kolmapäev, 23. november 2016

Ma ei maga ma ei söö ja ma ei taha teha tööd...


Hei hei sõbrad ;) Mõtlesin siin postitusele pealkirja välja ja peas hakkas kummitama Siiri Sisaski laul Ma ei maga ma ei söö ja ma ei taha teha tööd...Hahaa, just nii mu elus praegu ongi. Juba pikemat aega. Ei ei Merlin pole laisaks muutunud, Merlin ei vedele diivanil ka. Merlin on vist hoopis tükis armunud ❤❤❤

Kes mu sotsiaalmeediat jälgivad, või minuga mingil määral suhtlevad, või mind üldse kuskil linnas näinud on, need vist on juba midagi märganud. Ja nii armas on, kui kirjutate, et oioioi kas sul on keegi. No nimetame teda esialgu sõbraks. Ma ei tea mis see on ja mis sellest saab ja hetkel ma sellele ei taha mõelda ka. Ma elan hetkes, naudin seda hetke täiega ja olen praegu lihtsalt õnnelik. Kohe nii nii õnnelik. Sest mul on koos temaga nii hea, ma tahaks hüpata, hõisata ja midagi kõike veel. Olen muutunud justkui väikeseks plikatirtsuks, kes pidevalt punastab, naeratab ja edvistab.  Ma usun, et enamus on seda tunnet teist tundnud.

Kuna  praegu on käimas see kohtumiste faas, jalutamine, kohvikud, mega pikad vestlused messengeris, kino  jne jne, siis mu muu elu on jäänud täiesti tahaplaanile. Ma pole absoluutselt viitsinud eriti pildistada(va ennast enne temaga välja minekut), ülesse märkida asju/tegevusi, pole olnud üldse mingit tahtmis blogida oma päevadest, trennidest ja toitumisest ja üleüldse selle kõigega tegeleda. Lihtsalt mu pea on pilvedes ja need liblikad kõhus...oeh. Ja kui ma temaga parasjagu koos ei ole, või netis ei suhtle, siis vahin ma lollaga näoga ekraani, et ega ta juba ei kirjuta, või tüütan oma sõbrannat juttudega temast :D Kogu aeg on nii ärev ja kuum, jeesus ma kõlan juba napakalt vist.

Aga kuna ma siiski ei taha oma blogi unarusse jätta, oma lugejaid kaotada ja mul on niiii palju ootel postitusi ja tegematta tööd, siis ma otsustasin, et püüan väheke normaalne ka olla.  Ehk siis asjalik. Eks näis kuidas see mul õnnestub. Igatahes, ma hakkan uuesti pildistama, ülesse kirjutama kõike, mis ma teen ja ette kandma teile ka. Usun, et nüüd on mul ka vahvamaid lugusid kirjutada, sest ma teen nüüd nii palju vahvaid asju kogu aeg :)

Söönud olen ma vahepeal täiesti kaootiliselt. No ega mul seda isu pole eriti(arusaadav eks), aga kui ma söön, siis ilusti ja korralikult. Värvid, vitamiinid, kõik vajalik on taldrikul esindatud ja ei söö enam  hiirtele mõeldud koguseid. Mõned pildid on ka mu instagrami ja facebooki vahel ikka ära eksinud. Mõned patustamised on ka siiski olnud, pubis mingid snäkid(nt krabisõrad, kana) ja alkohol. Mingi päev oli hull magusaisu, siis sõin valget šokolaadi ja jõin banaani mahla. Kõik ei tule meelde. Kogused pole meeletud olnud, aga siiski siiski eksole. Mingit õgimist pole olnud aga ma pole pingsalt karm ka olnud. Kellaajad on olnud siia sinna. Tubli ma ei ole olnud, aga ma ei ütleks, et ka midagi kohutavat oleks teinud. Täiesti tavaline inimene olen olnud, kes ei aja näpuga järge ja ei piitsuta end.


Trenni ma olen vahel ikka jõudnud, küll aga olen palju väljas käinud, jalutanud, tantsinud jne jne jne...


Üleüldiselt tunnen ma ennast aga nii hästi, ma tunnen, et ma säran, ma kogu aeg naeran ja naeratan. Ma olen õnnelik ja rõõmus ja ma tahan ennast kogu aeg sättida ja ilusaks teha ja see periood mõjub mulle nii hästi ja seda märkavad ka teised ja see on lihtsalt super. Võibolla teeb armumine pimedaks, aga ma tõesti tunnen end ilusa naisena ja kui tema mulle veel neid  ilusaid asju ütleb, siis ahhh tahaks nutta õnnest....

Aga kui me nüüd siiski korraks tõsised oleme ja selle sära ja ilu kõrvale jätame, siis kaalu on ikkagi mul ülearu palju. Ja ma ei tohi selle kõige juures ära unustada, kuhu ma teel olin. Ei unustagi, see annab mulle tegelikult palju rohkem motivatsiooni juurde. Tahan ju olla ilus ja terve ja seda kõike saavutabki hea toidu ja spordiga. Tahan kanda ilusaid riideid ja mida kõike veel. Tahan, et ta märkaks seda kõike igal kohtumisel ja, et ma ei muutuks tavaliseks.

Täna hommikul oli kaal mul 90kg. See on väga väga paha. Kuigi mulle tundub, et mu keha üldine välja nägemine on natuke ikka parem kuidagi. Riided istuvad paremini selga nt. Aga no, võibolla tundub...Mulle tundubki praegu igasuguseid kummalisi asju palju ilusamatena. Sest ma olen õnnelik ja näen kõike enda ümber ilusana, paremana...

Ühesõnaga, ma püüan nüüd oma igapäevased postitused tagasi teieni tuua ja ise ka kuidagigi asjalikum olla.


Lisan lõppu mõned pildid ka endast ja olge mõnusad ;)


I can and i will, just watch me!!!

Bye bye!!!


















neljapäev, 3. november 2016

Minu kolmapäev 02.11.2016 ;)


Hei hei sõbrad ;) Kätte on jõudnud uus kuu ja uued võimalused. Uued soovid ja uued unistused. Kes minu sotsiaalmeediat jälgib, või minuga rohkem nüüd suhelnud on, siis teab, et mul on natuke asjad toitumise osas käest ära. Natuke on vist vähe öeldud, aga ma ei taha seda asja nii nutuseks ka ajada. Ma mõtlesin, et kirjutan sellest ka pikemalt, kuid see tundub mulle ka kuidagi raske, sest ma ei taha endale ikkagi mingit silti külge panna. Ma käin psühholoogi juures uuesti ja räägin veel targematega, ehk saan ma niisama ka abi.

No seda, et mul toidukogused on olnud alla igasuguse normi, seda on vist kõik märganud. Olen julmalt vähendanud koguseid, jätnud toidukordi vahele. Ma ei taha öelda, et näljutanud, kuid mis see muu on.  Sellele on järgnenud õgimishoog,  mitu päeva nuttu, paanikahoogusid ja enesesüüdistamist ja taas uuesti proovimist. See probleem ei ole mul uus, olen sellega silmitsi aastaid olnud, vahepeal oli see komme täiesti kadunud, kuid paraku taas muutus see mulle kuidagi loomulikuks. Seekord küll kergem versioon ja ma usun, et ka ületatav.

Mul on nii vedanud, et minu ümber on nii palju armsaid inimesi, kes märkavad, kohe mulle kirjutavad ja mind maapeale kutsuvad. Ma küll jonnin palju vastu ja ei taha kunagi midagi kuulata, ega tunnistada, kuid ma näen, et see asi ei tööta, tulemusi ei tule, midagi ei muutu ja ma olen tegelikult kurnatud ja väsinud sellest jamast. Olen ka mures enda tervise pärast ja ma tahan tõesti abi saada. Ma ei hakka kedagi eraldi välja tooma, te tunnete end ise kõik ära, aitäh teile, suur suur aitäh teile. Ma ei luba midagi, aga ma proovin ja annan endast parima.

Ma ei ole valmis sellest pikemalt ja põhjalikumalt rääkima, see teema on valus ja teeb nii haiget mulle ja ma ei taha praegu siin blogis nutta ja halada, ma olen otsustanud lihtsalt probleemiga tegeleda, asja muuta ja alustuseks muudangi oma toitumist. Tõstan taldrikule rohkem vitamiine, värve ja rohkem toitu. Ma võtan aega, et hakata kokkama, pakun endale rikkalikumat toidulauda ja pingutan selleks rohkem. Ei ärge oodake, et siit nüüd uhked pardirinnad ja jumal teab, mis tuleb. Võibolla kunagi tuleb ka, aga tasa ja targu eks ;) Kõigepealt kogused paika ja püüan toiduga sõbraks saada.

See ongi minu uue kuu nö lubadus ja soov, et ma suudaks  anda endale ja toidule võimaluse. Trenni ja liikumise osas ma praegu veel endale eesmärke ei sea, ei luba midagi, ma lihtsalt teen. Sest ma pole piisavalt tugev ikka, et  nüüd kohe kindlad graafikud ja asjad paika panna, eks mul need peas ikka on ja millegi järgi ma ju töötan, aga mulle mõjub see rängalt, kui ma luban siin suure suuga, et nüüd 7 päeva järjest kõnnin iga päev alates 7km, kuid seda teha ei jõua. Hetkel mulle pole seda vaja ja ma teen tunde järgi kõike. Kindlasti kunagi tulevad mul ka nädala/kuu eesmärgid ja asjad. Praegu on vara.

Soovin kõigile ilusat novembri algust ja tegutsege oma südame järgi! Sest südamega näed sa hästi ;)


Eilsest...

Eile hommikul kardinaid eest lükates läks minu suu küll naerule, kuna oli ka just laste äratamis aeg, siis kutsusin ka nemad ruttu aknale. Sadas laia lund ja maa oli valge. Tean, et palju kirusid, seda kõike maapõhja, kuid meile meeldib iga aastaaeg. Ja ka talv loomulikult. Ma taas kordan ennast, igaks aastaajaks on vaja end lihtsalt vastavalt kohandada ja valmis seada ja pole probleemi seda nautida.

Talverõõmud on ju ilusad ja vahvad. Kelgutamine, jalutamine ilusas valges linnas, põsed õhetavad, pärast lähed jood toas sooja teed või kakakaod. Küünlad põlevad, küpsetiste aroomid...Kerid end pleedi sisse ja loed mõnusat raamatut. Minu meelest on talv selline hubane ja romantiline aeg ja samas täis lusti. Inimesed hoiavad ka rohkem kokku ja igal pool on rohkem armastust. Meie pere naudib igatahes talve väga, vahel on maru külm ja tuisune, aga no kes käseb siis nii õhukeste riietega välja minna :D

Kohe hommikul süütasin ma ka küünlad, eile oli ju ka hingedepäev...Küünlaid ma põletan küll kogu aeg, kuid eile panin ma neid natukene teistmoodi põlema. Ka oma kallitele mõtlen ma kogu aeg, kuid eile ma tahtsin ja tundsin kuidagi teistmoodi seda rahu ja vaikust. Meie jaoks on traditsioonid ja sellised asjad väga olulised. Rääkisime eile lastega sellest palju, meenutasime minu vanaema, vanatädi, rääkisime vanaisast ja üldse inimsuhetest ja asjadest. Eile kahjuks surnuaias me ei käinud, need ei asu Tartus meil. Kuid igal võimalusel käime me ka lähedaste haudadel ja süütame küünlad ka seal. Nüüd siis kindlasti jõulu õhtul.

Eile oli väga rahulik ja mõtlik päev ja midagi väga erilist rohkem ei teinud, käisin ka trennis, üritasin paremini toituda ja sellest ma kohe teile räägingi...


Minu trenn/liikumine ;)

Eile ma mõtlesin hommikul, kas minna kiirkõndi tegema, või lähen trenni. Olen eelmisel aastal ka lumega kõndimas käinud ja tegelikult see pole hullu, aga eile siiski tuiskas päris kõvasti ja ma ei tahtnud ka oma ilusate tossudega sinna sumpama minna, kuigi mu rada vast on tegelikult puhas. Aga eilne tuisk mind siiski fitwalki tegema ei kutsunud ja otsustasin, et lähen jõusaali.

Ja läksingi Alecoqi. Seekord ilma Arturita. Temaga oleks muidugi sada korda kindlam, sest ega ma ju täpselt kõike meelde ei ole jätnud, sest no kui treener kõrval, siis milleks ma oma pead igasugu asjaga vaevan :D Aga no ega see nüüd nii päris raketiteadus ka pole ja üht teist jääb mulle ka meelde juba, pealegi kui teha jõumasinatel trenni, siis on ju juhised ka enamasti olemas piltidena, kuid tuleb jälgida, et tehnika ja kordused oleksid õiged. Noja kardioga ei tohiks kellelgi küsimusi väga tekkida.



Spordihoone oli üsna tühi, siin seal natuke sagimist oli. Mind võttis vastu tore ja sõbralik administraator. Vahetasin riided ja läksin jõusaali.


Kõigepealt sõitsin ratast soojenduseks 11min12sek. Vaatasin aknast välja, kuulasin muusikat ja tunne oli hea.






@ Siis sellel masinal mõlemat harjutustus 3x10


1;) 3x10
2;) 3x10


@ Peale seda liikusin selle masina juurde ja ühte harjutust 3x10



1;) 3x10



@ Seda harjutust ka 3x10





1;) 3x10



@ Lõpuks liikusin selle masina juurde ja sellega saab teha kahte harjutust ja 3x10 ikka






1;) 3x10
2;) 3x10



@ Lõpuks sõitsin veel ratast 20min




Hantlid ja kangid ma unustasin eile ära ja soojendus ka ei olnud see nagu Artur mulle teeb, kuid nojah, midagi ikka :D Eks järgmine kord paremini. Alecoqi masinaid ma veel nii hästi ei tunne, nt Fitlifes pole mul probleemi enam. Ma peaks endale tegelikult kõik kirja panema, siis on hea vaadata. Ja ma ei tea, kuidas ma sain hantlid ja kangi unustada :D


Kerge ülakeha trenn, kohe väga väga kerge, aga midagigi eksole :D

Kokkuvõte:

30min ratast
Jõusaal ülakeha

Peale trenni sumpasin ma läbi tuisu koju ja tunne oli hea, kuigi külm, sest mul olid juuksed märjad, kindaid polnud ja kapuuts kogu aeg lendas tuulega ära. Aga no keegi ei käskinud nii välja tulla :D

Ahjaa ja trenniga alustasin ma juba kell 10.53 ja koju jõudsin lõunasöögi ajaks. Tegelikult mulle meeldib hommikul või päeval ära teha, siis on päev ja 'õhtu vaba ja saan teha, mida iganes.



Minu toitumine ;)

Siin me pikemalt ei peatu. Üleval kirjutasin juba sellest ja vaatame, mis välja tuleb eks.


Hommik ;)

1 banaan ja siis nautisin pikalt oma kahte kohvi. See minu jaoks traditsioon. Mul on vaja täpselt kaks ära juua ja omas tempos, omal ajal, et päev tuleks hea. Vahel peab teisiti, kuid siis on midagi nagu puudu.

# 1 Banaan
# 2 tassi musta kohvi





Lõuna ;)

Lõunat sõin peale trenni mingi aeg, mitte päris kohe, natuke olin niisama. Üritasin lõunasöögi värvilisema ja vitamiinirikkamana teha ja oioioi, ma lisasin SÜSIVESIKUID EHK RIISI!!!

# Hakkliha šampinjonidega
# Riis
# Kiivi
# Paprika
# Kurk
# Roheline sibul
# Sool/pipar





Õhtupoolik ;)

No seda toidukorda ma söön üsna harva, see siis nagu vahepala vms. Kuid eile oli mul kõht 17 ajal jumala tühi.

Mõtlesin, et proovin seda Valio Pro Feel kreemi, küpsise maitsega siis. Oma arvamuse ma avaldan hiljem, kui olen nüüd kõik maitsed ära proovinud, siis teen kokkuvõtte.

# Valio Pro Feel proteiinikohupiimakreem





Õhtu ;)

Õhtuks viskasin kotti broileri rinnafilee, sibula, porgandi ja suvikõrvitsaga, soola/pipart ja ahju.
Lihtne, kerge, odav ja hea.

# Broileri rinnafilee
# Porgand
# Sibul
# Suvikõrvits
# Rohelinesibul
# Sool/pipar





Vett tarbisin eile üle 2l kindlasti, kohvi 2 tassi, trenni sai ka natuke tehtud, tuju oli juba jälle hea ja loodan, et kõik saab korda. Und küll õhtul ei tulnud, olin vist 01ni üleval, vaatasin youtubes videosid, tvd ja suhtlesin sõpradega.

See oli eilne päev. Loodan, et täna tuleb ka tore päev ;)

Bye bye!!!

I can and i will, just watch me!!!