+ naisi, et nad julgeks hakata tegutsema ja töötama oma parema keha nimel. Ma sain üsna ruttu aru, et see võistlus pole päris mulle mõeldud, kuid saavutasin publiku lemmiku tiitli. Aitäh kõigile toetajatele ja kaasaelajatele. Ja muide, uus võistlus on käimas, toetan teid kõiki ja hoian pöialt.

*Mul on imelised ja soojad suhted perekonnaga. Ema, õe ja vennaga. Eks me vaidle ikka vahel, kui me suhtleme, saame läbi, käime läbi ja ma olen õnnelik, et vanad asjad on unustatud ja elame edasi rahuliku perekonnana.

*Natuke sain sõbraks ka  spordiga. Oi ma mäletan, kuidas ma ei julenud jõusaali või rühmatrenni minna. Kartsin, et mulle hakatakse näpuga näitama ja, et terve saal naerab kõht kõveras mu üle. Seda aga ei juhtunud, kui tegin midagi valesti, siis tuldi appi ja inimesed on spordiklubides siiski toredad ja sõbralikud. Ma jumaldan jõusaali ja spordiklubis käimist, mis sest, et ma sinna niii harva olen sattunud. Samuti armastan ma Anne kanali ümber oma kiirkõnde teha, mis sest, et ma sinnagi nii harva satun. No ujuda ma armastan ka, mis sest, et ma basseinist viimati nuttes välja jooksin. Olgu jaaa ma tunnistan, et ma pole peale maratoni sprodivaldkonnas erilist tublidust välja näidanud, kuid küll ma veel näitan!

*Minevik. Ma ei karda enam oma minevikku, see käib mu kannul ja tihti annab ka valusalt tunda, kuid ma ei karda seda enam. Ma olen temaga arvestanud ja leppinud. Ma tunnistan omi vigu, tehtud kohutavaid tegusid ja ma ei peida end selle eest. Ma ei karda sellest rääkida enam. See on olnud jube, kuid mina olen end piisavalt tõestanud ja uusi võimalusi, mida on mulle antud, neid ka hoidnud ja kohe väga väga südamega. Ma ei varja seda ja ma olen tänulik, et selle mineviku eest mind hukka ei mõisteta. Inimesed on imelised...Headus on veel olemas. See aasta tõestas seda ja lepitas mind olnuga...

*Head ja halvad sõbrad. See teema teeb kohutavalt haiget, kuid parem valus tõde, kui olla naerualune oma enda sõprade seas. Jah ma sain teada, kes on need anonüümsed kommenteerijad, foorumites kirjutajad. Ma pole seda veel avalikustanud, ma ei teagi, kas ma teen seda, kas ma hakkan oma elu sellise negatiivse jamaga mürgitama. Kas ma langen nii madalale? Las karma teeb pigem oma töö?Need olid paar minu enda lähedast sõpra. Uskumatu eks. Olgu, ma pole ka ehk parim sõber neile, kuid ma ei tegutse tagaselja, ei kirjuta kuskil foorumites nagu arg vastik šaakal neist. Ma ei ole lihtsalt enam väga olemas olnud, sest kasvatakse lahku. Tekivad uued tegevused, huvid ja sõbrad. Kuid see ei anna alust, kuskil nii kirjutada ja käituda...Aga ma arvan, et ma olen hea inimene ja ma andestan neile südames, las karma vaatab ise, kas ja kuidas. Paraku ei saada aru, et kõik halb mis juhtub, juhtub põhjusega.  Mina tahan ainult rahu ja positiivset elu...Uude aastasse ma seda kaasa ei võta...Mul on kõrval head ja tõelised sõbrad ja olen õnnelik, et sain teada, kes need ussid mu elus olid.

*-25.5kg. Mu kaal on kõikunud siia sinna. Tõusnud, seisnud, langenud. Alguses läks kõik ladusalt ja kergelt. Nüüd on see asi veidi käest. Kuid ma ei heida meelt ja minu teekond jätkab. Jah ma tahtsin aastavahetusel olla kaunis kollases kleidis 60-55kgsena, kuid ei saavutanud seda. Õnneks ei ole ma kurb. No natuke olen ja natuke on ka häbi, kuid midagi ma muuta enam ei saa. Ehk siis uuel aastal?  Kuid mul on juba palju kergem ja parem olla. Ma tunnen end taas naisena, julgen kanda kleite, kontsi ja ma olen juba õnnelikum, kui enne. Pikk tee on veel käia ja ma käin selle lõpuni.

*Mu pere on taas koos. Nagu te juba olete lugenud ja piltidelt näinud, siis sain ma maailma parima jõulukingi. Me otsustasime lasteisaga uuesti proovida ja oleme taas perekond. See on maailma parim jõulukink, mis olla saab. Ja me oleme väga väga õnnelikud, kõik neljakesi.

Kindlasti neid hetki/sündmusi/inimesi on veel, mis olid 2015a minu jaoks väga olulised ja tähtsad, kuid mul ei tule kõik praegu meelde. 

Ma olen õnnelik selle aasta üle ja ma ei kahtese mitte midagi! Mina ootan väga homset kella 00.00i. siis hüppan ma sellest aastast suure pauguga uude ja võimsasse aastasse, kus ma saavutan kõik, mida ma soovin ja tahan!

Kallid sõbrad, lähedased, tuttavad, blogi lugejad, teised blogijad, kaalulangetajad, kõik inimesed, imelist aasta lõppu teile, võtke uude aastasse kaasa ainult head asjad ja inimesed, ärge kahetsege olnut, võtke olnut, kui õppetundi ja saatke see 2015a ilusalt ära, et vastu võtta see imeline ja võimas 2016!!!













teisipäev, 29. detsember 2015

Minu teisipäev 29.12.2015 ;)


Püüan ikkagi nüüd korralikult oma päeviku pidamist jätkata ja iga päeva toitumise ja liikumise kirja panna. See andis mulle tohutult palju juurde, motivatsiooni ja järjepidavust ja loodan, et teile ka meeldib, kui kirjutan lisaks muule ka oma päevikut.

Teate ma pole ammu nii sügavalt ja kaua maganud, nagu viimastel päevadel. Ma lähen magama 23-00 ajal ja magan terve öö sügavalt ja ärkan kell 9-10 alles. Ma panin endale täna kella 07ks kella helisema, et no lähen teen kiirkõnni, kui teised magavad, kuid ma lihtsalt olin selle uniselt kinni lülitanud. Eile veel hooplesin, et ohh mul pole kella vajagi, et ma raudselt ennem üleval. Aga ärkasin peale 9t ja enda peale suht kuri, sest tänaseks oli plaane palju ja tahtsin hommikul ära teha oma trennikese. Kuhu mu unetus kadus? :D

Aga asja juurde...

Minu trenn/liikumine ;)

Seda on siia päris piinlik kirja panna. Panin kohe peale ärkamist dressid selga, tossud jalga ja Endomondo tööle. Päike paistis, tuju oli hea, külm mind ei häirinud ja plaanis oli VÄHEMALT 7km teha. Kuid plaaniks see jäigi. Juba esimesel km peal sain aru, et mul on valed sokid uute tossude sees jalas. Jah ma sain endale uued tossud, kõik on parajad ja ok, kuid ma polnud nendega kordagi käinud ja täna oli vist vale sokk jalas, liiga õhuke ja lühike ja tossud hõõrusid mu mõlemad kannad julmalt ära. Üritasin küll, kuid sain aru, et kui ma ei lõpeta, siis varsti ei saa ma kaua kaua kõndima. 

Pöördusin 3.01km pealt koju tagasi. Tuju oli suht nullis, olin pettunud endas ja nendes kuradima sokkides ja tossudes. Ja ausalt ma niisama ei läinud ainult 3.01km kõndima, ma ei viitsiks end sellise külma ilmaga sellepärast toast väljagi ajada, mul oleks muud targemat teha,

Aga nii ta läks. Kokku sai kõnnitud täna 3.01km kiirusega 5.75km/h. Kiirus kah suht mõtetu. Aga vähemalt ma läksin ja tahtsin, see loeb.

Kokkuvõte:

Kiirkõnd 3.01km




Minu toitumine ;)

See on mul jumala sassis praegu. Kuna ma nüüd magan kaua, siis mu hommikusöök jääb lõunasse, lõuna õhtusse ja õhtu jäi täna üldse ära. Tohuvapohu on kõik. Aga elus ka mul ju suured muutused toimuvad, nüüd pean lihtsalt vaikselt taas paika loksutama kõik.

Hommik ;)

Hommikut sõin ma 11 ajal vist. No tulin koju peale kõndi, tegin perele süüa ise kohvitasin ja siis läks mul kõht tühjaks. 

Tegin tavalise omleti, liiga liiga tavalise.

* 2 klopitud muna
* Porru
* Roheline paprika
* Meresool
* Tass musta kohvi
* 1 mandariin


Ujee minu Ott Leplandi raamat :D Ma ta suurimaid fänne ja ma armastan teda ja no väga hull teema. Ärme nüüd väga tõsiselt ka võta seda, kuid jah ma isegi üksinda tema kontserditel käinud, kuigi ma olen tüüp, kes üksi väljas ei käi :D


Lõuna ;)

Päeval me otsustasime siiski kodusteks jääda, kuna pisem preili ei ole veel päris terve ja toimetasin kodus. Tegin iluprotsetuure jne. Kui ühtäkki tundsin ka end kehvasti ja sain aru, et mul palavik. Pea paks, kohutav nohu, silmad vesised ja väkk olla. Palavik nii 37-37.2 vahel. Pidi see nüüd juhtuma, ülehomme juba aastavahetus ju...Niii loodan, et saan ikka terveks. Tüdrukul õnneks parem ja teised õnneks veel terved.

Lõunasöögi sõin ma mingi 17 ajal, sest alles siis läks mul kõht tühjaks. Haigena ju pole mingit isu ka. Tegelt on, mul on hull Ungari peki isu täna. Aga keegi ei too seda mulle, jumal tänatud.

Lõunaks oli tatar hakklihaga...

* Tatar
* Hakkliha
* Sibul
* Meresool
* Viiepipra segu

* Tomat/kurk
* 1 mandariin
Pildil 2 mandariini, kuid sõin ühe


Õhtusöök ;)

Seda ilmselt ei tule. Kell nii palju ja ma olen voodis hädaldanud ainult praegu. Joon teed, võtsin rohtu ja ootan homset.


Selline mõtetu päevake, kuid eks iga halb on jällegi millegi jaoks hea eks ;)
Loodan, et teie kõik olete terved ja hoidke end ikka!

Aaaa mul on täna nimepäev ja paljudel teistel ka, aga soovin kõikidele Merlinitele eriti iljusat nimepäeva ja teistele muidugi ka ;) Muah!




Bye-bye!




Hambad valgeks!!!


Hei hei ;) Täna teen juttu hammastest ja tutvustan ühte firmat, mis pakub erinevaid valgendavaid suuhügieeni tooteid.  Nimelt Swissdent (LINK) saatis mulle natuke aega tagasi ühe armsa pakikese, kus oli sees valgendav hambapasta, mini potsik valgendavat hambapastat ja suusprei.



Ma olen siin korduvalt toonitanud ja esile toonud, et mulle on suuhügieen mega oluline. Ma pesen hambaid tihti. Hommikul, lõuna ajal, õhtul, välja minnes alati, peale sööki. Vahel 3, vahel 5 korda päevas. Mulle meeldib, kui mu suu on alati värske ja puhas. Ma vaatan ja märkan ka teiste hambaid ja see on mul selline kiiks. OLGUGI, et mul ei ole mega ilusad hambad. Nad on kõverad veits ja vajavad klambreid, kuna tarkusehammas lükkas nad viltu. Kuid mu hambad on alati puhtad ja värsked.  Värvus aga neil kahjuks valge ei ole. Nad pole ka kollased, ega ka väga hallid. Sellised tuhmid. Ma pole neid kunagi valgendanud ja see on mul esimene kord testida ja proovida valgendavat pastat. 

Tutvustan natuke Swissdenti (LINK)ja siis räägin, millega ma hambaid pesema hakkasin.

Swissdent on Šveitsis Züricis asuv rahvusvaheline ettevõte, mille asutas 2006. aastal stomatoloogiadoktor Vaclav Velkoborsky. Aastaid on ta nii praktikas, kui ka uurimistöös spetsialiseerunud kosmeetilisele hambaravile. Eeskätt tunneb ta huvi hammaste valgendamise vastu ja selles valdkonnas on tal laiaulatuslikud teadmised. Dr Velkoborsky tegi kindlaks, et levinud valgendamismeetoditega kaasnevad sageli negatiivsed kõrvaltoimed, nagu liigtundlikus ja emailikahjustused. Samuti on enamik valgendavaid ja tavalisi hambapastasid väga abrassiivsed, kriimustavad hambaemaili ning võivad selle pikkamööda sootuks ära kulutada. Teoreetiliselt põhimneb suurem osa kaubanduskeskustes ja apteekides müüdavatest hambapastadest 1960. aastatest pärinevatel retseptidel.

 Dr Velkoborsky mõistis, et on vaja luua õrnatoimeline, hambavaapa taastav ja valgendav pasta. 2005. aastal hakkas ta välja töötama retsepti, milles ta kasutas ära uusimad teadmised hammastest ja tehnoloogiast ning, mis sisaldas vaid parimatest parimaid koostisosi. Tulemuseks oli luksuslik kvaliteettoode, mille innovatiivne koostis on patenditud üle maailma.

Hambapasta oli algul mõeldud kingituseks dr Velkoborsky patsientidele, aga muutus kiiresti sedavõrd populaarseks, et doktor pani selle nimeks SWISSDENT ja asutas 2006. aastal selle tootmiseks ja müümiseks eraldi ettevõtte.

Swissdent pakub:

Hambapastad (LINK)
Suuveed/suuspreid (LINK)
Hambaharjad (LINK)
Komplektid (LINK)

Hambapastadest on neil pakkuda Swissdent Extreme, mis on valgendav pasta tubaka, tee, kohvi või punase veini tekitatud värvimuutuste kõrvaldamiseks. Swissdent Gentle, mis on mõeldud tundlike hammaste ja igemete jaoks ja Swissdent Pure, mis on looduslik valgendav hambapasta puuviljaensüümidega, sellel on rahustav ja antibakteriaalne toime.

Kuna ma ei suitseta, siis ma valisin selle Swissdent Pure pasta, kuid nüüd ma mõtlen, et ma joon kohvi ju ja veini ka ja oleks ehk pidanjud Extreme variandi valima. Aga no ma kasutan selle suure Pure potsiku ära ja siis mul on pisike mini tuub seda Extreme pastat. 




Suusprei on mul samuti Pure, see on värskendav, maheda koostisega ja mul jope taskus ja õhtul panen voodi kõrvale. Hommikul tahaks ikka mehega ju natuke päeva plaanidest rääkida voodis, enne kui tõuseme jne. Võin seda suhu lasta kuna iganes. Selle maitse ja lõhn on üsna tugev ja võib hommikul musi teha küll :D



Hambapastat olen ma kasutanud alla nädala. Tegin alguses ka pildi oma hammastest. Praegu ei lisa, lisan pildi lõpus, kui kõik on ära testitud. Nö enne ja pärast pilt tuleb.  Pasta on selline läbipaistev, sinised täpikesed sees, lõhnab tugevalt ja teeb suu puhtaks. Värske tunne jääb üsna pikaks ajaks. Valgendus muutust veel ei näe.

Kasutan need tooted ära ja siis lisan enne ja pärast tooted ja oma põhjaliku arvamuse.

Pakis oli lisaks Biolane kreemitester, aga sellest homme ;)


Kas teie olete valgendavaid hambapastasid kasutanud? On need ka toiminud? Äkki on keegi ka juba Swissdent tooteid kasutanud? Jagage arvamusi!

Tutvu nende kodulehega: SIIN
Ja Facebooki lehega: SIIN

esmaspäev, 28. detsember 2015

Kaalujuttu ja lobajuttu!


Nonii mu armsad sõbrad, Jõulud on selleks aastaks läbi ja nüüd võiks jälle normaalseks hakata või mis? Olen oma blogi unarusse jätnud ja no toitumise ja trenni ka. Aga nende kahe viimase pärast ma hetkel tõesti ei muretse. Sest ma teadlikult lasin ennast lõdvemaks ja otsustasin traditsiooniliselt jõule nautida.

Mis ma siis jõulude ajal tegin. No enamus teavad, et olin Valgas, mehe ema/isa juures. Midagi erilist me ei teinud. Lihtsalt nautisime aega, lobisesime, vaatasime vanu pilte jne.Kohtusin sugulastega jne. Surnuaias käisime ja jõululaupäeval oli meil väike jõululauake. Jagasime kinke jne. Kõik oli hästi õdus ja ilus ja tore.

Mu äi teeb alati ise pasteeti, sülti ja ahjuliha. Need on nii imelised ja neid ma ka nautisin. Jõuluõhtu eel päevadel ma sõin muna singiga, kurki ja tomatit, sülti, mõne pasteedi leiva, verivorste, hapukapsast mandariine, sushit. Normaalsetes kogustes ja ma usun, et see kõik oli ok, pole küll minu kavas aga ma ei jälginud mingit kava. Jõuluõhtul aga läks asi veits käest ära, ma pm terve õhtu muudkui näksisin seda äia tehtud liha, kuna see oli nii hea lihtsalt. Ikka nii, et no ma ägisesin lausa ja paha hakkas, isegi kõht hakkas valutama. Ütleme nii, et ma ei söönud pahasid asju, küll aga valel ajal ja valedes kogustes. Magusat ma ei mäleta, et ma oleks söönud. No ma ei armasta ka ju seda. Aiai ühe sellise patusema toidu unustasin. Sõin ka meie pere lemmikut kooreklopsi. Hästi lihtne, kuid imeline toit. Kuid ka väga rammus. Liha/vahukoor/hapukoor,  hästi palju sibulat ja sööme seda leivatükkidega ja piima joome kõrvale. Mu mees teeb seda niii hästi, et see viib lausa keele alla. Ja kahel korral sõin seda ka, ja no ikka palju. Aga hallooo, ma pole seda sada aastat söönud ja ikkagi mu oma mehe tehtud. Ei tunne süümekaid, kuid edaspidi väldin. 

AGA, ma jõin palju palju. Nii hirmus on seda kirjutada, sest see kõlab kohutavalt, kuid olen aus ja ei hakka midagi varjama. Igapäev ma lakku täis ei olnud, kuid iga päev ma natuke trimpasin, Veini ja koorelikööri kookose oma ja mingit munalikööri :D Paaril korral olin ka kindlasti jommis, muidu niisama klaasike õhtul. Jube eks. Ise veel naisterahvas ja kaalulangetaja. Kuid kogu aeg oli selline pidune olemine ja kohtumised. Ma ei hakka vabandama, sest ma endiselt ei põe ja ei muretse. No nüüd olen ma kaine ja normaalne, vanaaasta õhtul veel veinikest, siis ma vist teen ühe pikema pausikese. Ma veel lubama ei hakka teile, kuid ma kaalun seda pikemat pausi alkost päris tõsiselt.


Joodik :D





Mõtlen nüüd Mariliisi (LINK) postitusele, kes minuga jõuludel üsna sarnaselt käitus, et mis tundeid need tublid postitajad erinevates  kaalu/spordi gruppides minus tekitasid. No vihaseks ma ei saanud, mul suht suva, kuid ma ei tunne end ka kuidagi halvemini, et ma jõulude ajal sporti ei teinud ja kava järgi ei toitunud. Ei tunne. Olin laisk, elasin patuselt, kuid edaspidi olen taas tubli ja kõik. Küll aga oli mul suht naljakas vaadata, kuidas mõned on niii tublid ikka olid ja verivorstile ja happukapsale kindla ei ütlesid. Olgu ma saan aru, kui sulle ei maitse traditsiooniline jõulutoit, siis jaa, kuid kui maitseb, siis issand jumal, see paar vorsti sind paksuks ei tee ju, Ja jõululaupäeval mitu tundi trenni? Mina eelistan siiski oma sugulasi külastada, kadunukeste haudadel küünlad süüdata ja perega õdusalt aega veeta.



Ma ei tea, ma pole sel aastal eriti tubli tüdruk olnud, no olgu veidi olen vist ikka, kuid ma sain niiii palju kingitusi. No kõigepealt sain oma mehe tagasi ja mu pere on taas koos, mul on taas vahvad sugulased(no tegelt olid nad mul alati olemas, sest me ikka suhtlesime) mis on kõige erilisem ja tähtsam kink. Ma sain endale päris uhke Sony telefoni ja lõhna mehelt. Ma sain veine, šampuseid. Sõbrannalt ühe imelise tahvli, salli, kõrvakad, selfipulga(sellest ma teen eraldi postituse), siis sain veel parfüümi. Erinevatelt firmadelt sain ägedaid jõulukingitusi(millest ma teen ka eraldi postitused). Ma poleks uskunud, et keegi mulle üldse midagi kinkida tahab, aga kingitusi oli palju ja väga ägedad. 

Mis ma veel siis huvitavat räägin. Täna on mu tütrekese 10a juubel. Kahjuks ta ise haige :( Palavik 38 ringis ja väga niru olla. Magab issi kaisus praegu. Hommikul äratasime teda LOOMULIKULT laulu, tordi ja küünaldega. Kingitused ka. Kuna ta aga haige, siis me täna väga midagi ei teinud. Plaan oli küll kinno ja Aurasse minna, kuid jäi ära. Mängisime lauamänge ja sõime torti ja jõime šampust. Nemad sõid/jõid, mina olin korralik. Eile käis tädi ja täditütar teda õnnitlemas ja suur pidu tuleb peale koolivaheaega. Selle peame Froggy mängumaal ja sellest tuleb üli suur ja vinge pidu. Kuid täna ta ütles nii armsasti, kõikidest kinkidest parim on see, et teda tuli koos emme ja õekesega ka issi õnnitlema.




Aga peaks vist kaalust ka kirjutama. Ma tegelikult kartsin täna väga kaalule astuda. Ma päriselt arvasin, et ma olen ikka mega palju juurde võtnud, sest tunne on küll hull ja välja näen ma ka suht jube. AGA OIOIOIOI, midagi hullu ei olegi. 2 nädalat tagasi kaalusin ma 90.6kg ja täna näitas kaal 91.5kg, seega juurde võetud 900g. No kindlasti oli see kaal vahepeal suurem, kuid olen nüüd paarpäeva enamvähem tubli olnud. Eks see tõus on ikka hull, kuid küll ta langema taas hakkab eksju.

Tänasest olen ma taas korralik, üritan kiiremas korras ka liikuma ja trenni saada. Vanaaasta õhtul me sööme lõhe riisi ja salatiga ja üritan veini vähe tarbida. Natuke raske on mul tegelikult praegu küll. Sest mu kapp on äärest-ääreni head ja paremat täis. Mu mees ei pea dieeti ja temale meeldib hästi süüa ja ta ostab no igasuguseid hõrgutisi meile koju. Kuid ma püüan tubli olla, keelama ka ei hakka, las nemad naudivad ja no ega mu kavatoit ka mingi jama ei ole. Kuid no ta hakkas ka nüüd praadimiseks kookosõli kasutama ja meresoola lisab tavalise asemel. Ja no mingid sellised asjad ma muudan ka tal ära, lihtsalt tervise huvides ;)

Nagu te arvata võite, olen ma mega õnnelik naine. Ma ei suuda siiani uskuda, et mu pere on koos. Vahepeal olid mul segased tunded ja ma ei saanud aru millestki, kuid nüüd on täielik rahu ja hea olla. Praegu blogin voodis, vaatan neid, kaisus vaatavad telekat. No on hea tunne ikka. Ja nii hea tunne on voodis blogida, tsekin tvd vahepeal ja kirjutan. Loodan, et saan endale varsti oma läpaka, oi ma siis alles blogin. Mees ju läheb varsti Soome ja siis nuuks nuuks, mul arvutit njetu.

Kirjutage mulle ka, kuidas teie jõulud möödusid? Mida sõite/jõite? Mida kingiks saite?

Lisan mõned pildid ka teile siia, kuna mul nüüd uhkem telefon ja endlikepp, siis hakkan ma palju pildistama :D


Soovib soove ja puhub küünlaid :)


Meie pisike printsess sai 10a!

Õiged printsessid tähistavad juubelit ikka šampusega!

Minu palavikus pisike, kuid see tiiger kaitseb teda! Tädi kinkis nii ägeda voodipesu komplekti!
Mina ju mu mees ;) Luv yuuu!

Meie väike õnnelik perekond ;)

Reis ümber maailma, me aind mängime seda, nii mõnus koos perega nii aega veeta. KVALITEETAEG!

Sushitime ;)


Hommikusöök kahele, eriti ilus ei ole aga hea oli küll!

Olen juba tubli :D

Minu ilus jõulutäht...

Elron üllatas mind ;) Kui me tagasi sõitsime esimesel jõulupühal, siis imetore piletimüüja jagas korvikesega komme ja soovis "Häid Jõule" kõigile ;)

Mees kokkab, mmmm....

Kartulit võtsin hästi vähe, muu kõik on ok ;)





Bye-bye!

laupäev, 26. detsember 2015

DISAINIBOSS - Üli vinged, humoorikad ja hingega tehtud kingitused!


Eelmisel laupäeval tulid mu maja ette Kristjan ja Priit, kes on väga lahedad, rõõmsameelsed ja soojad Tartu noormehed ja neil on kästiöö ning kingituste töökoda DisainiBoss (LINK) Nad tegid mulle väga laheda kingituse ja ma ütlen ausalt, ükski cucci-mucci seda üle ei kaalu. 



Nad olid nii soojad, naeratavad ja mulle jäi pärast kohtumist nii eriline tunne sisse ja ma tükk aega imetlesin oma kinke ja mõtlesin neile.

Idee sündis neil soovist teha sõpradele teistsuguseid, hinge ja huumoriga kingitusi. Mehed istuvad maha, viskavad kildu ja koguvad ideid, pärast murravad kõvasti pead, kuidas oma põnevad mõtted puidule talletada. Tulemuseks on humoorikad ja isikupärased puidust lõikelauad, tahvlid, veiniümbrised, rõõmsad taignarullid  ja palju muud, mida puidust on võimalik teha. Ideesid tekib pidevalt juurde, kingituse valija saab oma panuse lisada või oma kuvandi puidule teostada. Kingid sobivad äripartnerite motiveerimiseks ja sõpradele tänuks.

Mina sain endale võinoa, suure lusika/kulbikese, salatikahvli ja lõikelaua. Hetkel ripuvad need mul seinal ja ma lihtsalt käin ja imetlen neid. Kõige armsam oli muidugi see pühendus mulle: 

Aitäh, et mul on MAAILMA PARIM KODU, kuhu alati tulla. Pühendusega DISAINIBOSSILT MERLINILE- tublile blogijale!





Nii nii armas, ja sellised kingid lähevad hinge. Kuna need vahvad noormehed panevad töösse oma hinge ja teevad seda südamega. Ja, mis saab olla parim kink? Ikka käsitsi tehtud ja sulle pühendatud asjake!

Jõulud on kahjuks kohe läbi ja mul läks väga väga kiireks, et blogima jõuda, kuid kinke ei pea aind jõulude ajal tegema, Miks mitte aastavahetuseks, ehk mõni kohtubki oma sõprade/sugulastega alles aastavahetusel? Naistepäev, sõbrapäev, sünnipäevad... Ja, miks mitte niisama kinke teha ja oma sõpru meeles pidada!?

Minul on juba mitu ideed soojas ja paar kinki veel oma kallikestele vaja teha ja kindlasti pöördun ma DisainiBossi (LINK) poole.

Helistage ja kirjutage neile ja nad teevad teie krutskitega kingitused teoks!

DisainiBoss facebooki leht on: SIIN

KONTAKTID:

Disainiboss@gmail.com

Kristjan Treimann
+372 5199 8689

Priit Veeroja
+372 511 6980

kolmapäev, 23. detsember 2015

Minu selle aasta jõulud ;) Imed on olemas!!!


Ma olen hetkel maailma kõige õnnelikum naine!!! Olgu kindlasti on veel palju õnnelikke ja ma olen teie üle ka õnnelik. Kuid tahan jagada teile ka oma rõõmu, sest ma teisiti lihtsalt  ei suuda.


Just natuke aega tagasi minu küsimused/vastused teemas küsiti minult mitu korda, et kas ma olen oma mehest lahus. Ja ma pidin vastama, et jah olen oma abikaasast/laste isast juba 5-6a lahus. Aga nüüd ma saan vastata, et eiii, eiii ole. Ma ei ole enam oma abikaasast/lapse isast lahus!!! Me leppisime ära, no me ei olnudki tülis, saime kogu aeg hästi läbi, kuid me otsustasime hakata taas koos elama, koos lapsi kasvatama ja alates laupäevast oleme me taas paar ja perekond!!! Ma ei oska oma tundeid kirjeldada, ma olen lihtsalt nii õnnelik. Minus on täielik rahu ja turvatunne. Ma olen kaitstud ja mul on täisväärtuslik perekond. Kas see on saatus, et nii läks? Olemegi üksteisele loodud? Oligi vaja teha kummagil üks pikk tiir omaette, vaadata elu teineteisest eemal olles? Õppida ja areneda? Ju siis oli. Mina olen vanemaks saanud, tunda saanud erinevaid elu keerdkäike, teinud vigu, neist õppinud, saanud haiget ja pidanud üksi õppima vastutama kõige eest ja usun, et ma suudan olla nüüd täiuslik naine ja perekonna süda. Mu laste tundeid pole võimalik üldse kirjeldada, see on nende jaoks parim jõulukingitus, mis üldse olla saab. Neil on taas päris perekond, neil on ema ja isa, kes teineteist ja neid armastavad ja me oleme kõik koos. Me hakkame kõik koos elu nautima ja teeme kaotatud aastad tasa. Kui selle uudise teatavaks neile tegime, siis me lihtsalt nutsime kõik koos 4si, kallistasime...

Jõulud on imede aeg...Ja meie perega juhtuski jõuluime. See on parim jõulukingitus, mida iial soovida!!!

Aga, mis ma siis selle aasta jõulude aja teen. Loomulikult olen ma koos perega. Tavaliselt olen ma veetnud jõule maal ema juures. Koos ema, õe, vahel ka vend ja loomulikult mu lapsed. Sel aastal veedan ma aga jõule oma mehe sugulaste juures Valgas. Midagi väga erilist me ei teegi. Lobiseme ja lihtsalt naudime aega, Juttu jätkub kauemaks, ilmselt aega jääbki väheks. Nii palju aastaid on ju vahele jäänud. Kindlasti käime surnuaedades, külastame mõnda sugulast veel. Ja homme on meil jõuluistumine. Vaikne, katame lauakese, vaatame jõulusaateid ja lobiseme.

Mida ma jõulude ajal söön? Praegu olen ma söönud hommikuks muna, singi ja juustuga, kurki ja tomatit. Päeval äia tehtud sülti ja kapsast, mandariine. Aaa sushit olen söönud. Midagi hullu ei ole. Homme jõululauas söön ma äia tehtud sülti, pasteeti, kapsast, verivorsti ja rohkem vast midagi. Kõike natuke, kuid kapsast ma närima ei hakka ja luban endale traditsioonilisi asju. Jõulud on ometi kord aastas ja no üle ei söö ma niikuinii. Kindlasti tarbin ma ka veini, kuid mitte palju.

Inimesed on mures mida süüa jõuludest aastavahetuseni, tegelikult peaksid nad aga muretsema mida süüa aastavahetusest jõuludeni...

Reedel sõidame oma perega tagasi Tartusse, siis hakkan taas trenni tegema ja oma kava järgi toituma. Siis on vaja mõelda, kuidas ja mis. Plaane teha. Sest meie kõigi elus toimus suur muutus ja eks tuleb väikseid ümberkorraldusi teha. Tahan mehele juba Tartut tutvustada, oma kalleid sõpru. Nii nii palju tahaks teha ja käia.

Oeh...Ma natuke olen kurb, et ma oma ema ja õekesega koos olla ei saa, kuid samas olen ma õnnelik, et mul on taas perekond koos. 

Ma ei suuda siiani seda uskuda, täna öösel vaatasin enda kõrvale ja lihtsalt naeratasin südamest. Minu kullakallis mees on mu kõrval. Minu armastus, minu kindlus, minu turvatunne...

Uskuge, imed on olemas, need pole kuskile kadunud. Tuleb vaid loota, uskuda ja soovida!

Lisan mõned pildikesed ka ja varsti kirjutan jälle ;)


Punahuul...

Midagi lihtsat...

Minu jõulukingitus kallimalt :)

Meie kuuseke Tartus kodus...

Sellise küpsisetordi tegin talle, maasikane-kohupiimane ja kookosene...


Meie ;) Pole kõige parem pilt, kuid eks teen neid veel ;)




reede, 18. detsember 2015

Antidepressandid/paanikahoog/kaalukaotus-langus


Nonii kirjutan jälle siin oma murest, no tekkinud küsimusest. Kindlasti paljud mõtlevad, et miks sa kurat ei guugelda. Aga vot mulle ei meeldi. Mulle meeldib oma blogis avada arutelu, kuhu tulevad reaalsed inimesed, minu lugejad ja asjast teadjad selle teema üle arutlema. Ja eks foorumites on ka reaalsed inimesed ja asjast teadjad, kuid see pole see. Kui ma siin avan mingi arutelu, siis ma tean, et vastaja on pühendanud aega, mõeldes mulle ja minu murele ja ka oma peas arutlenud teemat läbi ja võtnud aega, et mulle vastata. Soovides anda nõu, või jagada kogemust. Ja see on värske. Mind ei huvita väga 2a tagasi toimunu näiteks. Ja mulle meeldib teiega suhelda.

Paljud vist teavad, et mul on päris pikalt olnud paanikhäire. No see on kohe diagnoositud. Eeemmm, ma ei mäletagi kaua see olnud on. Hmmm, äkki mingi 6-7a, võibolla rohkem. No vahet ei ole. On olnud kergemaid aastaid, on ka  raskemaid. Olen võtnud antidepressante, sos olukorraks rahustit xanax, olen pidanud kutsuma kiirabit, vahel on perioode olnud, kus käid 5 korda nädalas kiirabi, vahel aasta vaikust. Vahel saan hoost ise ilma ravimite üle, vahel ei saa. Vahel tekib see hoog negatiivsest emotsioonist, vahel ka lõbusamast. Esimene tekkis näiteks kodus lastega lõbusalt multikaid vaadates. Vahel on see kerge paanika, veits südame kloppimist. Vahel on surmahirm, süda klopib, külm higi lahmab, tugevad torked/valud vasakus pooles/rinnus, nägu ja käsi ei tunne, käed jalad surisevad, teadvuse kaotus, insuldi/infarkti tunne. Miks see mul on, seda ei tea keegi siiani. Olen käinud erinevate arstide juures, haiglas, teraapias jne. Päris ära ta ei ole kadunud, küll aga on ta tänaseks harvemaks jäänud. Ja nüüdseks oskan ma sellega elada ja toimegi tulla. Värksa Maraton oli sellessuhtes eriti suur väljakutse mulle. Kuid siiski ta mul vahel käib, vahel peale pidu, vahel liigsest kohvist ja vahel ka lampi. Kuid järjest harvem.

Ilmselt harvemini tuleb hoog selletõttu, et ma elan tervislikumalt, mingil määral siiski teen sporti, liigun(no olgu hooti). Ma tunnetan oma keha ja oskan sellega rohkem ümber käia.. Kuid hood siiski päris ära ei ole kadunud ja mu arst sooviks siiski teha ühe 6 kuulise antidepressantide kuuri ja siis ehk saaks kõik. Kuid no enamvähem elan ma praegu ka ilma nendeta, nagu te näete/loete/kuulete. Kuid retsept ootab mind apteegis.

Mulle aga meenus, et kui ma neid ravimeid võtma hakkasin, siis nagu kaal hakkaski tõusma. Ja ka siin vahepeal, kui ma olen korralikult ravimeid võtnud, on kaal tõusnud. KUIGI MA POLE HAKANUD ROHKEM SÖÖMA, EI OLE KA SÖÖGIISU TÕUSNUD NENDEGA. Infolehel on see kirjas, et võib tõusta söögiisu ja kaal. Ja paljud seda ka väidavad, et isud on meeletud ja aind õgiks. Ja kaal ka tõuseb. Kuid on ka neid, kes väidavad, et nad ei söö rohkem, kui tavaliselt, kuid kaal ikka tõuseb. No kuidas sellega siis on ikkagi? Arst lubas, et ei tõuse. Kui ma just ise ei õgi. On neil antikatel mingi asi, mis mõjutab kehas hormoone või miskit? Ja kaalutõus? Beebipille ja hormoontablette võttes nt kaalu tõuseb enamustel, isegi kui sa ei söö rohkem.

Ma ei tea, mida teha. Teha see kuur läbi. Või elada edasi, lootes et toitumise ja sportimisega see paanikahäire lõpuks kaob. Teevad nad siis paksuks üldse või ei?

Kirjutage, kommenteerige! Kõik kellel on kogemusi endal selle kaalutõusu ja ravimiga, või ka lihtsalt paanikahoogudest. 




Ma nagu saan hakkama, kuid ikka päris ilma sos tabletita ma nt metsa või linnast välja ei julge minna, sest alati on hirm, et äkki ta tuleb....

BetterLife jõulukampaania! Veel jõuad!


Hei hei, olen teile mitu korda kirjutanud BetterLife (LINK) toodetest.

Loe postitust: SIIT
Ja teist ka: SIIT

Ma võin kinnitada, et BetterLife tooted on väga tõhusad ja teevad oma töö ära väga hästi. Lisaks vahvatele nimetustele ja topsikutele on tooted ka looduslikud, sobivad allergikutele ja lastele.

Ma pole arvuti puudumise tõttu oma tootearvestust lõpuni kirjutada suutnud(homme vist on see mure murtud), kuid võin kinnitada, et ka kõik teised tooted on head. Nt kasutan nende ihupiima hetkel igapäevaselt, mis värskendab ja muudab naha pehmeks ja lisaks on see veel mõnusa mündi lõhnaga, mis ergutab meeli ja keha lõhnab kaua.

Kui Sul pole veel jõulukinki, kuid tahaks midagi head ja teistsugust endale või sõbrale kinkida, siis praegu on veel Sul teha seda palju soodsamalt!

Nimelt on BetterLifes käimas jõulukampaania, kus saad osta Kätehooldus Komplekti (LINK) -30% soodsamalt ja  ja samuti ka Käte ja Nõudekomplekti (LINK) -30% soodsamalt!

Kätehooldus Komplekti (LINK) kuulub:

* Cool Calm Collected - 355ml Lotion. Käte ja kehakreem
* 2x No Regrets - 355ml Vedelseep
* Work IT, Own It Clary Sage & Citrus Hand and Body Lotion - 355ml Käte ja kehakreem
* 2x Go Forth & Conquer Clary Sage & Citrus Hand & Body Soap -  355ml vedelseep




Käte ja Nõudekomlekti (LINK) kuulub:

* 2x Dish IT Out Clary Sage & Citrus nõudepesuvahend
* No Regrets - 355ml vedelseep
* Go Forth & Conquer Clary Sage & Citrus Hand and Body Soap - 355ml vedelseep
* Cool Calm Collected Citrus Mint Hand and Body Lotion - 355ml käte ja kehakreem
* Work It, Own IT Clary Sage & Citrus Hand and Body Lotion - 355ml käte ja kehakreem
* Küürimissvamm musta abrasiiviga 1tk, 15x9,5x4cm
* BetterLife logoga poekott





Kampaania kestab esmaspäevani, nii et veel jõuate!!!

neljapäev, 17. detsember 2015

Et siis vaikselt paksuks tagasi!? Mitte, et ma nüüd peenike oleks olnud vahepeal :D


No kõik vast on juba märganud, et ma pole kahest esmaspäeva kaalumisest kirjutanud, samuti on mul puudu toidu/trenni/liikumise päevikud. Et mis juhtus siis? Ma ei tea. No natuke on kiire ka olnud, põhimõtteliselt olen ühelt jõuluürituselt või istumiselt teisele jooksnud, lisaks muud eraasjad ja pole olnud lihtsalt aega tubli olla. Aga mul on on väga väga väga piinlik ja veits häbi ka. Aga no ma olen endiselt inimene ju eks ja ikka juhtub?!

Okei, kõigepealt ma šokeerin teid. Ma olen kahe nädalaga juurde võtnud 2.7kg!!! JAAA 2.7KG!!! Mul on kõht punnis ees, püksid on jalas kitsad ja nägu kisub ka justkui maakeraks taas. Kõige hullem selle asja juures on see, et ma lausa irvitan enda üle. Hakkan segi minema või mis värk on? Tavaliselt ma nutan, halan ja teen ma ei tea mida, nüüd aga ma lihtsalt naeran. Okei okei, see pole väga rõõmus naer. Mul on niiiii häbi tegelikult. Teie ees, enda ees ja terve universumi ees. 2.7kg on päris suur tõus ja see pole üldse nalja asi.

Kust see tuli siis? No esiteks peale tantsimise ei ole mul mitte mingit liikumist olnud, Ei kiirkõndi, ega trenni. Aga tantsu on vihutud kõvasti. Pidudel tarbitud alkohol. Seda on olnud liiga palju. Häbi häbi häbi naine! Ja täiesti kaootiline söömine. No nt terve päev ei söö midagi ja õhtul siis söön korralikult suurema prae. Patuseid toite ma tegelikult väga pole söönud. Välja arvatud õe sünnipäeval kartulisalat, lihapallid, viinerid, küpsisetort, miskit läks veel vist põske. Häbi häbi häbi naine! Muidu ma ikka söön neid asju, mis mulle on lubatud, kuid suvalistel kellaaegadel ja kui pole päev otsa söönud, siis korraga liiga palju jälle. Ja no kindel põhjus on MITTE BLOGIMINE. See ongi see põhi süüdlane. Kui ma ikka kenasti kirjutasin kõik oma tegevused ülesse, siis sellist asja ei juhtunud. Nii, et kaalulangetajad blogige :D Ok see viimane on nali nüüd.

Viimane kaalumine toimus mul 30.11.2015 ja siis oli kaal 87.9kg, nüüd kaalusin ma sel esmaspäeval 14.12.2015 ja kaal näitas 90.6kg. Kahe nädalaga juurde võetud 2.7kg! Tubli tulemus, tubli ma ütlen. Üks pirakas number just puudu oligi.

Kuulge mina annan endale andeks seekord veel! Nagu päriselt. Mul on väga piinlik ja häbi ja kahju, kuid ma ei oska sellele praegu muudmoodi reageerida, kui tobeda huumoriga. Ma tunnen südames tegelikult ka süüd, olen ju nüüd paljusid alt vedanud. Kuid ma loodan, et te ikka annate mulle ka andeks. Ja ma hakkasin taas tubliks ja pildistan oma toidukesi ülesse ja söön korralikult kindlatel aegadel ja lähen trenni ka.

Häbi häbi häbi on :(

Lisan siia natuke niisama mõne lõbusama pildikese ka, et see lugu veidikenegi lõbusamalt lõppeks :D



Vanema tütrekesega ;)


Noorema tütrekesega ;)


Selline mina siis ;)

Jõulud ;)
Froggy mängumaa vms, õeke pidas seal sünnipäeva, pean oma tütrekesel ka ;)